Septembri uudiste ülevaade
Riina Solman: olen tänulik, et saime koos vanemahüvitise regulatsiooni paremaks muuta
"Väga olulise muudatusena, mida pered pikalt ootasid, muutsime järjestiku sündide puhul reeglit, mille kohaselt samas suuruses vanemahüvitis säilib nüüd senise 2 ja poole aasta asemel 3 aastat ning lühendasime elatisabi ooteaega 3 kuu võrra. Eelnõu menetlemise pingelisel perioodil andsid mulle jõudu emad, kes oma muredega minu poole pöördusid ja laste järjestikuse sünni perioodi pikendamist pingsalt ootasid. Tundsin, et teeme õiget asja!"
Hagihind
"Hagil võib ka siis hind olla, kui raha ei nõutagi, näiteks mittevaralise nõude puhul on tsiviilasja hind 3500 eurot, kuigi nõude sisuks on hoopis abielulahutus või elatise puhul on tsiviilasja hinnaks elatise suurus kuus x 9 (näiteks soovitakse elatist 100 eurot kuus - on hagihind 900 eurot)."
Kas vanema surma puhul laps pärib ka elatisvõla, mis on talle maksmata jäänud?
"Elatisvõlgnevus, mille suhtes on algatatud täitemenetlus, on samuti osa pärandvarast - pärandvarasse kuuluvad nii õigused kui ka kohustused. Pärandi vastuvõtmisel läheb pärand üle tervikuna ehk pärandi vastuvõtjale lähevad üle nii õigused kui ka kohustused."
Kes vajab elatisabi?
"Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle eraldielav vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning vähendada sellega üksi last kasvatavate vanemate ja nende laste vaesusriski. Teisalt ei vabasta see elatisvõlglast tema kohustustest ning riik nõuab selle summa kohustusi rikkunud vanemalt hiljem välja."
Liisa Oviir elatisraha võlgnikest: mõlema vanema kohustus on tagada oma lapsele maksimaalne start elus
"Kõige suurem mure on tegelikult see, et praegu minnakse suhteliselt kergekäeliselt lahku. Selle tulemus on, et paljudel puhkudel üks vanem, enamasti isa, kaob selle lapse elust täiesti."
Naisega võrdselt lapsi kasvatav mees: ema saab lastetoetused, kulud jäävad minu kanda
"Seadus ootab emalt ja isalt laste kasvatamisse võrdselt panustamist, aga kui mees ja naine lahku lähevad, eelistab seadusandja üht poolt."
Lahus lapsevanemad kasutavad kohtutäiturit üksteise suhtes repressiivorganina
"Elatis kui selline peaks jääma ainult neile, kes endast olenevalt ei taha või ei saa osaleda vahetult võrdväärse vanemana laste üleskasvatamisel. Loomulikult peaks elatise summa olema õiglane kõigi osapoolte suhtes, ent ainuüksi selle arvutusvalemi paikapanemine ei ole kaugeltki piisav, et probleeme lahendada."
Elatisraha suurus pole ühtviisi mõõdetav
"Siinkohal oleks mõistlik jätk, et elatisraha suuruse ja tasuintervalli kohta sõlmitakse teineteise ja lapse huvisid arvestav kokkulepe. Paraku kipub selleks ajaks muidu toredate vanemate suhe olema sedavõrd keerdus, et lapsele tehtavad kulutused ei tekita mitte ainult vaidlussädemeid, vaid ka kirgliku kohtumenetluse."
Lahutatud mees: riik võiks lastele elatisraha maksmiseks pakkuda isale käendusega laenu, millest võidaks kõik
"Maksan ise 3 x 292 eurot (kuus ühe lapse kohta, kokku 876 eurot), saan netos palka 1087 eurot. Kohus ütleb, et mul on vara, korter, et suudan maksta küll. Riik ei arvesta elatusraha maksja palka, vaid vara. Praeguses seisus peaksin riigi seisukohast müüma oma kodu, et saaks ise ka elada ja siis üürima elamispinna."
Elatist maksev naine: „Mul jääb ootamatult palju raha kätte!”
"Liisi ja Ivar on lahutatud lapsevanemad. Algul elas nende tütar Triinu ema juures, siis aga tahtis isa juurde kolida. Nüüd ei saa Liisi aru, miks mehed virisevad, et elatise maksmine on koormav."
Üldhooldusteenus ja ülalpidamiskohustuse arvestamine
"Kui vanem on aga nõuetekohaselt andnud ülalpidamist (maksnud elatist) lapsele alaealisena, siis ei pruugi olla täisealisel lapsel õigust vastupidise ülalpidamiskohustuse korral nõuda ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamist põhjusel, et vanem ei ole teda tegelikkuses kasvatanud."
Alusta siit