Kohtunik: lahutanud vanemad võitlevad istungitel viimse piisani, sõidavad üle laste
04.06.2023 / perejakodu.delfi.ee
Enda peas olen mõelnud välja, et alla 6aastasele enamasti 50-50 ei sobi, ta vajab üht kindlat kodu ja turvatunnet. Kui emal ja isal pole baaskokkuleppeid lapsekasvatamisel, ei saa samuti võrdset vanemlust rakendada. Ja teismeliste murdmine ei lähe kuhugi – alates vanusest 12–13 aastat on igasugune suhtluskord väga keeruline.
06.06.2023 / juristaitab.ee
Kuivõrd täisealise lapse elatise suurus ei ole seadusega kindlaks määratud vaid lähtuda tuleb asjaoludest (Miks täisealine ei saa ise endale ülalpidamist hankida? Kas ta ei saa sissetulekut üldse või saab nii vähe, et vajab vanemate abi? Millised on tema igakuised vajadused?), siis saab elatist nõuda vaid hagimenetluses.
Soovituse järgimine lapse elatisnõude täitmise asjas
16.06.2023 / oiguskantsler.ee
Kui täitmiseks on esitatud lapse elatise nõue, loetakse see esimesena esitatud nõudeks ja lapse elatisnõude täitmiseks arestimine loetakse esimesena toimunuks. See tähendab, et lapse elatisnõude täitmiseks tehtud arestimistoiming läheb kõikide teiste nõuete arestidest järjekohas mööda ja on alati esimesel järjekohal. Niisiis rahuldatakse lapse elatisnõue alati esimesena ja teised nõuded rahuldatakse vastavalt nende järjekohale alles pärast seda, kui lapse elatisnõue on täidetud
19.06.2023 / juristaitab.ee
Et kohtus saaks elatise välja mõista, tuleb esitada hagiavaldus. Et suhtluskorda kindlaks määrata, tuleks esitada korralikult põhjendatud avaldus kohtule hagita menetluses. Selleks vormi ei ole ja kvaliteetse avalduse koostamiseks soovitan kasutada juristi abi.
21.06.2023 / juristaitab.ee
Kui aga laps on saanud täisealiseks, tuleb lapsele vajalik raha kanda lapsele endale. Seejuures on oluline, kui suured on lapse vajadused, kui palju takistavad õpingud töötamist ning millises osas saab ta vajadused katta ise töötades ja puudujääva osa peaksid andma vanemad võrdselt.
Riigikogu võttis vastu muudetud perehüvitiste seaduse
25.06.2023 / sm.ee
Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.
Riik soovib toitjakaotuspensioni maksmisel keskenduda rohkem lastele
27.06.2023 / err.ee
Peamine põhimõtteline muutus oleks see, et toitja kaotuse korral hakkab pere saama edaspidi perehüvitist, mitte pensioni. See annab palju eeliseid: summa ei sõltu lahkunu sissetulekust ega erine perekonniti kümneid kordi, saadavalt summalt ei pea maksma tulumaksu, toetus hakkab laekuma automaatselt, seda ei ole vaja eraldi taotleda. Mis aga peamine – iga laps saab kindla summa, sõltumata sellest, kui palju oli lahkunud lapsevanemal lapsi ning kas need olid ühe või mitme partneriga.
Toitja kaotanud lastele määratav summa hakkaks kujunema enam-vähem samamoodi nagu praegu elatis.See baseeruks lapse keskmisel ülalpidamiskulul ja seda indekseeritakse tarbijahinnaindeksiga ning alternatiivina oleme mõelnud, et lisanduks ka kolm protsenti aasta keskmisest brutosissetulekust statistikaameti andmetel. Ehk oleks väga sarnane praeguse elatise skeemiga.
Toitjakaotuspensioni muudatuste eelnõu kooskõlastamise aeg on planeeritud saabuvasse talve ning muudatusi ei plaanita enne aastat 2026.