Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring

Viimase 10 aasta jooksul on esimese astme kohtutesse saabunud keskmiselt 1141 vanemate õiguseid ja lapsega suhtlemist reguleerivat kohtuasja aastas. Elatise nõudmise asju on saabunud keskmiselt 2 383 aastas. Võrreldes 2023. a näitajaid sellele eelneva aasta näitajatega nähtub, et suhtlusõiguse asjade arv on vähenenud 2,6% ja elatise nõudmise asjade arv 4,7% võrra. Kuna perelepitusteenust on Eestis osutatud 2022. a teisest poolest, siis on hetkel üsna keeruline anda hinnangut, kui palju on ikkagi lepitusteenus mõjutanud kohtute tööd, sest mõju avaldumine toimub pikema aja jooksul, kuid mõlema nõude liigi asjade arvu vähenemine võib olla mõjutatud muuhulgas ka riikliku lepitusteenuse osutamisest.

Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla miinimumsumma

Elatisest on saanud üks Eesti pereõiguse kuumimaid teemasid. Ühel pool on lapsevanemad, kes ei suuda kehtestatud summasid maksta, teisel need, kes on sunnitud iga kuu toime tulema poole väiksemate kuludega, kui laps tegelikult vajaks. Kuidas siis elatist arvutatakse ja kuidas lahendada olukord, kus üks vanem oma kohustust ei täida? Kas kehtiv kord teenib last või koormab vanemaid? Neid teemasid avab vandeadvokaat Kristina Sööt.

Aeg tändada päris isasid

Eestis kirjutatakse sageli isadest, kes ei osale oma laste kasvatamises. Nad ei maksa elatisraha ja peidavad oma sissetulekuid. Nende elu keerleb iseenda ümber. Nad on truud oma hedonismile. Aga Eestis on ka isasid, kes jäävad lapse kõrvale ka siis, kui elu muutub raskeks, laps vajab suuremat tuge või maailm pole veel tema jaoks valmis. Isa aitab luua selle koha, kus laps saab end tunda turvaliselt ja elada iseseisvalt.
Selle hinnaks võib olla väsimus silmis. Abielu, mis puruneb. Töö, millest tuleb loobuda, sest laps vajab tuge. Töökorraldus, mis tuleb ümber teha, sest terapeudi ajad on vaid hommikuti. Need isad ei tee lärmi, ei otsi aplausi ega küsi tänu. Neist ei kirjutata nii palju kui neist, kes kaovad.

Kas saan elatisele lisaks küsida lapse isalt raha, et osta lapsele telefon või arvuti?

Kohtupraktikas on leitud, et gümnaasiumis õppiva lapse puhul on sülearvuti ja nutitelefon esmavajadus, ilma milleta on õppetöö takistatud. Põhjendatuks on peetud nutiseadmete väljavahetamise vajadust maksimaalselt 5-6 aasta järel ja mõistlikuks lahenduseks on kohtupraktikas peetud nutiseadmete fondi loomist. See tähendab, et nutiseadme eelduslik (ja mõistlik) ostuhind jagatakse 4-5-6 aasta peale ning arvutatakse välja igakuine kulu.
olukorra lahendamiseks võib kaaluda erinevaid variante. Kui õnnestub teisele vanemale ära põhjendada arvutite soetamise vajadus, võib igakuine elatise summa jääda samaks ja arvutid soetatakse võrdselt kulusid jagades. Teine variant on elatist suurendada n-ö nutiseadmete fondi arvelt ehk siis jaotada arvutite kulu näiteks 4-5 aasta peale ja suurendada vastavalt sellele igakuise elatisraha suurust. Kui omavahel kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik piisavas suuruses elatisraha väljamõistmiseks ka hagiga kohtu poole pöörduda.

Elatis kui laps elab välismaal

Elatist seadusjärgses määras edasi maksma ei pea, kuna lapse täisealiseks saamisega on muutunud elatise suuruse kindlaks määramise alused. Nüüd tuleks lapsega läbi rääkida, millised on tema vajadused, kas ja kui suured on tema sissetulekud ja milline osa vajadustest jääb tal enda sissetulekute arvelt katmata. Seejärel tuleb pidada silmas, et kumbki vanem peaks katma katmata vajadustest poole ning seda kuni õpingute lõppemiseni või lapse 21-aasta vanuseks saamiseni.

Riigikohtu lahend nr 2-21-16454

Kohus ei saa lapse ja kohustatud vanema koos veedetava aja väljaselgitamisel lähtuda üksnes minevikusündmustest. Neid on oluline arvestada, kuid kuna elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks, tuleb kohtutel elatise vähendamisel hinnata, kui palju veedab laps kohustatud vanemaga koos aega elatise kohta tehtava lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus.

40 protsenti üksikvanemaid ei saa elatist ega toetust riigilt

Kui lapse üks vanem ei täida tema ülalpidamiskohustust ega maksa elatist, võtab riik vajadusel lapse abistamise üle ja hakkab ise maksma elatisabi, kuni 200 eurot kuus. Ometi ei saa 40 protsenti üksikvanematest ikka mingit toetust ei teiselt vanemalt ega riigilt.

Täisealise lapse esindaja kohtumenetluses

Pensionid ja sotsiaaltoetused laekuvad esmaspäeval

Sotsiaalkindlustusamet tuletab meelde, et peretoetuste, vanemahüvitise, elatisabi ja lapsepuhkuse maksed laekuvad 8. oktoobril.

Perede majanduslik toimetulek ja laste heaolu

Leibkondades, kus teine vanem elab mujal, saab veidi üle poole vastajatest lapsest eraldi elava vanema käest lapse jaoks raha kas iga kuu või ebaregulaarselt ja veidi alla poole vastajatest ei saa teiselt vanemalt lapse jaoks üldse raha.

2026. aasta riigieelarve ja riigieelarveseaduse strateegia sotsiaalministeeriumi valdkondades

Toetame laste saamist ja kasvatamist kokku ligikaudu 919 miljoni euroga. Sellest moodustavad suurima osa peretoetused (402 mln) ja vanemahüvitis (345 mln). Olulist tähelepanu pöörame ka üksikvanemaga peredele. Neis peredes kasvavate laste toetamiseks alustatakse 2026. aastal uue toitjakaotustoetuse maksmisega, mis hakkab asendama senist toitjakaotuspensioni ning tagab ühtlasema toetuse vanema kaotanud lastele (toetuse kogueelarve 7 mln). Lisaks jätkame elatisabi maksmist neile lastele, kelle vanem ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust. Elatisabi kogueelarve on 13 mln ning toetuse suurus iga lapse kohta kuni 200 eurot kuus.

Kas perelepituse dokumendi järgi välja nõutud elatis, mida ei maksta, saab samamoodi kohtutäiturile anda?

Alaealise lapse ülalpidamist puudutav Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe on täitedokument juhul, kui see sisaldab kokkulepet elatise maksmise kohta (RPLS § 12 lg 6).

Kas elatist kohtus nõudes pean otsuse saabumiseni ehk mitu kuud elatisrahata toime tulema?

Selleks tarbeks on võimalik kohtult hagi tagamise korras taotleda, et kohus kohustaks juba kohtumenetluse ajal lahus elavat vanemat elatist maksma. Hagi tagamise taotluse saab kohtule esitada koos hagiavaldusega elatise väljamõistmiseks ja selle taotluse lahendab kohus üsnagi kiiresti (isegi nädala jooksul). Kui elatise väljamõistmise hagilt riigilõivu tasuda ei tule, siis hagi tagamise taotluselt tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Amet maksis kolm aastat elatisabi isale, kelle juures lapsed ei elanud. Ent võlga nõutakse emalt

Praegu on perehüvitiste seaduse kohaselt elatisabi saaja laps ja ka asjaolude muutumisest teavitaja laps, ka kahekuune imik. Seal pole üldse arvestatud võimalusega, et laps ise ei saa mõjutada riigiasutuste teavitamist ega saa seega olla inimene, kellelt valesti makstud raha tagasi küsitakse, ning ilmselgelt ei saa see inimene olla ka antud näites laste ema. Riik peaks ikkagi oma halduspraktika viisaka hoidma – ilmselt selliste juhtumite peale seadust tehes ei mõeldud.

Kuidas elatist taotleda Eestis?

Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või hagiavaldus (elatishagi). Kummagi avalduse eest ei pea riigilõivu tasuma.

Mis on elatis?

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaealisele lapsele ka täisealine laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealine laps on õigustatud elatist saama, kui ta vajab abi, ega ole võimeline ennast ise ülal pidama.

7 Müüti kohtutäiturite kohta

Ka juhul, kui vaatamata jõustunud kohtuotsusele lapsevanem oma elatise maksmise kohustust ei täida või lapsevanema suhtes on käimas pankrotimenetlus, on lapsel võimalik saada riigilt elatisabi maksimaalselt 200 eurot kalendrikuus.

Kas lapse ülalpidamiseks on õigus nõuda vanavanematelt elatist?

Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele ja alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Vanemad peavad lapsi ülal pidama esimeses järjekorras ja vanavanemad teises järjekorras, kui vanemad pole selleks suutelised. Seadus kohustab vanemat kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, s.t et neid vahendeid tuleb jagada.

Kellele ja millal elatist tuleb maksta?

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kuigi elatise saajaks on laps, peaks elatise üldjuhul maksma lapse eest hoolitsevale vanemale. Lapse arvele võiks maksta, kui on sellekohane kokkulepe või kohtulahend.

Elatise suuruse muutmine

Kohtulahendiga välja mõistetud elatise suurust on võimalik kohtusse hagiavaldust esitades muuta, kui on muutunud elatise suuruse kindlaks määramise aluseks olnud asjaolud ja välja mõistetud elatis ei taga enam lapsele vajalikku toimetulekut. Näiteks kui lapse vajadused on muutunud, vanema võime ülalpidamist anda on muutunud või muutunud on õiguslik olukord. Muutunud asjaolud tuleb hagiavalduses esile tuua ja elatise suurendamise taotlust põhjendada.

Mis on maksekäsu kiirmenetlus lapse elatisnõudes?

Maksekäsu kiirmenetlus on lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes. Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluses ka alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt.

Kas lapse isal on õigus juulis elatist mitte maksta, kui lapsed on erandkorras pool kuud temaga?

Lahus elava vanemaga veedetud päevasid arvutatakse aasta lõikes ehk siis leitakse 12 kalendrikuu keskmine. On küllaltki tavapärane, et septembrist kuni juunini suhtlevad lapsed lahus elava vanemaga ühe suhtlusgraafiku järgi ja suveperioodiks on teistsugune kord. Suveperioodil lepitakse tihtipeale kokku, et lahus elav vanem veedab lastega ühel-kahel suvekuul nädala või kahe pikkuse järjestikkuse perioodi.
Olukorras, kus lahus elav vanem veedab lastega aega korra kuus ja ühel suvekuul kaks nädalat, ei mõjuta paljude ülalpidamisega seotud püsikulude suurust. Kui lahus elav vanem veedab aga regulaarselt lastega näiteks 8 ööpäeva kuus, tulebki tal teha arvestataval määral jooksvaid kulutusi ja lapsi kasvataval vanemal tuleb sellega elatise mõttes ka arvestada.

Elatis lapsele

Kui elatist nõutakse seadusjärgses [miinimum]määras, ei ole vaja lapse vajadusi tõendada vaid vajalik on need lahti kirjutada. See tähendab, et [hagi]avalduses kirjutatakse kui palju lapsele mille jaoks vaja on, ent dokumente vajaduste tõendamiseks esitada ei ole vaja. Kehtiva seadusjärgse elatise summa saate välja arvutada elatiskalkulaatori abil. Kui laps viibib koos isaga keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, on kehtiv elatise seadusjärgne määr 301,74 eurot. Kui aga soovite elatist suuremas määras, tuleb lapse vajadusi mitte ainult kirjeldada, vaid esitada ka tõendid.

Perehüvitiste ja teenuste tervikanalüüs: uuringuteülene kokkuvõte ja tulemuste arutelu

Õiguspärast ootust lasterikka pere toetuse uuesti saamiseks ei olnud kaebajal tekkinud. Õiguspärane ootus oleks kaebajal saanud tekkida siis, kui jõustunud seaduse alusel oleks kaebajal tekkinud mõistlik ootus sellist toetust saada. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust toetuse väiksemas suuruses maksmise jätkamiseks, sest puudus seadus, mille alusel selline ootus oleks saanud tekkida. Kuna kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust lasterikka pere toetuse maksmise jätkamiseks, oli Riigikogu lasterikka pere toetuse maksmise tingimuste soodsamaks muutmisel vabam.

Elatise tasumine kokkuleppel

Kui elatist makstakse notariaalse kokkuleppe alusel, ei saa seda kohtus vähendada. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks võib anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud.

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-23-8691/35

Riigikohus täpsustas, kuidas elatist arvutada ja vähendada. Kohus rõhutas, et elatis ei tohi olla väiksem seadusega ette nähtud miinimumist ning arvutamisel arvestatakse baassummat, keskmise palga protsenti ja toetuste mahaarvamist. Kui laps viibib lahuselava vanema juures keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, tuleb elatist vähendada proportsionaalselt koosveedetud ajaga. Suhtluskorda hinnates lähtutakse kehtivast kohtulahendist või vanemate kokkuleppest, kuid seda saab vajaduse korral esitatud tõenditega ümber lükata. Kui laps elab püsivalt elatist maksva vanema juures, tuleb lähtuda tegelikust elukorraldusest.

Mida teada lapsetoetuse kohta pärast kooli lõppu?

Lapsetoetust makstakse üldjuhul kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, kuid tal ei ole veel keskharidust, jätkatakse toetuse maksmist kuni selle õppeaasta lõpuni, mille jooksul ta saab 19-aastaseks. Kui laps lõpetab gümnaasiumi ja on 19-aastaseks saanud enne juunit, makstakse toetust kuni kooli lõpetamiseni. Viimane toetus juunikuu eest makstakse välja 6. juunil 2025. Kui aga kooli lõpetamise ajal ei ole laps veel 19-aastane, makstakse toetust kuni tema 19-aastaseks saamiseni.

Lasteabi.ee

Lasteabi.ee lehelt leiab lastele ja lapsevanematele suunatud materjalid seksuaalse väärkohtlemise kohta internetis. Infot saab selle kohta, kuidas väärkohtlemist ära tunda ja kuhu abi saamiseks pöörduda.

Elatisabi nõue

Elatisabi nõue tekib siis, kui elatise saaja avalduse alusel algatatakse elatise sissenõudmiseks täitemenetlus ning kohtutäitur edastab Sotsiaalkindlustusametile elatise saaja taotluse täitemenetlusagse elatisabi saamiseks. Seejärel maksab Sotsiaalkindlustusamet elatise saajale täitemenetlusaegset elatisabi. Sotsiaalkindlustusameti poolt täitemenetlusaegse elatisabina väljamakstud summad nõuab Maksu- ja Tolliamet kohtutäituri kaudu sisse elatise täitemenetluses ehk täitemenetlusaegset elatisabi nõuet ja elatist nõutakse sisse ühes täitemenetluses.

Lapse ülalpidamiskulud

Kui elatist makstakse piisavalt (vähemalt seadusjärgses määras) peaks sellega olema kaetud kõik lapse vajadused. Kui makstakse vähem, tuleb omavahel kokku leppida, millised kulud kantakse kahasse lisaks elatise tasumisele. Kui elatis on välja mõistetud kohtus, saab selle suurust muuta ainult kohtus. Millistest vahenditest elatist tasutakse, ei ole oluline.

Enamiku elatisvaidluste otsustest langetab edaspidi tehisaru

Me vähendaks seda nii-öelda kaalutluse osa ja teeksime rohkem andmepõhiseid otsuseid. Vanemad saaks kohtusse vaidlema minna ainult siis, kui tehisaru poolt kokku kogutud andmed on valed ehk kui seal on faktilisi vigu, mida tuleks parandada. Seda võib ka juhtuda. Aga muidu teeb andmepõhise otsuse projekti tehisaru, kohtunik kinnitab selle, kui tal tundub, et see on täitsa okei.

Mida teha, kui teine vanem ei maksa elatist?

Kui lapsega koos mitte elav vanem ei kasvata last vahetult, on võimalik nõuda elatise maksmist.

Esmalt esita teisele vanemale kirjalik kohtuväline nõue (nt SMS-iga, e-kirja või suhtlusvõrgustiku kaudu).

Kui makset ei saabu, pöördu kohtusse. Elatist saab nõuda ka kuni aasta tagasiulatuvalt, kui oled teiselt vanemalt elatist kirjalikult küsinud.

2025. aastal on elatise miinimum ühe lapse kohta 301,74 eurot kuus, kuid tulenevalt elulistest asjaoludest, võib kohus välja mõistetavat elatist ka vähendada, nt kui kohustatud vanemal esineb selleks tõendatult mõjuv põhjus. Paljud ei tea, et elatise määramisel arvestatakse ka riiklike peretoetustega.

Oluline on meeles pidada, et ülalpidamist vajab laps, mitte lapsevanem. Seega elatis ei pea katma teise vanema enda elamiskulusid, vaid võimaldama lapsel vastavalt enda huvidele ja võimetele ennast realiseerida.

Elatise määramisel tuleb arvestada, et säilitada tuleb ka ülalpidamist andva vanema minimaalselt vajalik elustandard.

Kui ka kohtuotsuse järel raha ei laeku, saab taotleda elatisabi riigilt kuni 200 eurot kuus lapse kohta.

Elatis lapsele

Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Elatisabi

Elatisabi kuni 200 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi on võimalik taotleda kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal.

Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud üks täiskuu. Kui pärast ühekuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud vanem lapsele võlgnevust likvideerinud, hakkab kohtutäitur pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele iga kuu elatist laekub.

Kui ühekuulisele ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab Sotsiaalkindlustusamet kohtutäituri esitatud andmete alusel lapsele maksma elatisabi kuni 200 eurot kalendrikuus. Kui kohtulahendiga on välja mõistetud väiksem elatis, siis on maksmise aluseks kohtulahendis märgitud summa. Elatisabi väljamaksed tehakse tagantjärele eelmise kuu eest järgmisel kuul.

Üle 19-aastase lapse akadeemiline puhkus peatab perehüvitise maksmise

Kui üle 19-aastane lapse vanem jääb akadeemilisele puhkusele, peatab sotsiaalkindlustusamet peretoetuste maksmise kuust, mis järgneb akadeemilisele puhkusele jäämisele. Hüvitiste maksmine jätkub pärast seda, kui laps jätkab õppimist.

Peretoetuste ja elatisabi maksmise üks eesmärk on pärast lapse 19. eluaastat toetada tema aktiivseid õpinguid. Akadeemilisel puhkusel viibimine tähendab, et õppimine on peatatud, mistõttu ei ole toetuse maksmine sel ajal põhjendatud. Samasugust põhimõtet rakendatakse ka õppetoetuste ja stipendiumite puhul.

Sotsiaalkindlustusamet saab lapse akadeemilise puhkuse ja selle lõppemise kohta vajalikud andmed otse Eesti hariduse infosüsteemist. Inimesel endal ei ole vaja ametit teavitada, välja arvatud juhul, kui laps õpib välisriigis. Hüvitiste maksmine peatub olenemata sellest, miks laps akadeemilisele puhkusele jäi.

Perehüvitiste maksmine peatub akadeemilise puhkuse ajaks

Kui üle 19-aastane õppiv laps jääb akadeemilisele puhkusele, peatab sotsiaalkindlustusamet peretoetuste maksmise kuust, mis järgneb akadeemilisele puhkusele jäämisele. Hüvitiste maksmine jätkub pärast seda, kui laps jätkab õppimist.

Peretoetuste ja elatisabi maksmise üks eesmärk on pärast lapse 19. eluaastat toetada tema aktiivseid õpinguid. Akadeemilisel puhkusel viibimine tähendab, et õppimine on peatatud, mistõttu ei ole toetuse maksmine sel ajal põhjendatud. Samasugust põhimõtet rakendatakse ka õppetoetuste ja stipendiumite puhul.

Sotsiaalkindlustusamet saab lapse akadeemilise puhkuse ja selle lõppemise kohta vajalikud andmed otse Eesti hariduse infosüsteemist. Inimesel endal ei ole vaja ametit teavitada, välja arvatud juhul, kui laps õpib välisriigis. Hüvitiste maksmine peatub olenemata sellest, miks laps akadeemilisele puhkusele jäi.

Pere hülgamisega jäetakse laps tihti vaesusesse

2024. aastal tõusis elatisabi 100-lt eurolt 200 euroni nendele üksikvanematele, kelle lapse teine vanem ei täida ülalpidamiskohustust ja ei toeta oma last. Võrreldes elatisvõlgnike arvuga saab elatisabi vaid 30% nendest, kes seda tegelikult võiksid saada.

Täisealise isiku abivajadus

Alla 21-aastane õppiv laps on õigustatud ülalpidamist saama õpingute ajal. Muu täisealise isiku õigus saada ülalpidamist sõltub tema abivajadusest. Kui täisealine inimene ei ole võimeline ise ennast ülal pidama, see tähendab, et tema sissetulekust ja vara realiseerimisest ei piisa tema igapäevase toimetuleku tagamiseks ning tal puudub abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes teda aidata suudaks, tekib tema esimese astme sugulastel (vanematel ja lastel) kohustus teda ülal pidada. Muudel sugulastel ülalpidamiskohustust ei ole.

See, kui suures summas peaks ülalpidamist andma, sõltub täisealise õppiva lapse või muu abi vajava sugulase puhul nii tema vajadustest ja tavalisest elulaadist kui ka kohustatud isiku võimalustest.

Ülalpidamiskohustuse alus

Ülalpidamiskohustuse juures ei ole oluline kas last sooviti ja millised olid lapse eostamise asjaolud. Oluline on, et laps on sündinud, põlvneb oma vanematest, vajab ülalpidamiseks rahalisi vahendeid ja neid vahendeid peavad andma tema vanemad.

Kas lapse isa võib maha arvata enammakstud elatise summa, mida ta kuni kohtuotsuseni rohkem maksis?

Üldjoontes peaks elatisvõlgnevuse tasumisel arvestama kõiki summasid, mis on elatisena tasutud. Tasaarvestamisele ei kuulu summad, mis on kunagi makstud ja mille arvelt soovitakse edasiulatuvalt vähem maksta, kuid juba tekkinud võla mõttes peaks minu hinnangul makstud summad siiski võlga nö kustutama.

Elatise nõudmine kohtus

Elatist on võimalik nõuda nii maksekäsukiirmenetluses kui hagimenetluses, kusjuures hagiavalduse vorm on leitav kohtute veebilehel. Rohkem elatise nõudmisest kohtus saate lugeda siit.

Elatis täiskasvanud õppivale lapsele

Elatis täisealisele lapsele erineb mõningal määral elatisest alaealisele lapsele. Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatusvahendeid teenida.

Elatist saab nõuda kõigi eluvajaduste katmiseks (peaksid olema tõendatavad) kui täisealine laps õpingute tõttu ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Vanemad vastutavad lapse toimetuleku eest üldjuhul võrdselt, seega saab ühelt vanemalt nõuda poole lapse vajaduste katmist.

Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.

Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse kohustatud isiku võimalusi. Kui vanema ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui vanem peaks sellele menetluses tuginema. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele.

Laenu võtmine füüsilise isiku pankrotimenetluses

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, välja arvatud lapsele või vanemale elatise maksmise kohustusest. .

Suhete korraldamine abielu lõppedes

Lapse sünnist ja tema põlvnemise kindlaks tegemisest alates on vanematel ühine hooldusõigus, kui ei ole sündi registreerides kokku lepitud teisiti. Hooldusõiguse kuuluvust ei muuda vanemate lahutus ega lahuselu. Kui ühise hooldusõiguse teostamisel probleeme ei esine, ei ole ka põhjust hooldusõigusesse muudatusi teha. Lastega suhtlemise korra ja laste ülalpidamiskulude katmise jaotuse võivad vanemad kokku leppida omavahel suuliselt või lihtkirjalikult ning selle järgi toimida.

Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleks esmalt pöörduda Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenusse ja kui ka siis vanemaluskokkulepet ei sünni, laste elukohajärgsesse maakohtusse.

Kahe lapse isa saadeti vangi, sest ta ei maksa elatist

Eestis on praegu 15 000 algatatud täiteasja elatisega seotud nõuete sissenõudmiseks. Kõik ei ole pahatahtlikud viilijad, paljudel ongi tööd ja raha vähe.

Kui elatise maksmiseks kohustatud vanem ei täida oma kohustust või täidab seda osaliselt, võtab riik piiratud ulatuses elatise maksmise kohustuse üle.

Kõige levinum on täitemenetluseaegne elatisabi. Selle saamise eelduseks on, et võlgniku suhtes on elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus.

Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem.

Kuidas saada kätte kohtu poolt välja mõistetud elatis, kui vanem seda maksmast keeldub?

Täitemenetluse algatamiseks tuleb pöörduda avaldusega kohtutäituri poole. Kohtutäiturid on jaotatud tööpiirkondade järgi, seega tuleks sobiv täitur valida võlgniku elukoha järgi. Kui täitmisele esitatakse elatusraha nõue, kannab menetlusega seotud kulud võlgnik.

Mõnikord võib juhtuda, et elatist ei ole võimalik kätte saada ka täitemenetluses ja elatist ei maksta üldse. Selliseks olukorraks, toetamaks üksinda last ülal pidavat vanemat, on riik loonud elatisabifondi. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse vanemale täitedokumendi alusel täitemenetluse ajal. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on see, et täitemenetlus on kestnud ühe kalendrikuu. Kui pärast ühe kuu pikkust ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud vanem lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 200 euro ulatuses. See tähendab siis seda, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 200 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt täite-dokumendis välja mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on aga suurem kui 200 eurot kuus, maksab riik elatist 200 euro ulatuses.

Laste elukorraldus ja elatise maksmine lastele pärast vanema kaotust

Lapsevanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja last, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamise kohustus on kehtestatud lapse huvides ja seda näeb ette põhiseadus. Alaealine laps ei ole ise võimeline endale toimetulekuks vajalikke vahendeid kindlustama, mistõttu peavad teda ülal pidama tema vanemad. Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui ta ei ela lapsega koos. Sellisel juhul peab vanem lapse ülalpidamiseks maksma talle elatist. Kui vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus ulatuses, lahendab vaidluse kohus.

Elatis pole lahutuse trahv! Paljud isad küll maksavad, ent ei adu, miks

Kuni enamik peresid ei adu, et laps on kahe vanema ühine vastutus, ei muutu ka elatiste maksmisel midagi. Ja kui me päriselt suudame võrdse vanemluseni jõuda, ei ole ehk elatist vajagi – kasvatades ja panustades ka pärast lahutust ühiselt, pole ülekandeid endisele kaaslasele tingimata tarvis.

Seni aga – kuni me riiklikult pole suutnud oma inimesi õpetada ja päriseluks ette valmistada, on vastutus vaja võtta justnimelt riigil. Kui kaua me lubame kesta sellel, et 120 miljonit jääb lastel saamata, söömata, kandmata? Riik peab siin tegema selgeid otsuseid – nõudma lastele elatise välja karmilt ja tõsiselt. Isegi, kui see tähendab elatisvõlglaste vangi mõistmist.

Riigikohtu otsus nr 2-17-6713/196

Kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest

Eestkostetava lapse toetus

Sotsiaalkindlustusamet ei saa keelduda toetuse määramisest seetõttu, et eestkostja võiks lapse nimel nõuda vanematelt elatist. Vanematel, kelle hooldusõigust on kohus piiranud, on jätkuvalt kohustus lapsele ülalpidamist anda, kuid eestkostetava lapse toetuse saamise õigus ei sõltu vanematelt saadavast elatisest.

Laste jagatud elukoht ja elatis

Kui lapsed elavad pool aega kummagi vanema juures, ei ole üldjuhul võimalik elatist nõuda. Elatise nõudmine võib tulla kõne alla, kui vaatamata jagatud elukohale katab üks vanematest laste mingid kulutused ainuisikuliselt (treeningud, huvialaringid, ekskursioonid jms) Sellisel juhul on võimalik nõuda poole kantud kulude hüvitamist. Kulud peavad olema sellisel juhul ka tõendatud.

Õiglane elatis

Kui laps viibib küll olulise osa kuust isa juures, ent lapsega seonduvad kulud katab siiski vaid ema, saab pöörduda elatisnõudega kohtusse ja nõuda elatise tasumist vajalikul määral. Kui isa juures viibides annab isa lapsele toitu ja peavarju, tuleb seda nõude esitamisel arvestada ja nõuda elatist rahast nende kulude hüvitamiseks, mida katab ema ainuisikuliselt. Selliselt esitatud elatisnõude juures on oluline, et elatise nõudja peab nii kulusid kui nende suurust tõendama.

Mis on elatis?

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaealisele lapsele ka täisealine laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealine laps on õigustatud elatist saama, kui ta vajab abi, ega ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Elatist saab nõuda lapse vanemalt, kes last ei kasvata. Kui last mittekasvatav lapsevanem elatist vabatahtlikult ei maksa, tuleb pöörduda kohtusse.

Kuidas elatist taotleda Eestis?

Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või hagiavaldus (elatishagi). Kummagi avalduse eest ei pea riigilõivu tasuma.

Kellele ja millal elatist tuleb maksta?

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kuigi elatise saajaks on laps, peaks elatise üldjuhul maksma lapse eest hoolitsevale vanemale. Lapse arvele võiks maksta, kui on sellekohane kokkulepe või kohtulahend.

Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.

Kas siis lõpeb vanema kohustus tasuda ema pangakontole elatist kui laps sai 18-aastaseks?

Kui laps on saanud täisealiseks ja jätkab õpinguid ehk omab jätkuvalt õigust saada vanematelt ülalpidamist, võib elatisraha kanda otse lapse pangakontole. Loomulikult võiks sellest osapooli teavitada, kohtusse vaja pöörduda ei ole.

Kas vanemal, kelle juures elav laps käib erakoolis, on õigus erakooli õppemaks arvestada lapse elatise nõudmisel hariduskuluks?

Haridusega seotud kulud on osaks lapse ülalpidamisest, kuid erakooli kulu peaks olema vanemate vahel eelnevalt kokku lepitud ja seejuures vastama vanemate varanduslikele võimalustele.

Kuivõrd koolivalik on lapse jaoks oluline otsus, peaksid hooldusõiguslikud vanemad selle ühiselt otsustama. Kui see niimoodi otsustatud on, ei ole põhjust, miks ei peaks vanemad ka rahaliselt selle eest ühiselt vastutama.

Elatisasja sundtäitmine

Kui on olemas kehtiv kohtulahend elatise asjas, mida ei täideta, saate pöörduda kohtutäituri poole elatise sisse nõudmiseks täitemenetluses. Lisaks soovitan esitada koos täitmisavaldusele kohtutäiturile ka avalduse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Sellisel juhul tagab riik lapsele kuni 200 eurose igakuise sissetuleku, kui elatist ka kohtutäituri vahendusel sisse nõuda ei õnnestu.

Kui pikalt tagantjärgi on vaja koguda kuludokumente, et gümnaasiumis õppivale 19-aastasele nõuda teiselt vanemalt elatist?

Reeglina esitatakse kohtumenetluses lapse ülalpidamiskulude suuruse tõendamiseks 3-6 kalendrikuu keskmised kulud, väga hea ülevaate annavad kulutused 12 kalendrikuu kohta arvestatuna. Arusaadavalt päris kõiki kulusid tagasiulatuvalt tõendada ei olegi võimalik, siis tuleb esitada kohtule põhjalik selgitus kulu suuruse ja vajalikkuse osas.

Elatisabi taotlemine kohtumenetluse ajal

Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda alaealise lapse seaduslik esindaja või täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, kes on esitanud kohtule avalduse elatise väljamõistmiseks ja olemas on kohtu makseettepaneku määrus (maksekäsu kiirmenetluse korral) või hagi tagamise määrus (hagimenetluse korral).

Elatis kui laps ei ela kummagi vanemaga

Perekonnaseaduses on kirjas: Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kui laps ei ela kummagi vanemaga, on kohustus elatist tasuda mõlemal vanemal.

Kuidas saada kätte kohtu poolt välja mõistetud elatis, kui vanem seda maksmast keeldub?

Täitemenetluse algatamiseks tuleb pöörduda avaldusega kohtutäituri poole. Kohtutäiturid on jaotatud tööpiirkondade järgi, seega tuleks sobiv täitur valida võlgniku elukoha järgi. Kui täitmisele esitatakse elatusraha nõue, kannab menetlusega seotud kulud võlgnik. Mõnikord võib juhtuda, et elatist ei ole võimalik kätte saada ka täitemenetluses ja elatist ei maksta üldse. Selliseks olukorraks, toetamaks üksinda last ülal pidavat vanemat, on riik loonud elatisabifondi. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse vanemale täitedokumendi alusel täitemenetluse ajal.

Elatis: teekond kokkuleppest riigi abini

Kui lapsevanem aga ei täida ülalpidamiskohustust või ei ole kättesaadav mainitud küsimuse lahendamiseks, tuleb lapse esindajal pöörduda kohtu poole. Kuna lapsed on kuni 18-aastaseks saamiseni alaealised, lasuvad lapsega koos elaval lapsevanemal või eestkostjal elatisega seotud toimingud: läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete sõlmimine; kohtult elatise väljamõistmise taotlemine; elatise kohtulahendiga kohtutäituri poole pöördumine ja elatisabi taotlemine.

Elatisabi

Elatisabi on hüvitis, mille riik sisse nõuab. Seetõttu tuleb välja makstud elatisabi riigile tagasi maksta. Olenevalt olukorrast peab seda tegema elatisabi saaja või see vanem, kes on kohustatud last ülal pidama. Elatisabile on õigus Eestis elaval alaealisel lapsel või kuni 21-aastasel lapsel, kui ta õpib.

Kellele on mõeldud elatisabi ja kuidas seda taotleda?

Elatisabi makstakse juhtudel, kui vanem ei maksa lapsele elatist või on vanemad sõlminud notariaalse lepingu elatise maksmiseks, ent üks vanematest ei täida seda. Toetust on võimalik taotleda nii kohtu-, täite- kui ka pankrotimenetluse ajal.

Elatis täisealisele lapsele

Last ei pea täisealiseks saamise järgselt ülal pidama igal juhul ja samadel alustel alaealise lapsega vaid ülalpidamise kohustus sõltub sellest, kas lapsel on võimalik, arvestades tema õpingutega, endale ise ülalpidamist hankida. Isegi juhul, kui õpingute tõttu sissetulekut teenida võimalik ei ole, sõltub ülalpidamiskohustuse suurus lapse vajadustest, mitte seadusjärgsest miinimumist, nagu alaealise lapse puhul.

Riigi elatisabi tõusis kaks korda

1. jaanuarist maksab Sotsiaalkindlustusamet Eestis elavatele lastele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust, elatisabi senise 100 euro asemel 200 eurot.

Tuhanded lapsed on elatisraha ootel

Eestis tegutseva 38 kohtutäituri töölaual on pooleliolevaid menetlusi 101 254 võlgniku suhtes. Elatisraha ootel on 15 176 last. Elatisvõlgnike arv: 9916.

Elatisabi

Elatisabi kuni 200 eurot kuus (alates 01.01.2024) maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi on võimalik taotleda kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal. Elatisabile on õigus Eestis elaval alaealisel lapsel või kuni 21-aastasel lapsel, kui ta õpib. Elatisabi saamiseks peab kohus olema väljastanud lapse kasuks kohtumääruse.

Palju tuleb hakata maksma mõlemal lapsevanemal täisealise lapse kontole iga kuu?

Täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb lapse vajaduste suurusest, miinimummäära siin kehtestatud ei ole. Lapse igakuised ülalpidamiskulud tuleb arvutada kokku ja jagada pooleks - pool jääb ühe vanema kanda, pool teise vanema kanda. Kui lahus elav vanem ei ole nõus vabatahtlikult lapsele edasi elatist maksma, tuleb lapsel pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Laps on kohtumenetluses hagejaks, st vanem teda enam ei esinda. Loomulikult saab vanem last abistada vajalike dokumentide koostamisel, samuti võib lapsel olla lepinguline esindaja.

Elatise nõudmine lapse kasuks

Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada kas maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapse elatisnõudes või hagiavaldus (elatishagi). Kummagi avalduse eest ei pea riigilõivu tasuma.

Elatisabi – riigi ajutine abi alaealisele lapsele

On lapse õigus ja vanema kohustus maksta lapsele elatist siis, kui vanem ei ela oma lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kui aga lapse vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda seaduses sätestatud ulatuses, on võimalik lapsele taotleda riigipoolset elatisabi. Elatisabi koosneb kohtumenetlusaegsest, täitemenetlusaegsest ja pankrotimenetlusaegsest elatisabist

Elatis alaealisele lapsele

Eeldusel, et elatise saajaks on alaealine laps, ei pea elatise miinimummääras nõudmisel lapse vajadusi tõendama, need loetakse tõendatuks seadusega. Kui aga elatise saajaks on täisealine laps, ei ole olemas sellist elatise määra nagu miinimumelatis ja lapsel tuleb oma vajadusi tõendada.

Täitemenetlusaegne elatisabi

Kui on olemas kohtulahend elatise tasumise kohustuse ja elatise suuruse kohta, tuleb esitada elatisabi saamiseks kohtutäiturile täitmisavaldus ja koos sellega taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Edasi suhtlevad juba kohtutäitur ja Sotsiaalkindlustusamet omavahel, et lapsele saaks tagatud vajalik ülalpidamine elatisabi näol ka juhul, kui mõnel kuul täitemenetluses sisse nõuda ei õnnestu.

Elatis

Kui elatis lapsele on kohtus välja mõistetud ja venem kohtulahendit mingil põhjusel ei täida ning Te esitate kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks, asetub lapse elatisraha nõue kõigist teistest nõuetest ettepoole ja mistahes sissetuleku või vara arvelt saab esmalt laps elatisraha. Kui isal sissetulek puudub, saab kohtutäituri vahendusel taotleda riigilt täitemenetlusaegset elatisabi, mis alates 2024 aastast on 200 eurot kuus.

Lapse perekonnanime muutmine

Kui mõlemad vanemad on hooldusõiguslikud, tuleb neil lapsesse puutuvaid küsimusi lahendada kokkuleppel ja üksmeeles. Kui lapse isal on hooldusõigus, on vaja, et lapse perekonnanime muutmisega oleks nõud ka isa ja kinnitaks oma nõusolekut. Nimevahetus ei mõjuta kuidagi vanemate õigusi ja kohustusi, sealhulgas ülalpidamiskohustust, lapse suhtes. Ülalpidamiskohustus langeb bioloogilisel isal ära vaid juhul, kui laps isa nõusolekul lapsendatakse.

Lasterikka pere toetus

Riigikogu on otsustanud, et kõrgkoolis õppimist PHS-i alusel ei toetata. Selle asemel toetab riik kõrgkoolis õppijaid kõrgharidusseaduse alusel makstavate riiklike stipendiumidega ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel antavate toetuste ja õppelaenuga. Kuidas toetada kõrghariduse omandamist, on poliitilise valiku küsimus, millele õiguskantsler hinnangut anda ei saa.

2024. aastal muutub perehüvitiste ja elatisabi suurus

Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus. Elatisabi maksab riik lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus. Suuremat elatisabi suurust ei kohaldata varasemate perioodide eest makstava elatisabi puhul. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on 200 euro suurune elatisabi võrreldav miinimumelatise suurusega. See vähendab üksi last kasvatavate vanemate ja laste vaesust, tagades neile elatisabi maksmisega parema majandusliku toimetuleku. Elatisabi suurendamine mõjutab ka elatisvõlgnikku, kellele see võib kaasa tuua tema võlgnevuse suurenemise riigi ees.

Kuidas on lood elatise maksmisega, kui laps elab võrdse aja mõlema vanemaga?

Kui vanemad on ise või kohtus saavutanud selguse lapse elukorralduslikes küsimustes, tuleb paika panna lapse ülalpidamisega seotu. Kui lapsel on üks püsiv elukoht, minnakse reeglina seda teed, et lapsest lahus elav vanem maksab iga kuu elatist. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse igakuiste vajaduste suurust, samuti seda, kui palju aega veedab ta lahus elava vanemaga. Tihti tuleb siin appi elatiskalkulaator, mis aitab eri asjaolusid arvesse võttes välja arvutada elatise suuruse.

Millest lähtuda lapse hooldusõigust ja elatist puudutavates vaidlustes otsust tehes?

Elatis, mida vanem lapsele maksab, peab katma ära lapse vajadused ja elustandardi. Summa määr sõltub vanemate varalistest võimalustest ja sellest, missugustes tingimustes laps on harjunud elama. Elatissumma määratakse igale perele individuaalselt, ei ole olemas üht kindlat summat, mis lahendab kõikide osapoolte vajadused.

2022. aastal elas Eestis 19 400 üksikvanemat

Eestis elab 19 400 inimest, kes kasvatavad last või lapsi üksi. Üksikvanemaga pered moodustavad 2022. aasta andmetel kõikidest Eesti peredest 12,5 protsenti.

Kohtutäiturid on elatisvõlgnikelt kolme aasta jooksul ära võtnud kolm autot

Riigi plaanist elatisvõlgnike sõidukid ära võtta pole asja saanud – ligi kolme aasta jooksul on kätte saadud kolm autot ning kohtutäiturid teevad ettepaneku see võimalus seadusest välja võtta.

Uuest eelarvest, ka helgemas võtmes

Näiteks tõuseb elatisabi seniselt 100 eurolt 200 euroni, mis on abiks paljudele üksikvanemaga peredele. Tegu on summaga, mida riik maksab lapsele juhul, kui üks vanematest oma lapsele elatist ei maksa.

Elatise suurus

Elatise suurus ei ole seotud miinimumpalgaga vaid arvutatakse perekonnaseaduses sätestatud valemi järgi võttes arvesse ühiste laste arvu, lapsega koos elavas peres saadavaid peretoetusi ja lapse viibimist koos lahuselava vanemaga. Kui elatis on väiksem kui seadusjärgne miinimum ja sellest ei saa enam lapse vajadused kaetud, on Teil õigus esitada lapse eest ja nimel kohtusse hagiavaldus elatise suurendamise nõudes.

Elatise vaidluse võit kohtus läks isale maksma 24 000 eurot

Seadus lubab tõepoolest jätta menetluskulud selle poole kanda, kes on esitanud lapse nimel hagi, kuid kes ei kasutanud oma menetlusõigusi hagi esitamisel või hagi menetlemisel heauskselt.

Elatis, kui tasuma kohustatud isik on kinnipidamisasutuses

Kui on olemas kohtulahend, on Teil võimalik alustada täitemenetlus ja taotleda täitemenetluseaegset elatisabi riigilt. Kui aga seni on tasutud kohtuväliselt, tuleks esmalt pöörduda kohtusse elatise välja mõistmiseks paludes kohtul hagi tagamise korras määrata elatis ka kohtumenetluse ajaks. Sel juhul saate taotleda Sotsiaalkindlustusametist kohtumenetluse aegset elatisabi juba menetluse ajal ja menetluse lõppedes teha täitemenetluse alustamise avaldus koos elatisabi taotlusega kohtutäiturile.

Elatis, kui tasuma kohustatud isik on kinnipidamisasutuses

Kui on olemas kohtulahend, on Teil võimalik alustada täitemenetlus ja taotleda täitemenetluseaegset elatisabi riigilt. Kui aga seni on tasutud kohtuväliselt, tuleks esmalt pöörduda kohtusse elatise välja mõistmiseks paludes kohtul hagi tagamise korras määrata elatis ka kohtumenetluse ajaks. Sel juhul saate taotleda Sotsiaalkindlustusametist kohtumenetluse aegset elatisabi juba menetluse ajal ja menetluse lõppedes teha täitemenetluse alustamise avaldus koos elatisabi taotlusega kohtutäiturile.

Elatis ja lapse elukoha määramine

Elatise vaidluses on poolteks laps ja eraldi elav vanem, lapsega koos elav vanem ei ole pooleks ja elatise välja mõistmine seadusjärgses miinimummääras on igati tõenäoline.

Elatisnõude täitmise aegumine

Lapse ülalpidamiskohustuse ehk elatisnõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk aegumist ei saa taotleda ajal, mil laps on alaealine.

Riiklikult perelepitusteenuselt sai esimesel tegevusaastal abi üle pooletuhande perekonna

Teenusele jõudnud perekondadest 524 pöördusid Sotsiaalkindlustusameti poole ise ning kohtu kaudu suunati teenusele 143 perekonda. Eduka tulemuse ehk vanemluskokkuleppeni on jõudnud aastaga 146 perekonda. Neist 23 perekonda suunas perelepitusse kohus ning 123 perekonda esitasid taotluse ise. Kokkuleppele jõuti keskmiselt nelja-viie kohtumisega, mis toimusid kolme kuu vältel.

Kuidas käituda elatisvõlgnikuga?

Vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Selleks tuleb esitada süüteoteade politseisse.

Elatis, kui tasuma kohustatud isik on kinnipidamisasutuses

Kui on olemas kohtulahend, on Teil võimalik alustada täitemenetlus ja taotleda täitemenetluseaegset elatisabi riigilt. Kui aga seni on tasutud kohtuväliselt, tuleks esmalt pöörduda kohtusse elatise välja mõistmiseks paludes kohtul hagi tagamise korras määrata elatis ka kohtumenetluse ajaks. Sel juhul saate taotleda Sotsiaalkindlustusametist kohtumenetluse aegset elatisabi juba menetluse ajal ja menetluse lõppedes teha täitemenetluse alustamise avaldus koos elatisabi taotlusega kohtutäiturile.

Kohtumenetlusaegse elatisabi taotlemisest

Kohtumenetluseaegset elatisabi saab taotleda, kui kohtule on esitatud taotlus elatishagi tagamiseks. Taotlusse tuleb märkida, miks on vajalik kindlaks määrata elatis juba kohtumenetluse ajaks ja kuidas hagi tagamata jätmine alaealist hagejat kahjustab. Kohus lahendab saadud taotluse määrusega. Kui kohus otsustab hagi tagada, saate määrusega pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse elatisabi taotlemiseks.

Kus on arutelu selle ümber, miks mehed lapse saamist edasi lükkavad?

Esimese lapse saamiseks ollakse valmis järjest hiljem. Erinevalt naistest on meeste viljakas iga palju pikem, võimaldades pere loomist palju lihtsamalt kaugemasse tulevikku edasi lükata. Oleme näinud palju suhteid, kus naine on valmis lapsi saama, aga mees ei soovi seda sammu astuda. Võrdsema ühiskonna tõttu on mehed enam kui kunagi varem mõjutatud pere loomisega seotud elu muutustest. Mehed osalevad partnerina ettevalmistavatel kursustel, võtavad vanemapuhkust ja hoolitsevad beebi eest nii päeval kui ööl. Kui vanasti oli lapsekasvatamise koorem peamiselt naise õlul, siis nüüd on mees tihtipeale võrdne partner või teeb enamgi.

Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus

Feministlik perepoliitika muudaks elatise nõudja elu kergemaks sellega, et riik võtab aktiivsema rolli. Ema täidaks avalduse elatise saamiseks riigilt, kes hindab tema vajadusi ja seejärel määrab isalt elatise. Kui isa sellega nõus pole, siis võib ta riigiga seda ise kohtu kaudu klaarida. Lapsele jõuab summa aga ilma viivitusteta regulaarselt iga kuu. Riigil on rohkem jõudu ja ressurssi see isalt välja nõuda kui kurnatud üksikemal. Selline lähenemine lähtub laste ja reeglina neid hooldava ema vajadustest siin ja praegu.

Eesti Vabariigi õiguskantsleri raport ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta

Olulised muudatused elatise süsteemis jõustusid 2022. aastal. Kui seni oli minimaalne elatise suurus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, siis muudatustega kehtestati miinimumelatise väljaarvutamiseks uus valem. Muudatuste üks eesmärk oli luua Eesti elustandardile vastava ning senisest õiglasemaid kriteeriume arvestav miinimumelatise valem. Õiguskantsler juhtis muudatuste tegemisel tähelepanu asjaolule, et automaatselt ei saa muuta kõiki elatissummasid, mille kohus on kindlaks määranud enne muudatuste jõustumist. Õiguskantsleri hinnangul ei arvesta selline rakendussäte kohtus kindlaks tehtud elulisi asjaolusid ega lapse tegelikke vajadusi.

Mis on elatis?

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaealisele lapsele ka täisealine laps, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealine laps on õigustatud elatist saama, kui ta vajab abi, ega ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Advokaat: piiriüleste abielude lahutamine on paras õiguslik peavalu. Millele mõelda välismaalasega abielludes?

Teatud juhtudel ulatab abistava käe justiitsministeerium, kelle poole võib pöörduda avaldusega välisriigis täitemenetluse alustamiseks. See, kas justiitsiministeerium saab välisriigi võlgnikult elatise saamiseks abi pakkuda, sõltub sellest riigist, kus võlgnik elab ning sellest, kas nimetatud riik on liitunud laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooniga. Kui võlgnik elab riigis, mis ei ole konventsiooniga liitunud, näiteks Venemaa, tuleb iseseisvalt pöörduda selle välisriigi kohtutäituri poole taotlusega alustada täitemenetlust. Samuti tuleb sellisel juhul pöörduda Eesti kohtutäituri poole ja volitada neid elatist vastu võtma.

Elatiskalkulaator aitab vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisel

Elatiskalkulaatori abil saadud summa, isegi kui arvutamisel kasutatakse kohustatud vanema tegelikku sissetulekut, ei pruugi olla see summa, mille kohus tegelikult välja mõistab. Kalkulaator on mõeldud vaid abistavaks tööriistaks summade arvutamisel. Kohus võtab konkreetsele lapsele elatise suurust kindlaks määrates esmajoones arvesse lapse tegelikke vajadusi, mida kalkulaatoris kuidagi kajastada ei saa. Kalkulaatoris on elatise arvutamisel aluseks võetud statistiline lapse keskmine ülalpidamiskulu, kuid kui konkreetse lapse tegelikud vajadused on sellest suuremad ja vanema varaline olukord võimaldab elatist suuremas summas maksta, siis mõistab kohus ka elatise välja suuremana.

Elatis täisealisele lapsele

Täisealise lapse elatisnõude esitamise õiguse eelduseks on, et laps ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Põhjuseks võib olla õppimine täiskoormusega päevaõppes nii, et tööl käia ei ole võimalik. Kui õppetöö toimub vaid mõnel päeval nädalas või õhtustel aegadel, saab täisealine isik kasvõi osakoormusega töötada ja vähemalt osaliselt endale ise ülalpidamist hankida. Seega sõltub elatise nõude esitamise edukus eeskätt õppevormist ja koormusest.

Täitemenetlusaegne elatisabi

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kui elatist maksma kohustatud vanem seda ei tee, ehkki elatis on temalt kohtuotsusega välja mõistetud. Elatisabile on õigus alaealisel lapsel või täisealisel lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta õpib. Selleks tuleb kohtuotsuse alusel algatada täitemenetlus ja esitada koos täitemenetluse avaldusega kohtutäiturile taotlus elatisabi saamiseks. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud üks täiskuu. Kui ühekuulisele ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab Sotsiaalkindlustusamet lapsele maksma elatisabi kuni 100 eurot kalendrikuus.

Elatise nõudmine tagasiulatuvalt

Maksekäsuga ei saa nõuda tagasiulatuvalt elatist, ainult hagimenetluses saab esitada mõlemad nõuded.

Riik soovib toitjakaotuspensioni maksmisel keskenduda rohkem lastele

Peamine põhimõtteline muutus oleks see, et toitja kaotuse korral hakkab pere saama edaspidi perehüvitist, mitte pensioni. See annab palju eeliseid: summa ei sõltu lahkunu sissetulekust ega erine perekonniti kümneid kordi, saadavalt summalt ei pea maksma tulumaksu, toetus hakkab laekuma automaatselt, seda ei ole vaja eraldi taotleda. Mis aga peamine – iga laps saab kindla summa, sõltumata sellest, kui palju oli lahkunud lapsevanemal lapsi ning kas need olid ühe või mitme partneriga. Toitja kaotanud lastele määratav summa hakkaks kujunema enam-vähem samamoodi nagu praegu elatis.See baseeruks lapse keskmisel ülalpidamiskulul ja seda indekseeritakse tarbijahinnaindeksiga ning alternatiivina oleme mõelnud, et lisanduks ka kolm protsenti aasta keskmisest brutosissetulekust statistikaameti andmetel. Ehk oleks väga sarnane praeguse elatise skeemiga. Toitjakaotuspensioni muudatuste eelnõu kooskõlastamise aeg on planeeritud saabuvasse talve ning muudatusi ei plaanita enne aastat 2026.

Riigikogu võttis vastu muudetud perehüvitiste seaduse

Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.

Elatis täisealisele lapsele

Kui aga laps on saanud täisealiseks, tuleb lapsele vajalik raha kanda lapsele endale. Seejuures on oluline, kui suured on lapse vajadused, kui palju takistavad õpingud töötamist ning millises osas saab ta vajadused katta ise töötades ja puudujääva osa peaksid andma vanemad võrdselt.

Elatis ja suhtluskord

Et kohtus saaks elatise välja mõista, tuleb esitada hagiavaldus. Et suhtluskorda kindlaks määrata, tuleks esitada korralikult põhjendatud avaldus kohtule hagita menetluses. Selleks vormi ei ole ja kvaliteetse avalduse koostamiseks soovitan kasutada juristi abi.

Soovituse järgimine lapse elatisnõude täitmise asjas

Kui täitmiseks on esitatud lapse elatise nõue, loetakse see esimesena esitatud nõudeks ja lapse elatisnõude täitmiseks arestimine loetakse esimesena toimunuks. See tähendab, et lapse elatisnõude täitmiseks tehtud arestimistoiming läheb kõikide teiste nõuete arestidest järjekohas mööda ja on alati esimesel järjekohal. Niisiis rahuldatakse lapse elatisnõue alati esimesena ja teised nõuded rahuldatakse vastavalt nende järjekohale alles pärast seda, kui lapse elatisnõue on täidetud

Elatis täisealisele lapsele

Kuivõrd täisealise lapse elatise suurus ei ole seadusega kindlaks määratud vaid lähtuda tuleb asjaoludest (Miks täisealine ei saa ise endale ülalpidamist hankida? Kas ta ei saa sissetulekut üldse või saab nii vähe, et vajab vanemate abi? Millised on tema igakuised vajadused?), siis saab elatist nõuda vaid hagimenetluses.

Kohtunik: lahutanud vanemad võitlevad istungitel viimse piisani, sõidavad üle laste

Enda peas olen mõelnud välja, et alla 6aastasele enamasti 50-50 ei sobi, ta vajab üht kindlat kodu ja turvatunnet. Kui emal ja isal pole baaskokkuleppeid lapsekasvatamisel, ei saa samuti võrdset vanemlust rakendada. Ja teismeliste murdmine ei lähe kuhugi – alates vanusest 12–13 aastat on igasugune suhtluskord väga keeruline.

Arvamus seaduseelnõu 17 SE kohta

Pole ühtki mõistlikku ja asjakohast põhjust, miks peaks lasterikka pere toetuse maksmist jätkates kohtlema peresid erinevalt, sõltuvalt sellest, kui suures ulatuses on nad seni toetust saanud. Samuti pole ühtki mõistlikku ja asjakohast põhjust, miks peaks toetuse maksmise lõpetama sisuliselt üleöö neile peredele, kelle 19-aastaseks saanud laps õpib 30. juunil 2023 põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või saab sel päeval 19-aastaseks. Eelnõu soovimatu tagajärg võib olla see, et mõned põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivad noored võivad jätta maikuus õpingud pooleli, selleks et pere saaks aasta lõpuni vähendatud mahus lasterikka pere toetust. Seega on eelnõu vastuolus põhiseadusega.

Kuidas teha kindlaks lapse isa elukoht, kui tegemist on Läti Vabariigi kodanikuga?

Kui kohtule ei piisa lapse isa e-posti aadressi edastamisest ja kohus soovib saada ka kehtivaid elukohaandmeid, esitage päring Läti politseile. Samuti võite proovida infot saada ühistelt tuttavatelt (kui neid on).

Sotsiaalkomisjon arutab peretoetuste muutmist avalikul istungil

Sotsiaalkomisjon arutab avalikul istungil eelnõu, millega plaanitakse suurendada elatisabi suurust ja vähendada vähem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi.

Kui suurt elatist küsida, kui lapsevanemate teed on läinud lahku?

Esimene samm on võtta ette elatiskalkulaator, mis aitab kõiki neid tingimusi arvestades leida kiiresti minimaalse elatise suuruse. Kõik valemid on kalkulaatorisse perekonnaseaduse järgi juba lisatud ning sealt kokku arvutatav summa on aruteluks hea algus.

Kui suur on elatis, kui ema saab lasterikka pere toetust ja lapsed on vahepeal isaga?

Lastest lahus elaval isal tuleb elatist tasuda kummalegi lapsele 206.16 eurot, kahele lapsele kokku seega 412.32 eurot. Loomulikult võivad vanemad kokku leppida ka teist­suguses elatise summas, kui näeb ette elatise seadusjärgne määr.

Valitsus sai valmis perehüvitisi muutva seaduse eelnõu

Alates järgmise aasta 1. jaanuarist on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Samal ajal suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.

Elatis täiskasvanud lapsele

Täisealisel ei ole mingit täissummas elatist, vaid eeldatakse, et mingi osa teenib täisealine ise juurde. Kui lisaks täisealisele on ka alaealisi ülalpeetavaid, siis nendel on eesõigus elatisele.

Tallinn täpsustab sissetulekust sõltuva toetuse põhimõtteid

Muudatuse kohaselt loetakse edaspidi taotleja tuluallikaks ka saadud elatist. Samas arvestatakse makstud elatis ja täitemenetluses kinnipeetud summad sissetulekutest maha, kuna seda raha ei saa inimene või pere oma vajadusteks kasutada. Sissetulekuks ei loeta ka ühekordseid toetusi – näiteks sünni- või õppeaasta alguse toetus – ega muid riigi või omavalitsuse makstavaid hüvitisi.

Kohus peab lõpetama rongavanemate poputamise

Elatisraha arvutamise viis peab tagama, et laps saaks hoolimata oma vanemate lahkuminekust kasvada mõlema vanema materiaalsel toel. Kahjuks lähtub ka uus elatisraha arvutamise kord pigem Eesti keskmisest kui sellest, milline on vanemate tegelik elatustase. Vanemate sissetulekud peaksid lapse elatisraha arvestamisel olema üks põhiline tegur, aga praktikas kipub pigem olema vaid erandkorras käsitletav. Ja ka sissetuleku hindamine on järjest keerulisem olukorras, kus platvormitööd ja OÜ-tamine võimaldab sissetulekute suurusega mängida.

Kas mehe uus abikaasa peab tema elatisvõlgu maksma?

Võlgniku abikaasa üldjuhul võlgniku elatise võlgnevuse eest ei vastuta. Tuleb aga siiski arvestada, et kui võlgnikul ja tema abikaasal on vararežiimiks valitud varaühisus ja neile kuulub ühisvara, on võimalik sissenõude pööramine ka ühisvarale. Sellisel juhul ühisvara kõigepealt jagatakse ja siis on võimalik seda osa, mis jagamisel jääb võlgnikule, kasutada tema elatise võlgnevuse tasumiseks.

Kui suur on miinimumelatis alates 01.04.2023?

Alates 01.04.2023 on miinimumelatis ühele lapsele 260.33 eurot kuus.

Elatise suurus ja lasterikka pere toetus

Ei saa praegu abstraktselt öelda, et olukord, kus elatise arvutamisel läheb arvesse vaid pool lasterikka pere toetusest ja teine pool jääb pere heaolu suurendamiseks, oleks põhiseadusvastane. Kui lastest lahus elav vanem siiski tunneb, et konkreetsel juhul on olukord tema suhtes ebaõiglane, võib ta pöörduda kohtusse ja paluda kohtul elatise suurus üle vaadata. Seda, kuidas kohus asja lahendaks, ei saa ette arvata.

Elatisabi

Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lastele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabile on õigus Eestis elaval alaealisel lapsel või kuni 21-aastasel lapsel, kui ta õpib. Elatisabi on võimalik taotleda kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal.

Peretoetus ju tõusis. Miks ma peaksin elatist sama palju kui varem maksma?

Veebruarist jõustunud peretoetuse seadusemuudatus võimaldab maksta elatist väiksemas ulatuses. Lastele makstava elatise arvutamisel saab arvesse võtta suurenenud peretoetust pooles ulatuses. Lasterikka pere toetus on nüüd kolme kuni kuue lapsega perele 650 eurot kuus. Kui varem pidi kolme lapse juurest lahkunud vanem maksma lastele teatud summa elatist, siis nüüd saab ta nõuda, et see summa oleks väiksem.

Uue peretoetuse kibedad viljad. Kärgperede lood ei ole seebiooper, vaid näited elust enesest

2022. aastal kasvas märgatavalt elatisenõuete vähendamise arv. Varem avaldati soovi vähendada kuni 253 nõuet aastas, 2022. aastal aga esitati kokku 437 elatise vähendamise nõuet.

Kuidas arvutatakse elatisraha summasid? Mil määral arvestatakse selles peretoetusi?

Alates 01.01.2022 jõustusid miinimumelatise suurust käsitlevad muudatused perekonnaseaduses ja elatise suuruse kindlaksmääramisel lubas seadus edaspidi sõnaselgelt arvesse võtta ka riiklikult makstavaid peretoetusi ja lahus elava vanemaga veedetud päevi, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult. Samuti andis kõnealune seadusemuudatus aluse vähendada elatist juhul, kui elatist saavate laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Vanemal on võimalik nõuda elatist ka suuremas summas kui miinimummäär. Kui omavahel selles osas kokkuleppele ei saada, tuleb aga kohtusse pöördudes lapse vajaduste suurust tõendada. Sellisel juhul tuleb arvestada ka põhimõttega, et (reeglina) jaotab kohus lapse ülalpidamiskulud vanemate vahel võrdsetes osades ehk peale toetus(t)e mahaarvamist jääb mõlema vanema kanda pool lapse ülalpidamiskuludest.

Riigikohus: ühine hooldusõigus ei tähenda, et lapse huvides on veeta mõlema vanemaga võrdselt aega

Riigikohus leidis, et vanemate ühine hooldusõigus ei tähenda automaatselt seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Lapsel on küll õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult, kuid see ei tähenda, et laps peaks veetma mõlema vanemaga võrdselt aega. Laste elukorraldus peaks lähtuma sellest, mis on parem lapsele. Kui vanemad ei jõua selles kokkuleppele, määrab vanema ja lapse suhtlemise korra kohus.

Riigikohus: lastega suhtluskorda määrates tuleb eelistada laste huve, mitte lahus elava vanema soove

Pärast 2022. aastal kehtima hakanud uut elatise määramise korda, on tekkinud eriline huvi suhtluskorra ümbermääramise ja elatise vähendamise vastu. Suhtluskord on nüüd vaidlusobjektiks seetõttu, et vähendada elatist. Elatise vähendamise nõudeid on esitatud kohtule ja esitatakse järjest juurde. Vähendamise soove esitatakse eriti mitmelapseliste perede puhul, et viia see miinimum vastavusse seadusjärgse miinimumiga.

Ülalpidamiskohustused perekonnas

Alaealise lapse ülalpidamise kohustus on esmajoones lapse vanematel. Lapse vanavanematele võib ülalpidamiskohustus laieneda, kui alaealise lapse vanemad mingil põhjusel oma ülalpidamiskohustust ei täida.

Elatisraha hooldekodus viibijale

Olenemata sellest, kas tegemist on hooldekodu arvega või kohtu poolt abivajavale vanemale välja mõistetud elatisega, mõlemal juhul pole tulumaksuga midagi teha.

Kolme lapse ema: Isamaa peretoetusest võidab vaid mu eksmees

1. veebruarist jõustuvad ka muudatused perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses.

Vaata, millised toetused ja hüvitised hakkavad uuest aastast kehtima ning milliseid teenuseid on võimalik riigilt saada

Aasta alguses tõusevad perehüvitised ning jõustuvad toetuste maksmise muudatused. Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.

Muutus lapse elatisraha sissenõudmise kord

Uus kord loob senisest suuremad eeldused selleks, et laps saab äraelamiseks vajalikud vahendid kätte igal kuul ja korrapäraselt. Samuti välistatakse edaspidi olukord, kus võlgnik küll täidab elatise perioodilise tasumise kohustust täitemenetluse väliselt, kuid vaatamata sellele rakendab kohtutäitur rangeid meetmeid, näiteks arestib varasema võlgnevuse katteks eluasemelaenu makseid. Kehtestatakse põhimõte, et elatisnõude sundtäitmise tõhustamiseks mõeldud erimeetmete rakendamine on lubatud üksnes siis, kui sundtäitmisele on esitatud perioodilise elatise nõue.

2023. aasta alguses jõustub rida olulisi muudatusi

Kui on algatatud täitemenetlus lapse perioodilise elatise sissenõudmiseks ning kohtutäituril ei õnnestu selle menetluse finantseerimiseks saada raha võlgnikult, hakkab riik alates 2023. aastast selliseid menetlusi osaliselt finantseerima. Eesmärgiks on tagada, et lapse elatise nõuete täitmine toimiks korrapäraselt ja efektiivselt.

Elatisvõlglaste arv kahaneb tulevikus märkimisväärselt

Ühendus Isade Eest MTÜ juhatuse liige Marko Mõttus jätkab arutelu Postimehes avaldatud artikli "Esimene aasta väiksema elatisega: võlgnike arv kasvab" üle ning toob esile mõned mainimata jäänud kitsaskohad.

Elatisraha määramise plussid ja miinused

Seoses hetkel käimasoleva elatise suurust muutva seadusemuudatusega oleks just paras teema üles võtta. Ise küll ei kaebaks kohe kohtusse, vaid teeks ettepaneku notariaalne lepe teha, et kannab sulle lapse kulude katteks raha vastavalt kehtivale seadusele. Just ennekõike vastavalt kehtivale seadusele, mitte konkreetne summa.

Mis muutub perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise maksmisel?

Uue eelnõuga muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korda. Kõige märkimisväärsema muudatusena reguleeritakse seaduse tasandil, et elatise summa kujunemisel tuleb arvestada lapse vahetu ülalpidamisega ja peretoetustega.

Erisoodustused

Kui ettevõte maksab alaealisele lapsele elatisraha, siis käsitletakse seda isiku tuluna, mis kuulub kinnipidamisele toetuse väljamaksja juures. Isikutele makstavaid toetusi sotsiaalmaksuga ei maksustata, sest saajal puudub töösuhe.

Kas isale peab enda eluks jääma ka mingi miinimum kui maksab 4 lapsele elatist?

Konkreetset summat, milline peaks olema elatis kahele lapsele, on keeruline öelda - see oleneb paljudest asjaoludest, nagu laste vajaduste suurus, mõlema vanema varanduslik olukord jms.

Alimendid: mis on, mis tuleb, millega süda rahule jääb

Vastused küsimustele laste elatusraha kohta, mida inimesed on esitanud tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.

Elatisabi

Kui elatise saajale elatist ei maksta, siis suureneb võlg riigi ees iga Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud väljamaksega. Kõik sõltub sellest, kui palju elatist maksma kohustatud isik elatist maksab. Edasiste väljamaksete tegemisest elatise võlgnikku täiendavalt ei teavitata.

Pikalt lihvitud elatisereform ei ole lastekaitse liidu hinnangul õiglane

2018. aastal alanud vaidlused, kui palju peaks lahku läinud lapsevanemad lastele elatist maksma, on jõudnud järjekordsesse vaheetappi – valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu. Kuid eelnõu riigikokku liikumise ajal poliitilise tasandi vaidlused alles algavad.

Kas pean elatist edasi maksma, kui kohtumäärusega on kompromiss määratud lapse täisealiseks saamiseni?

Kui kohtulahendiga on elatis väljamõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, lõppeb kohtulahendi alusel elatise maksmine lapse täisealiseks saamisel ja edaspidi kohalduvad ülalpidamiskohustuse täitmisele perekonnaseaduse vastavad sätted.

Riina Solman: elatusraha seaduseelnõu eirab lapsi

Eesti elatusraha määramise kord vajab süsteemiuuendust ja rohkem paindlikkust. Valitsus hakkas süsteemi muutma, kuid täiesti valest otsast. Esiplaanile seati elatusraha võlgnike huvid, kuid tähelepanuta jäid lapsed ja neid kasvatavad üksikvanemad. Sellisel kujul on seadusemuudatus üksikvanemale tarbetu ning lastele isegi kahjulik – vaja on palju suuremat reformi.

Menetlusse võeti eelnõu alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korra kohta

Eelnõuga luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Eelnõus määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes. Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.

Miinimumelatis seotakse alampalgast lahti ja elatise maksmine muutub paindlikumaks

Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, laps veedab teise vanemaga koos vähem kui 7 ööpäeva kuus ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 213 eurot kuus ühe lapse kohta.

Lapse elatusraha on kavas vähendada keerulise valemiga

Uue perekonnaseaduse alusel arvestatakse elatise arvutamisel baassummat, mida korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Praegu on see 200 eurot kuus. Sellele lisatakse kolm protsenti Eesti keskmisest brutopalgast. Summast lahutatakse omakorda peretoetus 30 eurot. Veel saab elatise maksumust korrigeerida elatist saavate laste arvu ja lapsega koos veedetava aja võrra. Kui peres on rohkem kui üks laps ja nende vanusevahe on alla kolme aasta, siis reeglid muutuvad. Sellisel juhul on teise ja järgnevate laste elatise summa 15% väiksem kui esimesel lapsel. Kohus võib summat suurendada lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest. Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks kolm protsenti tema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel. Mängu tuleb ka lapse viibimine teise vanema juures. Juhul, kui võsuke viibib kohustatud vanema juures rohkem kui seitse päeva kuus, saab elatise summas teha korrigeerimisi.

Erkki Laaneoks: mõlema vanema osalust lapse kasvatamises ei asenda mingi rahaga

Ei ole kindlasti laste huvides see, kui ministeerium hakkab ühelt vanemalt elatist sisse nõudma. Laste parimates huvides on see, kui suudaksime lähtuda sellest, kuidas lahku läinud vanemad saaksid laste üleskasvatamise vastutust omavahel jagada kõige paremini – nõnda, et see toetaks nii lapsi kui ka mõlemat vanemat.

Riina Solman: elatisraha seaduseelnõul on ükskõik laste huvidest

Eelnõu vaatab täiesti mööda sellest, et omavahelisi tülisid tuleb lahendada kohtu kaudu, mis nõuab eelkõige last kasvatavalt üksikvanemalt võlgu jäetud elatisraha kättesaamiseks palju vaeva ja ressurssi. Kehtiva süsteemi järgi on üksikvanemal vaid lootus, et elatisraha tulevikus kätte saada. Selle lootusega on igapäevases elus vähe teha, sest lapsel pidevalt vaja süüa, riideid ning võimalust tegeleda oma huvialadega.

Miks Maris Lauri elatisreform diskrimineerib vanemaid?

Pikemas perspektiivis võiks uue, läbipaistva ja õiglase valemi alusel seadusse kirjutatud miinimumelatis ja selle arvutamiseks loodav elatiskalkulaatori kasutuselevõtt kohtusse pöördumiste hulka vähendada. Vanemad saavad kalkulaatori abil ise välja arvutada, millises summas kohus tõenäoliselt nende juhtumi puhul elatise välja mõistaks. Loodetavasti aitab see neil lihtsamini lapsele makstavates summades omavahel kohtuväliselt kokkuleppele jõuda.

Laste elatisraha sõltuvus alampalgast kaob

Minimaalne elatisraha on praegu pool miinimumpalgast ehk 292 eurot. Nii on see olnud aastaid, kasvades koos miinimumpalga kasvuga. Vastvalminud eelnõus vabastatakse elatis miinimumpalgast, võttes aluseks laste vajadused. See võiks olla umbes 200 eurot lapse kohta. Siis sinna juurde arvestada ka üldist palgataset ehk eelmise aasta kesmisest palgast kolm protsenti ehk kui palk tõuseb kiiremini, siis elatis tõuseb ka kiiremini. Kindlasti seda baasosa tuleb indekseerida igal aastal eelmise aasta inflatsiooniga," justiitsminister Maris Lauri.

2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri

Elatisabikulu suurenemine [5% võrra] on seotud saajate arv kasvuga (teadlikkus kasvab) ning elatisnõude sissenõudmise üleminekuga riigile.

Elatis ja lapsendamine

Kui [uus] abikaasa lapsendab, siis ei pea lapse bioloogiline isa enam elatist maksma. Kõik vanemlikud õigused kaovad ning kohustused kanduvad üle uuele vanemale. Seega, tulevikus maksab elatist uus abikaasa. Lapsendamiseks peab olema aga lapse bioloogilise vanema nõusolek.

Elatise maksmine täisealisele lapsele

Lapse täisealiseks saades lõpeb vanema seadusest tulenev esindusõigus lapse suhtes ja kõik kokkulepped peaks sõlmima lapse endaga. Elatisraha suuruse määramisel võetakse nüüd arvesse kas ja miks täisealine isik ise endale ülalpidamist teenida ei saa, millised on tema vajadused ja sissetulekud. Kui sissetulekutest ei piisa kõigi eluvajaduste katmiseks ja esinevad mõjuvad põhjused miks isik suuremat sissetulekut teenida ei saa (näiteks õppimine täiskoormusega päevaõppes), tuleks kummalgi vanemal kanda puudujäävast summast pool. Arvesse saab võtta ka ülalpidamise vahetut andmist näiteks eluaseme andmise või vajalike esemete ostmise näol.

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Igal aastal pöördub erinevate last puudutavate küsimuste lahendamiseks kohtusse ligi 4000 inimest. Perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine suurendab kohtuväliste kokkulepete arvu ning vähendab seeläbi kohtute koormust. Perelepitusteenuse loomine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi üks eesmärke. Seaduse planeeritav jõustumistähtaeg 2022. aasta 1. september.

Ministeeriumi uus plaan: külmutame lastele määratud elatisraha

Justiitsminister Maris Lauri kavatseb jätkuvalt vähendada laste elatisraha alammäära, kuid loobus palju kriitikat pälvinud plaanist, millega taheti elatisraha vähendada kõigil lastel takkajärgi. Uue plaani järgi seniseid kohtuotsuseid ei muudeta.

Seaduseelnõu kergitaks lapse miinimumelatise üle 200 euro

Kokkuvõtlikult oleks ühe lapse puhul elatise summa üldjuhul 213 eurot kuus (200+43-30) varasema 193 euro asemel.

Eelnõu kergitab lapse miinimumelatise üle 200 euro

Seaduseelnõu elatise väljamõistmise tingimuste muutmiseks on saamas justiitsministeeriumis viimast lihvi ning kui see leiab toetust, siis kerkib miinimumelatise summa ühe lapse puhul üle 200 euro.

Miks peab pere juurest lahkunud vanemalt elatist nõudma?

Põhjus, miks elatise nõuet lapse nimel vahel ei esitata, on eksiarvamus, et kui laps ei nõua endale lahus elavalt vanemalt elatist, siis ei pea laps tulevikus sellist vanemat ka näiteks hooldekodu eest tasumisel abistama. Tegelikkus on aga vastupidine.

Riik vaatab pealt, kuidas üksikema oma elatist ootab. Septembris võib välismaale liikuda ligi 9,5 miljonit võlgnike pensioniraha

Hetkeseisuga liigub välismaa pangakontodele ligi 9,5 miljonit võlgnike raha.Nende hulgas on ka arvestatav hulk elatisvõlgnikke, kelle lapsed "vaatavad seda pealt"

Elatis ja lapse suhtlusõigus lahuselava vanemaga

Ka siis, kui vanemhoidub teadlikult kõrvale elatise maksmisest ning raha puudus võib last mõjutada, ei pruugi lahus elava vanema ja lapse suhtlemise keelamine olla igal juhul lapse parimates huvides. Laps ei pruugi tajuda elatist mittemaksva vanema tegevuse tähendust, kuidvanemaga suhtluse puudumine on lapsele raske taluda.Elatise maksmisest kõrvale hoidva vanema mõjutamiseks on ette nähtud muud meetmed, kui lapse ja vanema suhtluse takistamine.

Eelnõu võimaldaks tagantjärele juba välja mõistetud elatisi vähendada

Justiitsministeeriumis ettevalmistatud laste elatisraha eelnõu kohaselt kuuluksid teatud vahemikku jäävad kohtuotsusega välja mõistetud summad automaatselt vähendamisele. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks miinimumelatist puudutav eelnõu valitsusse jõudma septembris.

Laste elatisraha pärast jätkuvad tulised vaidlused

Justiitsministeerium kutsub kokku täiendava ümarlaua, sest osa huvigruppidest pole rahul elatisraha eelnõuga. Nende meelest päästab praegune eelnõu võlgnikke, aga teeb lapsed vaesemaks.

Lembit Auväärt: täiskasvanud laps väärib elatist alaealistega samadel tingimustel

Praegu pole seadus ei ole ette näinud seda, kuidas arvestada elatist õpinguid jätkavale täisealisele lapsele, kirjutab jurist Lembit Auväärt.

Liisa Pakosta: elatisraha pole kaugeltki kogu elu, ehkki abiks ikka. Voliniku lauale jõudnud lood

Elatisrahaga seonduv on seest palju suurem mure kui väljast, sest siia on kokku langenud kogu perekondade lagunemise traagika. Lapse saamisega seonduvad riskid on nii suured, et võib tekkida lausa küsimus, miks meil on kohustuslik liikluskindlustus, aga mitte analoogset lapsekindlustust.

Arvo Kiuru: kas tõesti on 100 eurot lapsele parem kui 193 eurot?!

Praeguse elatise aruteludest kumab välja argument, et lapselt võetakse midagi ära. Sageli ei vasta see tõele, kirjutab MTÜ Ühendus Isade Eest juhatuse liige Arvo Kiuru.

Pahased lapsevanemad: kergendada elatise maksjate elu laste arvelt on ebaõiglane

Last kasvatavaid vanemaid pahandab, et riik plaanib kohtu välja mõistetud elatise summat uue eelnõu jõustudes automaatselt kahandada.

Laste elatisraha seotus miinimumpalgaga tekitab probleeme

Justiitsminister Maris Lauri sõnul on kerkinud küsimus, kas enne planeeritud seadusemuudatuse jõustumist kohtulahendiga välja mõistetud elatise automaatne vähenemine on põhiseadusega vastuolus või mitte. Ta kinnitas, et otsitakse kompromissi võimaliku üleminekusätte loomiseks ning lahenduse leidmiseks, mida õigusspetsialistid tunnistaksid põhiseadusele vastavaks.

Sotsiaalministeerium soovib riikliku perelepitussüsteemi loomisega ennetada perekondlike konfliktide süvenemist ja kurnavaid kohtuvaidlusi

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega plaanib luua riikliku perelepitussüsteemi, et aidata lapsevanematel lahkumineku korral teha lapse elukorralduses lapse heaolust lähtuvaid kokkuleppeid. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

Solman: elatisraha määramisel peab arvesse võtma ka lapse vanust

Senine süsteem määras miinimumelatise suuruseks pool alampalka. Endine rahvastikuminister Riina Solman saatis möödunud aasta detsembris oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks. «Üheks soovituseks oli vajadus arvestada elatise määramisel ka laste vanusega,» selgitas Solman. Tema sõnul on lapse vanus uuringute järgi üks olulisemaid ülalpidamiskulu mõjutavaid tegureid.

Helmen Kütt: uus elatise määramise eelnõu ei arvesta lapse tegelike vajadustega

Küti sõnul on tegu keerulise ja detailiderohke eelnõuga, kus põrkuvad erinevad huvid, ning nende osas sotsiaaldemokraadid alles kujundavad oma seisukohta. Järgmise nädala kolmapäeval seisab fraktsioonil ees kohtumine justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi ametnikega, et saada suuremat selgust kavandatava elatise määramise uue korra kohta. .

Justiitsministeeriumi plaanid elatise teemal

Uue süsteemi jõustumisel rakendub ka nendes asjades automaatselt uus baasmäär. Seega kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus (k.a), loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus.

Arutelu elatise kindlaksmääramise korra üle jätkub

Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peab miinimumelatist puudutav eelnõu valitsusse jõudma septembris.

Miinimumelatis väheneb 193 euroni

Internetis ja foorumites, ka Emmede Klubis on paljud lapsevanemad väljendanud oma muret uue süsteemi suhtes. Praegu on Eestis elatise saajateks enamasti lastega koos elavad emad, elatise maksjateks on täna enamasti lastest lahus elavad isad. Murelike emade seisukoha võib kokku võtta nii: uus süsteem teeb lapse kasvatamisele kuluva raha vanemate vahel näiliselt väga võrdselt pooleks, kuid ei arvesta lapsega koos elava vanema märkimisväärselt suuremat ajalist ja moraalset panust.

Miinumumelatis langeb eelnõu järgi umbes saja euro võrra

Võrreldes sarnase, sügisel tutvustatud eelnõuga, on järeleandmisi tehtud nii last kasvatavale kui lahuselavale vanemale, kuid põhiline jääb samaks – miinumumelatis langeb umbes saja euro võrra.

Uus kord vähendab miinimumelatist 193 euroni kuus

Summa 193 eurot tuleneb uue süsteemiga lisatavatest arvutustest: baasmäär, mis leiti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest, millele on lisatud 3% keskmisest brutotöötasust ning millest omakorda lahutatud pool lapsetoetust. Eraldi avaldust ei ole rakendussättest tuleneva uue summa arvestamiseks täitemenetluses vaja teha.

Lapsele Vanemad MTÜ: uus kord võtab rohkem arvesse elatise maksja sissetulekuid

Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse liige Erkki Laaneoksa sõnul praegune kord lihtsalt ütleb, et miinimumelatis on selline ja kõik. "Praktikas on miinimumelatisest paradoksaalselt saanud maksimumelatis. Samas reaalne elu on väga mitmekesine, mistõttu võiks mitte jäigalt fikseerida miinimumi, vaid kehtestada üldjuhu määrana ja lõplikku tulemust saaks kohus vajadusel muuta nii üles kui allapoole,” märkis Laaneoks.

Elatis ametlikult peale?

Keegi ei saa keelata sul ametlikku elatise hagi esitamast, ehkki mees maksab niigi. Kohus võtab vastu ja teeb otsuse. Vaja on sul seda aga alles siis, kui mees mingil põhjusel äkki enam ei maksa.

Elatise arvutamise süsteemi ootavad ees muudatused

Seega ei saa enam rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub eelnimetatud asjaoludest. Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek ja ta veedab lapsega vähem kui 7 päeva kuus ning teise vanema arvele laekub lapsetoetus, on elatise summa 181 (2020. baassuma) + 42 (3% 2019. keskmisest sissetulekust) – 30 (50% nõudja arvele laekuvast lapsetoetusest) = 193 eurot kuus. "

Elatise maksmise kohustus

Leian, et põhiseadusega on kooskõlas vanema kohustus oma lapsele elatist maksta ka olukorras, kui vanem ei saa last vahetult ülal pidada, aga sooviks seda teha.

Elatis

Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Sel juhul tuleks seda teha juba lapsele endale, mitte lapse vanemale. Kui laps enam ei õpi - siis on sinu ülalpidamiskohustus täidetud.

Elatis, kohtutäitur, elatise vähendamine? – mehe seisukohalt!

Mina soovitan praegu rahulikult edasi maksta. Edasi soovitan sul enam mitte osta neid makseteväliseid asju – talveriided, spordivahendid, nutiseadmed ja reisid. Kohtusse minna ja elatist vähendada paluda soovitan sul ka. Kui oled käitunud tõesti nii ja asjaolud on sellised, nagu kirjeldad, siis halvemal juhul jäetakse su hagi rahuldamata, aga kaotada ei ole midagi, juurde igal juhul ei panda, kui sul nüüd invaliidsus ja veel üks laps.

Kunasest elatise seadus muutub?

Eelnõu toppab ikka Justiitsministeeriumis. Novembris oli kooskõlastusringil, aga nagu arvata võis tekitas eelnõu vastakaid seisukohti. 13. jaanuaril oli ministeeriumis ümarlaud, kus osalesid erinevad huvigrupid ja eks nüüd tehakse muudatusi. Lisaks vahetus veel minister, mis võib ka protsessi aeglustada. Ei usu, et 1. mail midagi muutub. Eelnõu peab saama veel valitsuse heakskiidu, siis liigub riigikogu komisjoni, seejärel suurde saali ja ka sealt tulevad muudatusettepanekud teiseks lugemiseks.

Silmapaistvaim digiriigi eestvedaja Kristina Pähkel: “Inimesed harjuvad heaga ruttu ja hakkavad seda tavapäraseks pidama”

Täna liigume edasi abivahendite e-teenuse järgmise etapi arendustega. /.../ Ühtlasi on uuenduskuuri läbimas elatisabi teenus ja puude raskusastme tuvastamise ning sotsiaaltoetuste teenus. Need teenused saavad olema ka meie iseteeninduses.

Elatis 2021. aastal

Üldjuhul ei tohi elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool miinimumpalka, s.o käesoleval aastal 292 eurot (sama, mis aastal 2020 kuna miinimumpalk jäi samaks). Siiski on Riigikohus sellises määras elatismiinimumi korduvalt kritiseerinud ja kohtus aktiivselt osalenud vanematel on asjaolusid välja tuues õnnestunud sageli elatise summaks saavutada laste tegelikest vajadustest lähtuv summa.

Laps kui valuuta - naine saatis mehe lahutuseks aresti alla

„Kuuuurija“ poole pöördus 42-aastane eraettevõtjast kolme lapse isa, kes on väidetavalt sattunud oma eksnaise terrori alla ja oma lapsi polevat ta juba poolteist aastat näinud.

Elatusmiinimum 2021. aastal

Seadusjärgne elatismiinimum on kuni 01.05.2021 292 eurot kuus. Mis alates 01.05.2021 edasi saab ei tea veel keegi.

Merlin Murumets: elatise süsteem vajab muutmist

Uus kord peab olema õiglane nii lapse kui ka seda maksma kohustatud vanema jaoks. Elatis peaks tagama lapsele hea ülalpidamise, ilma seejuures lahus elavat vanemat pankrotistumata. Samas ei tohiks see ellujäämise eesmärgil suunata lapsevanemat enda tulusid varjama.

Elatisrahast

Omaalgatuslikult ehk ilma kohtuotsuseta või notariaalse kokkuleppeta makstavat elatist ei mõjuta ükski seadus ega seaduse muudatus. Tahab maksab, tahab ei maksa. Tahab rohkem või vähem maksta, tema otsus. Ja kahjuks pole see, kas suhtleb lapsega või ei, see pole olnud ega ole elatisse puutuv fakt.

Emad on mures 2021. aastal ees ootava muutuse pärast, mis vähendab elatisraha

Murelike emade seisukoha võib kokku võtta nii: uus süsteem teeb lapse kasvatamisele kuluva raha vanemate vahel näiliselt väga võrdselt pooleks, kuid ei arvesta lapsega koos elava vanema märkimisväärselt suuremat ajalist ja moraalset panust.

Oluline muudatus perehüvitiste maksmise korras

Murrangu probleemile tõi Riigikohtu 19.10.2020 lahend (3-18-1672), millega Riigikohus tunnistas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 teise lause osas, milles see säte ei võimaldanud Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres.

Numbriline 2021. aasta

Igakuine elatis ühele lapsele minimaalselt 292 eurot kuus (PKS § 101 lg 1).

Kas alimendid, mida isa maksab emale arvestatakse tulude hulka?

Ei. Aasta tuludeklaratsiooni seda ei kanta ja seega ei lähe need ka arvesse, kui räägime inimese kogutulust, mis on tulumaksuga maksustatav. Ka elatisabi, mida sotsiaalkindlustusamet maksab, ei ole tulumaksuga maksustatav.

Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Seaduse eesmärk on tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapse elatist maksma kohustatud isikud täidaks elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.

Uuest aastast võivad elatisvõlglased jääda ilma reisidokumendist

Elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmine võib tulevikus kaasa tuua reisidokumentide (Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meremehesõidutunnistuse) kehtetuks tunnistamise kohtus ning keelata nende välja andmise. ID kaarti kehtetuks tunnistada ei saa. Samuti hakkab politsei tulevikus kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäitur seadnud märke, et sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda. Ühtlasi kohustatakse tulevikus elatisvõlgniku lepingupartnereid ja näiteks kasiinosid teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse üle 5000-euroseid sularahatehinguid. Kohustatud kolmas isik peab avalikust registrist kontrollima, kas tegemist on elatisvõlgnikuga ning kui on, siis teavitama sellest võimalikult kiiresti kohtutäiturit. Täituril on võimalik see summa arestida elatise katteks viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest.

Justiitsminister kutsus kokku elatiste teemalise ümarlaua

Eelnõule laekunud tagasiside arutamiseks kutsus ministeerium 13. jaanuariks kokku ümarlaua, kuhu on kaasatud huvirühmade, teiste ministeeriumite ja kohtute esindajad.

Kas isa võib omaalgatuslikult maksta vähem elatisraha kuna laps viibis temaga mõne päeva kuus?

Kui tegemist on omavahelise lihtkirjaliku või suulise kokkuleppega, ei ole võimalik algatada täitemenetlust, kuid mahaarvamine oleks pidanud siiski toimuma vanemate kokkuleppel. Elatisest mahaarvestuse tegemiseks annab alust see, kui lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi sellel ajal, kui laps parasjagu tema juures viibib.

Rahvastikuminister Riina Solman: elatis ei tohi kaasa tuua vanemate pankrotistumist

Rahvastikuminister ei toeta iga järgneva lapse elatise vähendamist 30 protsendi võrra võrreldes esimese lapsega. Sääst ei teki peredes, kus kasvavad mitmikud või kui lastel on väga väike või väga suur vanusevahe. Samuti siis, kui lapsed on erinevast soost.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

On positiivne, et elatise suuruse määramisel on eelnõus püütud arvesse võtta lapse ülalpidamisega seotud tegelikke kulusid, vanemate sissetulekuid, lapsega koos veedetud aega, peretoetusi, mastaabisäästu ja elukallidust. Samas on oluline, et elatise suuruse arvutamise uus mudel oleks põhjalikult läbi kaalutud ning elatist saama õigustatud laste huvid ei saaks ühelgi juhul kannatada. Paraku puuduvad seletuskirjas ammendavad põhjendused mõne elatise arvutamise aluseks valitud summa, protsendi ja koefitsiendi suuruse kohta ja uuringute kohta, millele on tuginetud. Mõnel juhul tekib küsimus, kas valitud lahendus on kooskõlas seletuskirjas ja väljatöötamiskavatsuses märgitud eesmärkidega.

Uuest aastast võib politsei elatisvõlglase sõiduki konfiskeerida

Kui ühelt poolt on uue aasta kevadest planeeritud jõustuma seadusemuudatus, millega muutuksid elatise maksmise tingimused paindlikumaks ning kaoks elatise miinimum, siis teisalt muutuvad juba 1. jaanuarist abinõud elatisvõlglaste osas karmimaks. Näiteks tuleb elatisvõlglasel arvestada võimalusega, et politsei võib temalt sõiduki ära võtta ja selle kohtutäiturile anda.

Lasterikkad pered: elatise suurus peaks sõltuma piirkonnast ja vanusest

Lasterikaste perede liit soovitab korrigeerida elatise baassummat vastavalt vanema tegelikule sissetulekule, et tagada lastele vanemate lahkumineku korral nende senine elustandard. Samuti on liidu hinnangul põhjendatud võtta elatise arvutamisel arvesse seda, kui laps viibib lahuselava vanema juures vähemalt seitse päeva kuus, mille käigus vanem teeb lapsele kulutusi.

"Suud puhtaks": kuidas käib üksikvanemate käsi?

Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna juht Hanna Vseviov selgitas, et umbes 10 000 last saavad Eestis 19.18 eurot üksikvanema lapse toetust. Ta tõi välja, et riik maksab teatud juhtudel ka elatisabi 100 eurot kuus "Selle mitte suurendamise taustal on olnud ka see loogika, et ei taheta motiveerida seda, et ema jätab lapse sünnitunnistusele isa kande tegemata, vaid et igal lapsel oleks juriidiliselt isa olemas, sest isadel on ühelt poolt õigus, teisalt ka kohustus oma last ülal pidada. Kui teine vanem seda ei tee, siis siin on riik tulnud appi sellise toetusega nagu elatisabi ja suund ongi see, et tegelikult lapsel võiks olla mõlemad vanemad olemas sünnitunnistusel. Ja kui seal tekivad mingisugused takistused lapse ülalpidamisel, siis elatisabiga, mis on 100 eurot lapse kohta kuus, tuleb riik toeks. Lisaks on viimastel aastatel ka teisi muudatusi, mis puudutavad peretoetusi," selgitas Vseviov.

Kui lapsele elatist ei maksa, saab uuest aastast passi tühistada ja auto politseiga ära võtta

Aastatega on abinõud elatisvõlgnike vastu üha karmimaks läinud: juba praegu saab peatada näiteks võlgnike relvaloa, mitte anda neile ettevõtlustoetusi, nimed avalikustada ning arestida ka raha, mida võlgniku eest maksab keegi kolmas. Uuest aastast lähevad meetmed aga veelgi karmimaks. Näiteks võib edaspidi kehtetuks tunnistada elatisvõlgniku passi — sealhulgas ka diplomaatilise passi ning meremehe teenistusraamatu.

Sissenõude pööramine elatisrahale ja töövõimetustoetusele

Esmalt soovitan Teil anda kohtutäiturile teada, et Teil on alaealine ülalpeetav, esitada lapse sünnitunnistus ja paluda vabastada ka ülalpeetavale ette nähtud arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa. Samuti soovitan teada anda mis liiki sissetulekud Teie kontole laekuvad. Näiteks lapse elatisraha ei maksta Teile vaid lapsele ja kuna laps ei ole võlgnik, seda arestida ei saa.

Uus seaduseelnõu: nii võiksid võlglaste lapsed päriselt hakata neile vajalikku elatist saama

Põhiline muutus on see, et kaob ära miinimumelatis, kuna justiitsministeeriumi hinnangul on see seni olnud liiga kõrge ega ole paljudele maksma kohustatud vanematele jõukohane.

Elatise maksjad: "Muutus on positiivne! Loodetavasti hakkame nüüd ka rohkem lapsi nägema!"

Üldine arvamus on, et muutus on positiivne ja õiglane, kuid leidub neidki, kelle meelest on vale hakata laste arvelt kokku hoidma selleks, et lahus elaval vanemal oleks lihtsam eluga toime tulla: „Kuidas summa vähendamine laste elukvaliteeti parandab?“"

Vandeadvokaat: Elatise süsteem olgu lihtsam

Positiivne on, et nn uus elatise baassumma toetub uuringule laste vajadustest, sh võtab arvesse saadavaid peretoetusi. Elatis on ju mõeldud lapse ülalpidamiseks. Samas peab elatis arvesse võtma ka lapse senist elulaadi ja sellega on keerulisem. Väljapakutud süsteem võtab eraldi elava vanema sissetulekut arvesse vaid väga väikeses osas. Näiteks vanem, kelle töötasu on 5 000 eurot kuus, peab lapsele maksma elatist 301 eurot ja see ei tundu õiglane.

Lapse elatise süsteem muutub täielikult. Vaata näiteid, kuidas see edaspidi käima hakkab

Riik plaanib lastele elatise maksmise süsteemis täielikku muutust – miinimumelatis, mis praegu on riigi arvates liiga kõrge, kaob. Asemel tuleb uus süsteem, mis on küll keerukam, aga vähemalt paberil õiglasem ja paindlikum.

Elatisraha seaduse muudatus võib viia olukorra ühest äärmusest teise

Uue plaani kohaselt seotaks igakuiselt makstav elatise baassummaga, mida korrigeeritaks vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele. Summa on välja arvutatud justiitsministeeriumi tellitud uuringu tulemuste põhjal ja näiteks tänavu oleks see 181 eurot. Baassummale lisataks reeglina kolm protsenti eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Kui esimene laps saaks plaani kohaselt elatise täissumma, siis alates teisest lapsest oleks elatise summa juba 30 protsenti väiksem. Samuti saaks elatist vähendada lastetoetuste arvelt.

Seadusemuudatus kärbiks alimente ligi kolmandiku võrra

Kuna kohus on igal üksikul juhul need asjad läbi vaadanud ja me ei saa seadusega muuta kohtulahendeid, see oleks põhiseadusega vastuolus. Seega need, kellelt on elatis välja mõistetud summas, mis neile tundub ebaõiglane, nemad peaksid minema elatise vähendamiseks kohtusse. Ja seal siis kohus vaatab need asjaolud uuesti üle ja saab mõista välja uue summa.

Kes rõõmustab, kes kurvastab: alimentide arvutamise süsteemi ootavad ees põhjalikud muudatused

Seega ei saa enam rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub eelnimetatud asjaoludest. Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek ja ta veedab lapsega vähem kui 7 päeva kuus ning teise vanema arvele laekub lapsetoetus, on elatise summa 181 (2020. baassuma) + 42 (3% 2019. keskmisest sissetulekust) – 30 (50% nõudja arvele laekuvast lapsetoetusest) = 193 eurot kuus.

Uus elatis

Selle võib olla ka see tagasilöök, et kui ema varem meelsasti last isa juurde lubas ja nüüd saab aru, et selle arvelt saab elatist vähem – siis ei pruugi enam lubada. Teiseks, et maha arvestada isa juures oldud päevad – siis peab olem kindel suhtlemiskord, mida saab kohus aluseks võtta. Kui praegu on suhtlemiskord hagita menetlus, aga elatis hagimenetluses – siis ei saa neid koos ka kohus arutada, aga peaks olema võimalik.

Miks te seda ei kommenteeri?

Jälle üks selline inimene, kes arvab, et lapse kulud on ainult toit ja paar hilpu. Iial ei osta lapsele mööblit, jalgratast, arvutit, telefoni, vaipa toapõrandale, ei remondi tema tuba, ei osta uusi tekke ja patju jne? Jah, neid kulutusi sa ei tee igal kuul, aga mõnel kuul võib nende kulutuste tõttu kuukulu hüppelselt lakke tõusta ja selleks, et neid kulutusi üldse teha saaks, tulebki veidi raha kõrvale panna, mitte arvestada üksnes absoluutse hädavajalikuga, mille peale kulub iga kuu. Kui elatis nuditakse nii väikeseks, et katab napilt vaid hädavajaliku, siis selleks, et lapsele ikkagi mingi elamisväärne elu pakkuda, peab too last kasvatav vanem mitmekordselt rohkem panustama.

Kas tuleks esitada hagiavaldus elatise kokkuleppe muutmiseks kui nüüd hakkaksid lapsed elama hoopis isa juures?

Kui elatist on seni makstud kohtulahendi alusel, tuleks tõepoolest asjaolude muutumisel pöörduda kohtusse elatislahendi muutmiseks. Hagiavaldusse tuleb märkida kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, eelkõige põhjused, mille alusel senise elatislahendi muutmist taotlete. Samuti laste vajadusi ja vanemate varanduslikku seisu tõendavad dokumendid.

Kuidas selgust saada, et ma ei maksaks ühe kuu eest mitu korda elatist?

Kui laps saab 01.06.2022 18-aastaseks, tuleb viimane elatis kehtiva kohtulahendi alusel tasuda 2022. aasta mais, maikuu eest. Märgin ära, et kohtulahendi alusel elatise maksmise kohustus lõppeb, kuid lapsel võib olla õigus saada oma vanematel ülalpidamist ka täisealisena, kui ta jätkab õpinguid (kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni).

Kas laps saab nõuda isalt varalise kahju hüvitamist, kui isa kasutas lapse kontot?

Elatise vähendamine on eraldiseisev kohtumenetlus ja selleks peavad esinema üsnagi kaalukad alused. Kehtiva elatislahendi muutmine eeldab, et kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud - nt on muutunud lapse vajadused, vanemate varanduslik olukord jms. Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid paraku ei näe regulatsioon ette, et elatis saav vanem peaks esitama kuludokumente elatise kasutamise osas elatist maksvale vanemale.

Elatisraha sissetulekuna ja kodulaenu võtmine

Soovitan, uuri pankadest, mida nad sissetulekuna arvestavad jne. Ma ei tea, mida need pangad lõpuks sissetulekuna arvestasid, kuid algselt uurides, küll pani nõustaja kõik sissetulekud kirja – elatis, lapse toetused ja ühe lapse puudtoetus jne.

Alimendid vabatahtlikult

Kui tegemist on vabatahtliku omavahelise kokkuleppega, siis maksab täpselt nii palju kui omavahel kokku lepite. Võite kokku leppida, et elatis sõltub miinimumpalgast. Võite kokku leppida ka suurema või väiksema summa. Igakuise kindla summa või kuu kaupa erinev vastavalt lapse tegelikele kulutustele. Inimeste omavahelisi kokkuleppeid seadus ei reguleeri.

Rahvastikuminister Riina Solman: lasterikka pere toetus peab tõusma. Vaesus pole auasi!

Selleks, et mõlemad vanemad täidaksid oma osa lapse ülalpidamises, on riiklikult kehtestatud miinimumelatise määr. Paraku on kehtiv määr Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli üle jõu käiv, mis on pool kehtivast alampalgast. 2020. aastal tuleb elatise maksjal igakuiselt välja käia 292 eurot. Seetõttu on kavas miinimumelatise metoodika uuendamine. Miinimumelatise määr peab olema õiglane nii lapse kui ka elatist maksma kohustatud vanema jaoks. See peaks tagama lapsele hea ülalpidamise ilma lahus elavat vanemat pankrotistumata.

Üldhooldusteenus ja ülalpidamiskohustuse arvestamine

Kui vanem on aga nõuetekohaselt andnud ülalpidamist (maksnud elatist) lapsele alaealisena, siis ei pruugi olla täisealisel lapsel õigust vastupidise ülalpidamiskohustuse korral nõuda ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamist põhjusel, et vanem ei ole teda tegelikkuses kasvatanud.

Elatist maksev naine: „Mul jääb ootamatult palju raha kätte!”

Liisi ja Ivar on lahutatud lapsevanemad. Algul elas nende tütar Triinu ema juures, siis aga tahtis isa juurde kolida. Nüüd ei saa Liisi aru, miks mehed virisevad, et elatise maksmine on koormav.

Lahutatud mees: riik võiks lastele elatisraha maksmiseks pakkuda isale käendusega laenu, millest võidaks kõik

Maksan ise 3 x 292 eurot (kuus ühe lapse kohta, kokku 876 eurot), saan netos palka 1087 eurot. Kohus ütleb, et mul on vara, korter, et suudan maksta küll. Riik ei arvesta elatusraha maksja palka, vaid vara. Praeguses seisus peaksin riigi seisukohast müüma oma kodu, et saaks ise ka elada ja siis üürima elamispinna.

Lahus lapsevanemad kasutavad kohtutäiturit üksteise suhtes repressiivorganina

Elatis kui selline peaks jääma ainult neile, kes endast olenevalt ei taha või ei saa osaleda vahetult võrdväärse vanemana laste üleskasvatamisel. Loomulikult peaks elatise summa olema õiglane kõigi osapoolte suhtes, ent ainuüksi selle arvutusvalemi paikapanemine ei ole kaugeltki piisav, et probleeme lahendada.

Elatisraha suurus pole ühtviisi mõõdetav

Siinkohal oleks mõistlik jätk, et elatisraha suuruse ja tasuintervalli kohta sõlmitakse teineteise ja lapse huvisid arvestav kokkulepe. Paraku kipub selleks ajaks muidu toredate vanemate suhe olema sedavõrd keerdus, et lapsele tehtavad kulutused ei tekita mitte ainult vaidlussädemeid, vaid ka kirgliku kohtumenetluse.

Naisega võrdselt lapsi kasvatav mees: ema saab lastetoetused, kulud jäävad minu kanda

Seadus ootab emalt ja isalt laste kasvatamisse võrdselt panustamist, aga kui mees ja naine lahku lähevad, eelistab seadusandja üht poolt.

Liisa Oviir elatisraha võlgnikest: mõlema vanema kohustus on tagada oma lapsele maksimaalne start elus

Kõige suurem mure on tegelikult see, et praegu minnakse suhteliselt kergekäeliselt lahku. Selle tulemus on, et paljudel puhkudel üks vanem, enamasti isa, kaob selle lapse elust täiesti.

Kes vajab elatisabi?

Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle eraldielav vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning vähendada sellega üksi last kasvatavate vanemate ja nende laste vaesusriski. Teisalt ei vabasta see elatisvõlglast tema kohustustest ning riik nõuab selle summa kohustusi rikkunud vanemalt hiljem välja.

Kas vanema surma puhul laps pärib ka elatisvõla, mis on talle maksmata jäänud?

Elatisvõlgnevus, mille suhtes on algatatud täitemenetlus, on samuti osa pärandvarast - pärandvarasse kuuluvad nii õigused kui ka kohustused. Pärandi vastuvõtmisel läheb pärand üle tervikuna ehk pärandi vastuvõtjale lähevad üle nii õigused kui ka kohustused.

Hagihind

Hagil võib ka siis hind olla, kui raha ei nõutagi, näiteks mittevaralise nõude puhul on tsiviilasja hind 3500 eurot, kuigi nõude sisuks on hoopis abielulahutus või elatise puhul on tsiviilasja hinnaks elatise suurus kuus x 9 (näiteks soovitakse elatist 100 eurot kuus - on hagihind 900 eurot).

Riina Solman: olen tänulik, et saime koos vanemahüvitise regulatsiooni paremaks muuta

Väga olulise muudatusena, mida pered pikalt ootasid, muutsime järjestiku sündide puhul reeglit, mille kohaselt samas suuruses vanemahüvitis säilib nüüd senise 2 ja poole aasta asemel 3 aastat ning lühendasime elatisabi ooteaega 3 kuu võrra. Eelnõu menetlemise pingelisel perioodil andsid mulle jõudu emad, kes oma muredega minu poole pöördusid ja laste järjestikuse sünni perioodi pikendamist pingsalt ootasid. Tundsin, et teeme õiget asja!"

Info vanematele, kelle lapsed jätkavad pärast põhikooli lõppu õpinguid

Maksame peretoetused välja kohe pärast seda, kui oleme EHIS`est lapse õppimise kohta info saanud. Harjumuspärase 8. kuupäeva asemel võivad peretoetused saajateni jõuda 11.09 või hiljemalt 18.09.

ALIMENTIDE KAHANEMIST LÄHIAJAL EI TULE: kui alampalk järgmisel aastal tõuseb, kerkib ka elatis

Seda, et elatisesüsteem tuleks lahti siduda alampalgast, on räägitud aastaid. Maksma kohustatud vanemate hinges oli lootus, et tänavu muudatus jõustub, kuid eelnõu on alles koostamisel ning tuleval aastal suureneb elatis veel kehtiva seaduse järgi.

Kohtutäiturid hädas elatisraha võlgnikega: juhilubade äravõtmine võib nüüd endale ringiga tagasi tulla

Elatisrahavõlgniku juhiloata jätmine on seni olnud tõhus mõjutusmeetod. Kuid sellega kaasneb ootamatu kõrvalmõju, mis on hakanud segama nii kohtutäiturite tööd kui võlanõudja võimalust raha kätte saada.

Lahkumineku varjupool: ligi 13 000 Eesti lapse isa või ema on neile võlgu kokku 33 miljonit eurot

Väikeettevõtjad, keda registrite kohaselt pole justkui olemaski, ei saa palka ega oma vara, elavad siiski mugavalt, aga oma lastele elatist ei maksa. Sama lugu võib olla peenemate tulu peitjatega, kelle raha laekub välismaisesse virtuaalpanka, mille olemasolust või kontoseisust pole Eesti kohtutäituritel mingit ülevaadet.

Pikhof nõuab Aegilt andmelekke kohta aru

Justiitsministeeriumi dokumendiregistrist said avalikuks enam kui 1 000 tasuta õigusabi saanud inimese andmed. Koos nimega võis dokumentidest näha, kes pöördus juristi poole rahahädas, kes seoses hooldusvaidlusega. Dokument, kus oli kirjas, kes sai õigusnõu seoses alimentidega, kes eraisiku pankroti pärast, rippus internetis ligi kuu aega.

Kas isa saab emalt lapsed ära võtta ja muud põletavad mured

Rahapuudus või töö kaotus ei ole argumendiks, et laps peaks jääma ilma ülalpidamisest. Elatist mõistetakse välja ka vanemalt, kellel puudub töö. Kohtud on toonitanud, et sellises olukorras tuleb vanemal töö leida ning lapse elatisnõue rahuldatakse kohtuotsusega sellest hoolimata. Laps ei pea jääma ülalpidamisest ilma.

Lõputöö: Makseraskustesse sattumine ja võlgnevusest vabanemine kohtutäitur Rocki Alberti büroo näitel

Toimetulek elatusmiinimumi kasutamisega ei ole lihtne, kuna summa on piisavalt väike ega kata igakuiseid väljaminekuid. Olukord on seda raskem, kui peres on ülalpeetavaid. Inimene on seatud valikute ette, mille eest ja millest loobuda. See omakorda võib tekitada lõputu ahela, kus kannatab terve leibkond üsna kaua. Lahendusi pole kerge leida ja isegi kui inimesed on valmis rohkem töötama, võivad nad hakata ka sissetulekuid peitma. Majanduslik toimetulek täitemenetluse ajal on keeruline nagu kinnitasid ka paljud vastanud.

Kellele kuulub võlg ja kes vajab võlanõustamist?

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool töötasu alammääras sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole töötasu alammäärast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Isamaa aasta valitsuses

Lühendasime elatisabi sissenõudmise ooteaega neljalt kuult ühele kuule. 2017. aastal loodud riiklik elatisabifond aitab tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele riigi poolt igakuise elatisraha juhul kui üks vanematest enda kohustusi ei täida.

Üle 1000 tasuta õigusabi saanud inimeste andmed rippusid avalikus dokumendis

Teiste seas rullus dokumendis lahti ka Tallinna algklassitüdruku Liina* lugu. Justiitsministeeriumi dokumendiregistrist võis huviline näiteks teada saada, miks ei leia internetist pilte Liina isast. Tüdruku nime taha on kirjutatud sõnapaar "põlvnemine ja elatis".

Kas emad tõesti poputavad iseennast lastele mõeldud elatisraha eest?

Inimestest, kes armastasid ja lõid pere, on saanud vihavaenlased. Ei ole asju, mille pärast ei vaielda, aastatega kogunenud ütlemata jätmisi, mida nüüd kõik välja öeldakse ja rohkemgi veel. Kes jagelevad hooldusõiguse teemal, kes vara jagamise üle ja kes elatise pärast. Ja hakkabki pihta jutt, et elatis on liiga suur ja kõik on pahasti.

Täitemenetluse aegne elatisabi

Täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustusest, vaid riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele elatise maksmata jätnud, võlgnevuse välja.

Hooldusõiguse piiramine või peatamine

Kindlasti aga pöördu kohtusse, sest lapsel on õigus elatisrahale ja siin pole tähtis, mis tema arvab, vaid mis seadus ütleb. Kui on dokumenteeritud, et ta isegi ülalpidamiskohustust lapse suhtes ei täida, siis on tal veel raskem hakata kuidagi argumenteerima, et hoopis tema peaks lapse ainuhooldaja olema, samuti on lapse huvides, et oleks dokumenteeritud, et isa pole last majanduslikult toetanud.

Laura: olime valiku ees — kas saame hakkama vanemahüvitise miinimumiga või jääb meie suurema pere plaan katki

Et rahaliselt mitte kaotada, oli kolmandat last soovival Laural vaid üks kuu rasedaks jäämiseks, see oli aga tema tervise tõttu võimatu. Merje ei oleks ilma abikaasa sissetulekuta kuidagi beebi ja kahe väikese lapsega kodus olles miinimumpalgaga toime tulnud. Laura õlekõrreks oli 1. juulist kehtima hakanud seadusemuudatus, Merjele jääb rõõm sellest, et praeguste noorte perede elu läheb lõpuks rahaliselt kergemaks.

Järjejutt: Soosauniku tütar

Nooruke Helga on saanud jõuka abielumehega lapse, kuid mees ei kavatse seda tunnistada. Helga otsustab kohtu kaudu lapsele elatisraha nõuda, aga kohtus ootamatult loobub sellest, sest ei taha, et mees valet vannuks. Selline põhimõttekindel otsus avaldab nii mõnelegi ümbruskonnas muljet.

EESTI MEHE LUGU: olen elatisvõlglane ja ei tunne selle pärast mitte mingit häbi

Meil oli naisega ühine korter. Kui ta selle ära müüs, siis leppisime kokku, et pool korteri rahast läheb lastele minu elatisvõla katteks, aga sellest kokkuleppest ei peetud kinni, tunnistab mees, et on olnud ka ise pisut sinisilmne. Kuna kirjalikku kokkulepet ei tehtud, siis polnud enam teha midagi.

Riigikogus läbis teise lugemise perehüvitiste seaduse muutmine

Lisaks muudetakse täitemenetlusaegse elatisabi maksmise regulatsiooni. Eelnõuga luuakse võimalus maksta elatisabi kolm kuud kiiremini. Seeläbi parandatakse üksi last kasvatava vanema toimetulekut lapsele vajaliku kasvukeskkonna tagamisel.

Korrakaitsjad on relvalubade saamise karmistamise osas eriarvamusel

Turvaettevõtja Jaanus Rahumägi sõnul on Eestis palju erinevaid registreid, andmebaase ja informatsiooni kogusid, mis on riigi ja omavalitsuste poolt kogutud. "Kui riik leiaks võimaluse ühendada politsei jaoks need vastavad andmebaasid, ükskõik millised, kas alimentidest kõrvalehoidmised, erinevad väärteod, siis nendest andmebaasidest tuleb iga inimese personaalne profiil täiesti selgelt välja.""

Kas ema peab ka maksma isaga võrdselt elatist, kui laps elab vanavanemate juures?

Kui laps on saanud 18-aastaseks ja jätkab õpinguid gümnaasiumis, on vanematel lapse suhtes jätkuvalt ülalpidamiskohustus. Reeglina jaguneb ülapidamiskohustus vanemate vahel võrdselt. Täisealise lapse elatisele ei ole määratud miinimummäära, elatise suurus oleneb lapse vajadustest - pool nendest peaks jääma ühe vanema kanda, pool teise kanda.

Kui kohtusse minna, kas siis 14-aastase lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärses ulatuses vahetult kulutusi, siis ei ole elatise maksmine põhjendatud, kuid kui ühe vanema kanda on siiski suurem osa kulutustest, peaks teine vanem elatist maksma - siiski tuleb elatise suuruse leidmiseks mõlema vanema poolt tehtavad kulutused kokku arvutada, ilmselt katamata osa poole alampalga ulatuses ei ole. Kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, tuleb elatise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduda.

Villu Kõve Riigikogule: eriolukord tõi esile probleemid seadustes

Riigikohtu esimees tegi Riigikogule mitmeid ettepanekuid, kuidas seadusandja saaks panustada tõenäoliselt kuhjuvate kohtuasjade ennetusse ja kiiremasse lahendamisse. Eesseisva makseraskuste perioodi künnisel tuleks tema sõnul tõhustada ja lihtsustada maksejõuetusmenetlust, eelkõige lühendada oluliselt võlgadest vabastamise eeldusaega. Samuti tuleks kaaluda miinimumelatise regulatsiooni muutmist – töötada välja paindlikum elatise arvestamise metoodika, lihtsustada elatisabi süsteemi ja võimaldada selle andmist juba enne kohtusse pöördumist.

Rahvastikuminister: Perede turvatunnet suurendavad seadusemuudatused plaanitakse vastu võtta juba juunis

Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning vähendada sellega üksikvanemate ja nende laste vaesusriski. Eelnõuga lühendame elatisabi ooteaega kolme kuu võrra. Praegusel majanduslikult ebakindlal ajal on elatist saama õigustatud lapsele ja tema vanemale sellest palju abi, kui elatisabi on võimalik saada juba kolm kuud varem.

2 olulist küsimust lahutajale

On võimalik, et ühe lahutuse raames mentleb kohus korraga nelja erinevat hagi: lahutust, elatisrahanõuet, hooldusõiguseküsimust ja varajagamisega seonduvat.

Võrdsed võimalused ja karantiin

Analoogiline olukord esineb elatise tasumise ehk ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Eriolukorra tõttu vähenes paljudel vanematel töökoormus või jäädi koguni tööst ilma, mis tõi kaasa sissetuleku vähenemise või puudumise ja raskendas vanema ülalpidamiskohustuse täitmist. Õiguslikult ei ole selles olukorras selgesõnalist vastust, kuna vanem peab tegema endast kõik, et ühetaoliselt pidada ülal ennast ja last.

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm

Lühendatakse elatisabi ooteperioodi seniselt neljalt kuult ühele. Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning vähendada sellega üksikvanemate ja nende laste vaesusriski. Ja praegu kulub täitemenetluseks, kui on avaldus esitatud, keskmiselt viis kuni kuus kuud. Kuid selle muudatusega me lühendame ooteperioodi kolme kuu võrra. 2019. aastal maksis riik elatisabi aastas ligikaudu 3100 lapsele ja elatisabi suurus on 100 eurot kuus, mille riik last kasvatavale vanemale välja maksab ja nõuab selle hiljem mitte last kasvatavalt vanemalt välja.

Vallasemade sünged saladused

Holstres küsis vallakohtu kaudu bioloogiliselt isalt elatist ainult umbes iga viies üksikema ja neist taotlustest saatis tunnistajate puudusel edu vähem kui pooli.

Riik hakkab varasemast oluliselt kiiremini elatisabi välja maksma

Lisaks pikendatakse laste järjestikuste sündide korral eelnevaga vähemalt samas suuruses vanemahüvitise määramise tähtaega kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolme aastani.

Valitsus kiitis heaks peredele kasulikud seadusmuudatused

Täna Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud muudatusettepanekud esitab rahvastikuminister Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja palub need liita juba Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 185 SE, tagamaks muudatuse võimalikult kiire rakendumise.

Elatisabi ooteperiood lüheneb kolme kuu võrra

Rahvastikuminister Riina Solman lisas, et riigi poolt makstav elatisabi ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest ja riik nõuab makstud elatisabi summa võlglasest vanemalt välja. "

Vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitsega perioodi pikendatakse 2,5-aastalt 3-aastani

Kui praegu kulub esimese täitemenetlusaegse elatisabi makse kättesaamiseks kuni pool aastat, siis oleme leidnud võimaluse, kuidas menetluskorra muutmisega on võimalik ooteaega kolme kuu võrra lühendada. Usun, et muudatusest on palju abi elatist saama õigustatud lapsele ja tema vanemale, eriti praegusel raskel ajal.

Elatise asemel laps isa juurde elama

Kohus päris kindlasti ei kohusta isa lapse tasulist kooli kinni maksma. Eestis on tavakoolid piisavalt hea kvaliteediga. Mitte midagi ei juhtu ja kui lapsed erinevates koolides käivad.

Rahvastikuminister: lastega perede vaimse tervise küsimused peavad suuremat tähelepanu saama

Minister vastas ka elatisabi ja elatist puudutavatele küsimustele, kus tõdes teema olulisust nii kriisis kui ka enne ja pärast seda. Infotunnil öeldut kommenteerides lisas Solman, et näeb elatisabi ja elatist puudutava süsteemi parandamise vajadust. Töötame koos justiits- ja sotsiaalministriga, et leida kõiki kolme valdkonda puudutavaid lahendusi. Peame esmakohale seadma inimese ja tema vajadused. Riik peab oma süsteemiga neid toetama.

Kas isa saab keelduda, kui ema tahab lapsega kolida teise linna, seni on laps elanud võrdse aja mõlema juures?

Elatisraha suurus oleneb nii lapse vajadustest kui ka vanemate varanduslikust olukorrast. Perekonnaseadus annab vastavate asjaolude olemasolul kohtule võimaluse määrata elatis ka alla kehtiva miinimummäära (kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saanud ja last kasvatav vanem otsustas elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda).

Mida peaks tegema ja mis dokumendid täitma, kui soovin vähendada elatist?

Kohtule tuleb hagiavalduses selgelt kirjeldada, milliste muutunud asjaolude alusel on põhjendatud elatise vähendamine, samuti lisada vastavad tõendid oma väidete tõendamiseks (kui nt on muutunud suhtlemiskord, tuleb esitada tõend(id) vastava suhtlemiskorra olemasolu ja ülalpidamiskulude vahetu täitmise kohta). Kasuks tuleb ka asjakohasele kohtupraktikale viitamine.

Kasvav trend – maksta keelduvalt vanemalt elatise kättesaamiseks pöördutakse vanavanemate poole

Viimasel ajal on mitmeid näiteid, kus vanem on pagenud Eestist ära või ei laeku arvelduskontole raha ning sellises olukorras hakkabki lõpuks lapsele elatist maksma vanavanem, kellel on hiljem omakorda õigus tasutud elatis enda lapselt tagasi nõuda.

Kasvav trend: elatist minnakse sisse nõudma vanavanematelt

Vanavanematele elatise nõude esitamine on viimasel ajal kasvav trend ning praktikas ka hästi toimiv, sest vanavanemad hakkavad omakorda survestama enda last elatise maksmise nõuet täitma – vanavanem võtab tavaliselt kohe pärast hagiavalduse saamist maksmise kohustust eirava lapsega ühendust ja probleemile leitakse sageli peresiseselt kiire lahendus.

Kärgperede võitlus laste ajajaotusega eriolukorras

Meeles tuleb pidada, et elatis on ette nähtud laste ülalpidamiseks ja seetõttu peab ka vähendatud elatis siiski katma laste esmavajadused.

Täitemenetluse süsteemi muudetakse efektiivsemaks

Riik hakkab toetama täitureid elatise sissenõudmisel, kui selleks leitakse järgnevateks aastateks eelarvelised vahendid, mille orienteeruv kulu aastas oleks pool miljonit eurot. Jooksva elatise sissenõudmine on selgelt kahjumlik tegevus, kuna 18 või enam aastat kestva sissenõudmise menetluse eest saab kohtutäitur küsida tasu ühe korra täiteasja algatamisel summas 292 eurot. Analüüs näitab, et sellest summast piisab ainult esimese aasta kulude finantseerimiseks. Elatisasju on aga menetluses ligikaudu 13 000.

Riik asub kohtutäiturite Metsikut Läänt reguleerima

Sissenõudja võimalused kohtutäituri vahetamisel ehk täiteasja üleandmisel muutuvad lihtsamaks ja odavamaks. Kui täiteasja on menetletud vähemalt kolm aastat, siis võib sissenõudja anda täiteasja üle teisele kohtutäiturile tasuta. Üle andval kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud sisse võlgnikult. Üle võtval kohtutäituril on õigus küsida sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu. Muudatus motiveerib kohtutäitureid enam pingutama.

Mida teha, kui täitur ei edasta Sotsiaalkindlustusametisse infot elatise mitte laekumise kohta, nii ei maksta välja ka elatisabi?

Võlgniku pankroti väljakuulutamisele eelneva aja elatisenõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, tuleb üldjuhul rahuldada võlgniku pankrotivara arvel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-12)"

Kui küla pole abiks. Elatisabisüsteemist

Ehkki mulle tundub, et põlvkondade vahetusega on ka väärtushinnangud hakanud muutuma, näitab elatisvõlglaste suur hulk (ligikaudu 9000) seda, et Eesti meeste vastutustundega on endiselt midagi väga valesti. Senised sanktsioonid, näiteks elatisvõlglaste juhi-, relva-, jahipidamislubade jms piiramine, ei ole toonud vajalikke tulemusi. Samal ajal, kui kohtutäiturite menetlused elatisraha võlglaste vastu võivad vinduda aastaid, on lapsed endiselt abita. Riigi makstav üksikvanema lapse toetus on 19,18 eurot ja seda saab taotleda, kui sünnitunnistusel puuduvad andmed isa kohta või vanem on tagaotsitav – nuta või naera. 2017. aastast alates tegutseb siiski elatisabifond, ent selle igakuine maksimaalne elatisabi määr on 100 eurot ja seda juhul, kui kohus on elatise välja nõudnud.

Eriolukorra meelespea lapsevanematele: kuidas toimida, kui ei suudeta endises mahus elatist maksta?

Kokkuvõttes tasub kõigil meeles pidada, et praeguses keerulises olukorras ei ole mõistlik algatada esimese elatise makse viibimisel täitemenetlust või nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist summas, mis käib teisele vanemale selgelt üle jõu. Tavaliselt ei ole tegemist vanema pahatahtlikkusega oma lapsele elatist mitte maksta, vaid vanem ongi väljapääsmatus olukorras, kus tal ei jagu enam vähenenud sissetuleku tõttu vahendeid enda ja oma laste piisavaks ülalpidamiseks.

Kui palju peab maksma elatisraha kolmele lapsele, kui laste ema saab riigilt lastetoetust?

Kui peres on 3 last ja igakuised riiklikud peretoetused on summas 520 eurot (lasterikka pere toetus + lapsetoetus kolmele lapsele), on iga lapse vajadused toetuste arvelt kaetud ca 173 euroga. Sellest lähtuvalt on üldjuhul põhjendatud arvestada ühe lapse kohta makstavast elatisest maha 86,5 eurot, nö elatist tasuva vanema eest makstav osa toetusest.

Lapse õigused peavad olema kaitstud ka eriolukorras

Vanema ja lapse kohtumised peavad loomulikult toimuma viisil, mis ei kahjusta teiste inimeste elu ja tervist. Seetõttu võib olla vajalik ajutiselt ümber korraldada näiteks laste üle andmine, et lapsed ei peaks veetma aega ühistranspordis või teistes avalikes kohtades.

Jurist elatisest: argument, et "mina kasvatan last igapäevaselt ja sina maksa sellevõrra rohkem", ei ole õiguslikult pädev

Seega kallid lapsevanemad, kes te elate lapsega koos ning olete lapse esindajaks lapse elatise nõudes - ärge kiirustage esimeste raskuste tekkimisel kohtumenetluse või täitemenetluse algatamisega olukorras, kus suuremal osal elanikkonnast on majanduslikult äärmiselt raske. Seda on mõistlik alles siis teha, kui elatist tasuma kohustatud vanem käitub pahauskselt ning kasutab näiteks eriolukorda ettekäändena elatise mitte maksmiseks, kuigi vahendid selleks on olemas.

COVID-19 viirusest tingitud eriolukord

Eriolukord ei pruugi tähendada, et lapsega seotud kulud oleks vähenenud. Pigem võib see olla vastupidi – lapsed on rohkem kodus ja võrreldes senisega võivad toidukulud olla suuremad. Tuleb arvestada sellega, et kriisi ajal võib olla vähenenud ka last peamiselt kasvatava vanema sissetulek. Probleemide või sissetuleku vähenemise korral peaksid vanemad proovima omavahel kokku leppida. Kui see ei ole võimalik, tuleb käituda vastavalt sellele, kuidas on elatis välja mõistetud.

Maria Mägi-Rohtmets vastab: Kuidas on kriisiajal lood elatisraha maksmisega?

Kuna elatis mõistetakse välja lähtudes elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulekust ja varalisest seisust, siis võib sissetuleku vähendamine anda aluse taotleda elatise vähendamist. Loodame, et siiski muutus sissetulekus on ajutine, siis sellises olukorras on mõistlik püüda leida lapsevanemate vahel kokkulepe selleks perioodiks. Teisele vanemale tuleks igatahes aegsasti kirjalikult anda teada, et mul praegu raske maksta seda summat, sellepärast, et mul on majanduslik olukord oluliselt muutunud. Juhul, kui muutus ei ole ajutine, siis kohtus kindlaksmääratud elatise suurust saab muuta esitades haginõude kohtule.

Lapse elatis koroona ajal

Seadus on üsna jäik. Notariaalse kokkuleppega või kohtu poolt kinnitatud elatist peab maksma igal juhul. Omaalgatuslikult sealt mahaarvamisi teha ei tohi.

Kirjad lapsevanemale

Ülalpidamiskohustus on sätestatud omakorda perekonnaseaduses, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpeetava vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kuid igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Pensionide ja hüvitiste tulumaksustamise korduma kippuvad küsimused

Kas alimendid, mida isa maksab emale, arvestatakse tulude hulka? Ei, elatist aasta tuludeklaratsiooni ei kanta ja seda ei tulumaksustata. Ka elatisabi, mida sotsiaalkindlustusamet maksab, ei ole tulumaksuga maksustatav.

Elatise maksmine ja lapsega suhtlemine eriolukorras

Laste ja nende vanemate suhtlus ei pruugi eriolukorra ajal enam tavapärasel viisil võimalik olla. Lisaks on paljud inimesed kaotanud töö ja sattunud majandusraskustesse. Püüame seetõttu abiks olla ja selgitada, kuidas eriolukorra tingimustes elatise maksmist ja lapsega suhtlemist korraldada. "

Kirjad lapsevanemale

Ülalpidamiskohustus on sätestatud omakorda perekonnaseaduses, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpeetava vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kuid igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Pensionide ja hüvitiste tulumaksustamise korduma kippuvad küsimused

Kas alimendid, mida isa maksab emale, arvestatakse tulude hulka? Ei, elatist aasta tuludeklaratsiooni ei kanta ja seda ei tulumaksustata. Ka elatisabi, mida sotsiaalkindlustusamet maksab, ei ole tulumaksuga maksustatav.

Elatise maksmine ja lapsega suhtlemine eriolukorras

Laste ja nende vanemate suhtlus ei pruugi eriolukorra ajal enam tavapärasel viisil võimalik olla. Lisaks on paljud inimesed kaotanud töö ja sattunud majandusraskustesse. Püüame seetõttu abiks olla ja selgitada, kuidas eriolukorra tingimustes elatise maksmist ja lapsega suhtlemist korraldada. "

KRIISIST RÄSITUD ELATISE MAKSJAD: "Oleme sunnitult olukorras, kus istume lõpuks rahata ja kaelani võlgades tänaval."

Eriolukorrast tingitud koondamised ja palgakärped on pannud elatist maksma kohustatud lapsevanemad keerulisse olukorda, sest ajal, kui sissetulekud vähenevad, püsib seaduses paika pandud elatise alammäär kõikumatult 292 euro peal.

KRIISIST RÄSITUD ELATISE MAKSJAD: "Oleme sunnitult olukorras, kus istume lõpuks rahata ja kaelani võlgades tänaval."

Eriolukorrast tingitud koondamised ja palgakärped on pannud elatist maksma kohustatud lapsevanemad keerulisse olukorda, sest ajal, kui sissetulekud vähenevad, püsib seaduses paika pandud elatise alammäär kõikumatult 292 euro peal.

Züleyxa Izmailova: Äkki pakuks rongaisadele elatise vähendamise asemel riiklikku vasektoomiat?

Uuendatud andmete kohaselt ulatus elatisvõlglaste koguvõlg oma lastele 2016. aasta seisuga 14,5 miljoni euro asemel hoopis 52 miljonit euroni.

Züleyxa Izmailova: Äkki pakuks rongaisadele elatise vähendamise asemel riiklikku vasektoomiat?

Uuendatud andmete kohaselt ulatus elatisvõlglaste koguvõlg oma lastele 2016. aasta seisuga 14,5 miljoni euro asemel hoopis 52 miljonit euroni.

Naine on ahastuses: Elatis sööb mu lapse leiva laualt

Võlglaste hulk üha suureneb. Eesti Riigikohus leidis kolm aastat tagasi, 2017 aasta märtsis, et miinimumelatis on enamikule maksjaist ülejõukäivalt suur.

Naine on ahastuses: Elatis sööb mu lapse leiva laualt

Võlglaste hulk üha suureneb. Eesti Riigikohus leidis kolm aastat tagasi, 2017 aasta märtsis, et miinimumelatis on enamikule maksjaist ülejõukäivalt suur.

Elatis hetkel liiga kõrge

UUDISETSITAAT"

Elatis hetkel liiga kõrge

UUDISETSITAAT"

Valmis lapse ülalpidamiskulude uuring

Uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod).

Uuring: laste miinimumelatise määr on liiga kõrge

Justiitsministeerium on saanud seoses elatise määramisega palju kaebuseid ja püüab leida õiglast lahendust. "Vaatame nüüd otsa nendele andmetele ja peame arutama täpsemalt, mida see poliitiliste valikute osas võiks ja peaks kaasa tooma," ütles Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm.

Elatise uuring

Ma ei ole küll üksikema, kuid 172 eurot on absurdne, enamus laste trennid maksavad iga kuu vähemalt 50 eurot, huviring, riided, toit ja muud tarbed, mitte kuidagi ei saa pidevalt tõusvate hindadega last sellega üleval pidada. See on nälgimise piiril summa, aga laps vajab mitmekülgset toitu, ta soovib klassikaaslastega ekskursioonile minna, vaheajal kinos käia ja ta kasvab kiiresti, tal on jalanõusid ja riideid üsna tihti vaja, eriti kui Eestis on neli aastaaega.

Värskest uuringust selgub, et lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on 172 eurot kuus

Vanusegruppe omavahel võrreldes tuli välja, et rohkem kulub raha lapse kohta imiku- ja väikelapseeas ning teismeliste puhul. Juhul, kui peres kasvab rohkem kui üks laps, on keskmine kulu ühe lapse kohta väiksem kui vaid ühe lapsega peredes.

VIDEO! Uuring: Tallinnas lapse ülalpidamiskulud ühed suurimad

Uuringust selgus, et võrdlevanalüüsi põhjal on lapse ülalpidamiskulud kõige suuremad Tallinnas ja Harjumaal, Tartumaal ning Pärnumaal, kõige väiksemad aga Ida-Virumaal.

Valmis lapse ülalpidamiskulude uuring

Uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod).

Uuring: laste miinimumelatise määr on liiga kõrge

Justiitsministeerium on saanud seoses elatise määramisega palju kaebuseid ja püüab leida õiglast lahendust. "Vaatame nüüd otsa nendele andmetele ja peame arutama täpsemalt, mida see poliitiliste valikute osas võiks ja peaks kaasa tooma," ütles Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm.

Elatise uuring

Ma ei ole küll üksikema, kuid 172 eurot on absurdne, enamus laste trennid maksavad iga kuu vähemalt 50 eurot, huviring, riided, toit ja muud tarbed, mitte kuidagi ei saa pidevalt tõusvate hindadega last sellega üleval pidada. See on nälgimise piiril summa, aga laps vajab mitmekülgset toitu, ta soovib klassikaaslastega ekskursioonile minna, vaheajal kinos käia ja ta kasvab kiiresti, tal on jalanõusid ja riideid üsna tihti vaja, eriti kui Eestis on neli aastaaega.

Värskest uuringust selgub, et lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on 172 eurot kuus

Vanusegruppe omavahel võrreldes tuli välja, et rohkem kulub raha lapse kohta imiku- ja väikelapseeas ning teismeliste puhul. Juhul, kui peres kasvab rohkem kui üks laps, on keskmine kulu ühe lapse kohta väiksem kui vaid ühe lapsega peredes.

VIDEO! Uuring: Tallinnas lapse ülalpidamiskulud ühed suurimad

Uuringust selgus, et võrdlevanalüüsi põhjal on lapse ülalpidamiskulud kõige suuremad Tallinnas ja Harjumaal, Tartumaal ning Pärnumaal, kõige väiksemad aga Ida-Virumaal.

Kes peab katma transpordikulud, tagama teise vanema juures veedetud ajal vajalikud riided vastavalt söögi, mööbli?

Kui vanem maksab elatist lapse vajadustest poole ulatuses, ei peaks tal olema kohustust teha lapse ülalpidamiseks lisakulutusi (osta lapsele riideid, tasuda trennide eest jms). Elatis peaks katma lapse põhivajadused, reisimine selle alla kindlasti ei kuulu - reisib lapsega ikkagi see vanem, kellel on selleks võimalus.

Kes peab katma transpordikulud, tagama teise vanema juures veedetud ajal vajalikud riided vastavalt söögi, mööbli?

Kui vanem maksab elatist lapse vajadustest poole ulatuses, ei peaks tal olema kohustust teha lapse ülalpidamiseks lisakulutusi (osta lapsele riideid, tasuda trennide eest jms). Elatis peaks katma lapse põhivajadused, reisimine selle alla kindlasti ei kuulu - reisib lapsega ikkagi see vanem, kellel on selleks võimalus.

Lõpparuanne: Lapse vajaduspõhine miinimumelatis

Praegu on miinimumelatis seotud alampalgamääraga. Alampalgamäär ei võta aga mingil moel arvesse lapsele tehtavaid kulusid. Seega soovitame miinimumelatise määramise korda muuta selliselt, et selle aluseks oleks lapse ülalpidamiskulude hinnang. Tegemist on kulutustega, mis on vajalikud lapse mitmekülgse arengu tagamiseks. Lapse ülalpidamiskulu hinnanguna soovitame kasutada standardeelarvete keskmist maksumust. Alternatiivseks lahenduseks oleks kasutada võrdlevanalüüsis saadud keskmist lapse ülalpidamiskulude hinnangut. Mõlema lahenduse puhul oleks miinimumelatise summa arvestamisel kesksel kohal lapse vajadused.

Kas kompromissleping kohustab elatise makseid jätkama ka pärast lapse 18 aastaseks saamist?

Kui kokkuleppe kohaselt tuleb elatist tasuda ka kuni 21-aastase täisealise lapse õpingute ajal, siis tuleb lapse õpingute korral elatist edasi maksta. Kui lepingu kohaselt tuleb maksta elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis ei tulene lepingust kohustust tasuda elatist täisealisele õppivale lapsele. Küll aga kohustab selleks seadus ja täisealisel lapsel isiklikult on õigus esitada Teie vastu hagi elatise väljamõistmiseks.

Kolme lapsega üksikemad, kas on selliseid siin?

Lapsed- elatise välja mõsitmine on vajalik, kui mees ebapiisavalt toetab. Näiteks on see ka abiks kodulaenu saamisel. Midagi karta pole tarvis. Hiljem mõtled, et miks üldse kartsid"

Õigus- ja kohtusüsteemi areng

Tsiviilasjadest pöördutakse kohtusse ennekõike elatisvaidlustega, lapse hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustega, juurdepääsuvaidlustega ning võlanõuetega.

Täitemenetluse võlgniku pangakonto arestimine

Kui võlgnikul on ülalpeetav või maksab ta elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra töötasu alammäärast kuus (2020. aastal 194,67 eurot), välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TMS § 131 eesmärk on tagada võlgnikule ja tema ülalpeetavatele täitemenetluse käigus toimetulekuks minimaalselt vajalikud vahendid.

Kohtutäiturid maksavad üle piirmäära sisse nõutud raha vähenenud töövõimega inimestele tagasi

EPIKoja esindajad kohtusid justiitsminister Raivo Aegi ning Eesti Töötukassa, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindajatega. Kohtumisel lepiti kokku, et samalaadse olukorra vältimiseks täidab Töötukassa edaspidi arestimisakte jälle põhimõttel "üks akt korraga", mis tähendab, et järgmist akti ei täideta enne, kui eelmine arestiakt on täidetud. Arestimisakti sisu eest vastutab kohtutäitur ja seadusega lubatud piiridest kinnipidamist peab jälgima samuti kohtutäitur. Eelisjärjekorras täidetakse ainult elatise nõudeid.

Kes teeb oma rasedale naisele ja väikesele lapsele midagi sellist?!

Too hetk ma otsustasin, et minust ei saa seda uksematti, enesehaletsusse uppunud inimest, kes oma laste isa vihaselt siunab, lapsi temast eemale hoiab ja kohtu kaudu alimente nõuab. Otsustasin hoopis, et keskendun iseendale ja oma lastele ning lükkan selja sirgu ja tulen sellest välja. Beebi pole süüdi selles, et sellisel mentaalselt ebanormaalselt ajal minuga keha jagama peab ning seetõttu sundisin end rahulikuks.

Isadus, elatis, hooldusõigus

Kui isadus on tuvastamata siis ei ole lapsel seaduslikult teist vanemat st puuduvad selle vanema õigused ja kohustused. Seaduse silmis on ta lapsele täiesti võõras, mitte lapse vanem. Sellel lapsel on ainult ema, temal on õigused ja kohustused.

Elatis, alimendid, lastetoetused

Elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Riigi poolt peretoetusena makstavat lastetoetust arvestab kohus vaid koosmõjus muude asjaoludega ja juhul kui kohustatud vanem sellele viitab.

Hooldusõiguse üle vaidlevad vanemad unustavad pahatihti, mida laps tunneb

Millal ja mis tingimustel vaieldakse kohtus hooldusõiguse või varahoolduse üle või millal kerkivad üles elatisraha suurusega seotud küsimused ja kuidas on elatisraha suurus lahendatud riiklikul tasandil, on kuulatav tasuhäälingus LUUP värskes pereõiguse teemalises saates, milles räägivad advokaadid Karin Ploom ja Gregori Palm advokaadibüroost Lindeberg.

Mis vanuseni peab maksma elatist üle 21-aastasele ülikoolis õppivale lapsele?

Kui laps on saanud 21-aastaseks (õppiv või mitteõppiv), tuleb teda vanematel ülal pidada vaid juhul, kui tema näol on tegemist abivajava perekonnaliikmega. Abivajavaks perekonnaliikmeks on eelkõige isik, kes ei ole võimeline endale ise sissetulekut teenima, praktikas on selline võimetus tingitud terviserikkest, puudest jms. Kui 21-aastaseks saanud isik lihtsalt ei soovi tööle minna, ei ole vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustust, muidugi ei välista see vanemate vabatahtlikku toetust.

Sotsiaalkindlustusamet tutvustas Võrus oma uusi ruume

Sotsiaalkindlustusamet määrab ja maksab riiklikke pensione, toetusi, hüvitisi ja elatisabi, samuti tuvastab puude raskusastet ja puudest tulenevaid lisakulusid ning püsivat töövõimetust.

Ühe juhtumi lugu: isa kaebus paljastas, kui kergekäeliselt lastekaitsjad emasid eelistavad

Võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta analüüsis kahe omavalitsuse lastekaitsespetsialistide tööd ja avastas, kui kergekäeliselt eelistavad omavalitsused lastega suhtlemiskorda määrates emasid isadele.

Kui mõistlik lahendus on kiirlaenudega hätta jäädes eraisiku pankroti taotlemine?

Kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei ole võimalik vabaneda elatisevõlgnevusest ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest.

Seadusega paika pandust väiksem või kõrgem elatis – kuidas?

Kohtunik Margit Jõgeva on veendumusel, et elatis tuleb alampalgast lahti siduda ja teha vajaduspõhiseks, sest seadusega ette nähtud summa maksmine pole paljudele lapsevanematele pikemas perspektiivis jätkusuutlik.

Kui rase naine peab üksi jätkama..

Mõnikord tasub läbi mõelda plussid ja miinused ja ehk ongi parem sellise mehega mitte tegemist teha. St laps registreeridagi vallaslapsena, isa ei tee isaduse omaksvõtu avaldust. Nii ei saa sa küll elatist nõuda, aga samas oled 100% üksi lapse eest vastutaja ja ei pea vägikaigast vedama mehega, kes ehk hoopis kiusu pärast hakkaks nõudma lapse nägemist vms. Jah, isal on alati õigus nõuda isaduse tuvastamist, aga kui ta on praegu teist nö lahti öelnud, siis ehk ongi nii parem. Ei ole lapsel hiljem ka selle mehe ees kohustusi.

Elatise nõudest loobumine

Kohtutäituri seaduses on sätestatud, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.

Kas detsembris peab elatist maksma juba uue aasta miinimumpalga järgi?

Kui kokku ei ole lepitud teisiti, tuleb elatisraha tõepoolest iga kuu eest ette maksta. Kuivõrd uus alampalga suurus hakkas kehtima alates 01.01.2020, olen tõepoolest seisukohal, et detsembris makstava elatise puhul võib lähtuda eelmise aasta alampalga suurusest.

Sotsiaalministeerium: Toimetulekutoetuse KKK

Toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast.

Kärjetajad, raiuge endale pähe!

Miinimumelatis ei ole juba ammu vaid poolte minimaalsete kulude tasu, nagu see algselt mõeldud oli, vaid katab pea kõik elementaarsed kulud. Emapoolne osa lisaks ning laps elab rõõmsalt sellest ära. Kallid trennid ja reisid ei ole elementaarne kulu ja inimõigus.

Uued seadusemuudatused 2020: rohkem raha lastega perele ja näpuotsaga pensionitõusu

Need, kes maksavad oma lapse eest elatist, ärgu imestagu, kui uuest aastast tuleb 22 eurot rohkem välja käia, sest tänavu on elatise alammäär 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Seadusmuudatused, mis lastega peresid 2020. aastal ees ootavad

Alampalgaga on seotud ka elatis ehk n-ö alimendid. Kui vanemad lähevad lahku või vanem lapse kasvatamises ei osale ega last rahaliselt ei toeta, on lapsel õigus saada vanemalt kohtu otsusel igakuiselt elatist, mis on vähemalt pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega suureneb ka miinimumelatise summa.

Uuest aastast suureneb elatisraha alammäär

Neli nõuannet last kasvatavale vanemale, kes soovib lahus elavalt vanemalt elatist saada: 1. Arvutage kokku lapse kasvatamisele kuluv summa, mis sisaldab kõiki võimalikke lapsega seonduvaid kulusid alates eluaseme kuludest, söögist ning riietest kuni treeningute, huviringide ning transpordini. 2. Püüdke leida lahus elava vanemaga mõistlik kohtuväline kokkulepe lapse kasvatamiseks kuluvate rahaliste vahendite katmiseks arvestusega, et kumbki vanem kannab pool vajaminevast summast. 3. Kui kokkuleppele ei õnnestu jõuda, tasub nõu pidada juristiga, kes aitab selliseid olukordi lahendada. Lahus elava vanema huvi on kohtuvälisele kokkuleppele jõuda, kuna kohtu poolt välja nõutav elatis on nähtav ka finantsasutustele ning võib raskendada näiteks laenude-liisingute saamist. 4. Viimase variandina tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda hagiga kohtusse, kus vajadusel tõendatakse lapse kasvatamise kulusid ning vanemate sissetulekuid ja varalist seisu.

Alimendid

Elatise suurus määratakse kindlaks eelkõige õigustatud isiku vajadusteest lähtuvalt, seejuures võetakse arvesse ka kohustatud isiku võimalusi. Elatis võib olla miinimummäärast väiksem eelkõige seaduses sätestatud juhtudel. Muuhulgas, kui kohustatud isikul on ka teisi ülalpeetavaid. Elatise suurust saab muuta asjaolude muutudes. Kui peale elatise väljamõistmist on asjaolud muutunud (töötasu vähenenud, ülalpeetavaid lisandunud vms) võite esitada kohtusse hagi laste vastu elatise vähendamiseks.

Mehed on sead. Punkt.

Lugesin Postimehest hommikul uudist, kus isad jälle kurdavad, et elatisraha miinimummäär tõuseb uuel aastal 292 euroni ja naised kulutavad kõik selle raha ära ja nemad peavad skeemitama.

Laste elatisraha tõuseb taas, aga kas emad kulutavad raha ikka lastele?

Tuleval aastal tõuseb laste elatisraha. Kui lõppeval aastal oli see 270 eurot kuus, siis tuleval aastal 292 eurot ühe lapse kohta. Kolm Eesti isa avaldavad kui ühest suust, et elatise miinimummäär on ebanormaalselt kõrge ning pealegi ei ole teada, millele lapsele kantav raha kulub.

Kui on tahe, siis oleme me kõik võimelised maailma muutma!

Üks peamine küsimus on elatis ja elatise täitmine, see tähendab, et elatis on välja mõistetud, aga teine pool seda ei täida. See on suur lapse õiguste rikkumine. Lapsel on õigus saada ülalpidamist ja kui üks vanem seda ei tee, siis see võib kujutada suurt ohtu lapse hakkamasaamisele. Meil on Eestis selliseid vanemaid, kes elatise maksmise nõuet ei täida, paraku üle kümne tuhande.

Soomes kerkib elatisetoetus 8,27 eurot lapse kohta

Soomes kerkib uuest, 2020. aastast elatisetoetus lapse kohta 8,27 euro võrra. Praegu on elatisetoetus 158,74 eurot lapse kohta, uuest aastast kerkib see 167,01 euroni lapse kohta kuus.

Kohtutäitur jätab viit last kasvatavale isale pangaarvele 270 eurot kuus

Elatisvõlgnevust eristatakse sissenõudmise mõttes teistest võlgnevustest, kus iga lapse eest peab kohtutäitur võlgniku arveldusarvele jätma 180€ lisaraha. Ehk siis, näiteks kui mees oleks võlgu pangale, siis kohtutäitur peab viie ülalpeetava pealt mehe arvele jätma vähemalt 1115€ kuus, kuid elatisvõlglaselt võib kohtutäitur kinni pidada maksimaalse lubatud summa, ehk arvele peab jääma üksnes pool alampalgast summas 270€.

Riigikohus: juba ühe kuu pikkune kõrvalehoidumine lapsele väljamõistetud elatise maksmisest võib olla karistatav

Elatise maksmisest kõrvalehoidumisega on tegemist juba siis, kui vanem teadlikult viivitab elatise maksmisega vähemalt ühe kuu. Vanem hoiab elatusraha maksmisest kõrvale, kui ta rikub lapse ülalpidamiskohustust olukorras, kui tal on võimalik raha maksta või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab selle kohustuse teadlikult vähemalt ühe kuu jooksul täitmata.

Notariaalselt kokkulepitud elatise vähendamine

Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda VÕS § 195 lõike 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Seega peate vaatama, mida on lepingus märgitud selle muutmise või lõpetamise kohta. Peale lepingu ülesütlemist loetakse see lõppenuks.

Eesti isa: minu raha läks kõik alimentideks. Lapse ema reisis ringi ja last kasvatas vanaema, mina ei näinud teda 10 aastat

Kui laps 18aastaseks sai, siis paar kuud hiljem sain kurja kõne eksilt, et kus rahad on? Läbi sai see pidu, kuna otsuses oli kirjas, et elatist tuleb maksta kuni 18 saamiseni.

Lapse elatis 2020 – suurendamine

Oleneb, kuidas on sul kohtuotsusega elatis määratud. Kui on, et "mitte vähem kui pool alampalka" või "pool alampalgast" siis ei pea uuesti pöörduma. Kui on aga konkreetne number st 270/kuus siis tuleb suurendamiseks uuesti kohtusse pöörduda.

Lahutatud vanemate laps: ma pean emale teesklema, et ei armasta isa

2017. aasta algusest otsustas riik elatisraha sissenõudmist intensiivistada. Täitur saab piirata võlgniku juhtimisõigust, jahipidamisõigust, kalapüügiõigust, väikelaeva juhtimisõigust.

Alampalga tõus kergitab lapsele makstava elatise 292 eurole kuus

Perekonnaseadus ütleb, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool alampalgast. Sel aastal on miinimumelatise suurus 270 eurot. Tuleval aastal tõuseb summa 292 eurole.

Vabariigi Valitsuse pressikonverents

See teema, küsimus oli seotud tegelikult elatisraha maksmisega, mis on seotud nagu eelduslikult miinimumpalga osakaaluga. Ja tuleb tunnistada, et tegelikult siin – kui kõneleme inimeste sissetulekutasemest või kasvõi näiteks kärgperedest, kus on lapsed – minu hinnangul küll see süsteem vajab muutmist põhimõtteliselt. Mehaaniliselt seda miinimumpalgaga seotult me näeme, et siin on nendes kombinatsioonides tekkinud ebaõiglus.

Plaan siduda elatisraha ja lasteaiatasu alampalgast lahti pole tulemusteni jõudnud

Perekonnaseaduses on paika pandud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool alampalgast ehk 2019. aastal on see 270 eurot kuus. Alampalk on aga keskmisest palgast märksa kiiremini kasvanud ja justiitsministeerium on saanud nii asutustelt kui inimestelt tagasisidet, et miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur.

Suur mõju lastevanematele: miinimumpalk tõstab tasusid ja hüvitisi

Samamoodi mõjutab see elatisraha, sest seaduse järgi ei või igakuine elatis ehk tavakeeles alimendid ühele lapsele jääda alla poole alampalgast. Kui seni oli see 270 eurot, siis tulevast aastast on minimaalne elatis 292 eurot.

Elatisnõude tühistamine

Kui elatis on kohtus välja mõistetud saab seda muuta vaid kohus. Selleks tuleks lapse isal esitada hagiavaldus elatise vähendamiseks või otsuse tühistamiseks kohtule, tuues esile et asjaolud on muutunud, laps elab olulise osa ajast temaga, ta annab lapsele sel ajal elatist vahetult ning see katab lapse kulutused ulatuses, mille eest tema on vastutav.

Elatisraha teistkordne nõue

Kui kokkuleppe aluseks olnud asjaolud on muutunud, sealhulgas lapse vajadused suurenenud, saab elatise suurendamiseks pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Elatise nõude esitamine on riigilõivuvaba. Elatise suurus määratakse kindlaks laste vajadustest lähtuvalt.

Pidin tegema kohtu kaudu DNA-analüüsi, et laps saaks oma isa nime kanda ja elatist

Kui poeg oli kahekuune, lasi Jaana kohtu kaudu teha DNA-analüüsi ja määrata pojale isa nime, sest vabatahtlikult mees sellega nõus polnud. Nüüd määras kohus lapse isale ka kohustuse elatist maksta.

RIA: digiallkirjade kuupäevade võltsimine ei ole võrreldav ID-kaardi kriisiga

Võttes näiteks laste eest makstavad elatisrahad, mille osas on Eestis suur probleem, leiab Arm taaskord, et kas sellistel lepingutel on mitu osapoolt, olgu selleks kohus või siis lapse ema või isa, kes saab tõendada, millal leping allkirjastati.

Elatis lapse ülalpidamiseks juhul, kui lahus elav vanem osaleb lapse kasvatamises

Mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures.

Numbrite mäng

Järgmisest aastast kavandatav alampalk avaldab aga hoobilt mõju neile, kes alampalka teenivad. Peale selle peavad ettevõtted automaatselt arvestama ka suuremate kuludega. Üsna mitu olulist ja igapäevast asja on kaudselt seotud selle maagilise numbriga. Nii võib alampalga tõus mõjutada näiteks lasteaia kohatasusid ja elatisraha maksmist.

Kas teadsid? Alampalk mõjutab sind tublisti ka siis, kui teenid palju rohkem

Seadus näeb ette, et igakuine elatis ehk tavakeeles alimendid ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool alampalka. Kuna praegu on alampalk 540 eurot, tähendab see, et elatist tuleb maksta minimaalselt 270 eurot kuus. Kui miinimumpalk tõuseb, suurendab see ka minimaalset elatist. Elatise maksmisega täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust eeskätt siis, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatis tuleb maksta iga kuu eest ette.

Alimentide maksmine kas Eesti või Soome kohtuotsuse järgi?

Soome kohus ei muuda ühtegi Eesti kohtuotsust, sest tal puudub selleks õigus. Kui oleks olukord, et need otsused on ristivastukäivad, tuleb küsimus, milline otsus kohaldub, lahendada rahvusvahelise eraõigus epinnalt, et millise riigi õigus konkreetsel juhul kohaldub.

Kuidas toimida, kui isa elatist ei maksa, maksab ühist pangalaenu, aga ähvardab laenumaksed peatada?

Lastest lahus elav vanem võib oma ülalpidamiskohustust täita ka muul viisil kui elatist makstes - kui lahus elav vanem katab laste eluasemekulusid, makstes laste elukohaks oleva korteri pangalaenu, on ka see vähemalt osaliselt käsitletav ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kui laste isa edaspidi laste eluasemekulusid ei kata või ei osale muul viisil vahetult laste ülalpidamises, tuleb tal igakuiselt elatist tasuda.

Lugejakiri: Meid isasid on tuhandeid, kes hoolivad oma lastest

Pöördusin siis Eestis väga tuntud juristi poole kuna ma ei soovi laste hooldusõigust vaid ma ei ole nõus maksma 15 aastat laste kulusid emale kes seda ei kasuta laste heaoluks. Väga tore jurist vastas, et me ju võime proovida, et saame elatisraha nulli aga ta ka ise tõdes, et see on pigem ema poole kaldu?"

Kuuuurija: Kas emad on tähtsamad kui isad?

Saates räägivad isad sellest, kuidas nad on lastega seotud vaidlustes ametnike jaoks justkui nähtamatud. Meeste sõnul ei peeta isasid laste elus just kuigi oluliseks ja neid nähakse eelkõige elatisrahade maksjana"

Mees väidab, et kuna tema arvelt lähevad laenumaksed, siis on temal meie ühisele kodule suurem õigus

Kaasomand ja laste ülalpidamiseks mõeldud elatis ei ole omavahel seotud. Elatise nõue on lastel olemas sõltumata sellest, kuidas vanemad oma varalised suhted korraldavad ja kas vanemad on omavahel abielus või mitte. Kui laste isa ei ela lastega igapäevaselt koos või ei osale laste kasvatamises, on ta kohustatud täitma laste ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Sellisel juhul tuleb esitada elatise nõudes hagi kohtusse. Kaasomandi lõpetamise vaidlus ja elatise vaidlus on kaks täiesti eraldi kohtumenetlust. Kaasomandi lõpetamiseks esitab hagi kohtusse üks kaasomanik. Elatise väljamõistmise nõudes on hagejateks lapsed, keda esindab nende seaduslik esindaja — ema või isa.

Mis on majanduslik vägivald?

Majanduslikuks vägivallaks võib pidada järgmisi tegevusi: Elatisraha maksmata jätmine"

Kohaliku omavalitsuse tegevused eestkoste teostamisel

Eestkostja ei ole kohustatud eestkostetavat ülal pidama. Ülalpidamiseks kohustatud isikutelt tuleb nõuda välja elatis.

Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm

Elatisabile on õigus alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. 2019. aastal on planeeritud 313 toetuse saajat. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. 2019. aasta kulude planeerimisel on arvestatud 4292 lapsega.

Kuidas ma kasvatan lapse üles, kui ma ei saa endale isegi nuga lubada?

Katkend Dagmar Lambi romaanist "Ü nagu üksikema": "Liigun kassade poole, nädala söök korvis. Arvutan igaks juhuks veel üle, kas tuleb kenasti välja. Võtan telefoni, et kontrollida – äkki on siiski Joonas saatnud Kristjanile elatisraha? Alles eelmisel nädalal vaidlesime selle üle, alles eelmisel nädalal pidin talle taas selgitama, et see raha pole mulle, ma ei kasuta seda mingiteks oma meelelahutusteks või kunstripsmeteks, meil on reaalselt elamiseks seda raha vaja.

Statistikaamet püüab lahus pered ühe katuse alla kokku viia

Lisaks kooselule viitavatele märkidele leidub registrites teavet, mis osutab, et paar siiski ei ela koos. Näiteks saab registrist kätte info, kui abielupaar on lahutanud või üks vanematest maksab elatisraha.

Alaealised lapsed elavad isa juures, aga elatisraha tuleb isal ikka laste ema kontole kanda

Tanel on kahe alaealise lapse isa. 2015. aastal sõlmis ta kohtus elatise kokkuleppe, mille kohaselt pidi ta kandma laste ema kontole laste ülalpidamiseks elatise perekonnaseaduses ette nähtud miinimummääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2018. aastal kolisid mõlemad alaealised lapsed tema juurde elama. Jõustunud kohtulahendi tõttu, oli ta aga endiselt kohustatud kandma laste ülalpidamiseks mõeldud elatise laste ema kontole, vaatamata sellele, et lapsed enam temaga koos ei ela.

Lahku läinud isa sai emaga võrdse hooldusõiguse

Isa kirjutab, et ühel päeval hakkas naine temalt elatist nõudma. Kuigi laps peaks elama peaaegu pool aega isaga, ja elabki. Ema valetas kohtule, et laps elab tema juures, lisas isa firma käibed – ja kohus kinnitas selle! Ilma igasuguste tõenditeta! Lastekaitseametnik ütles ka, et isa on kohustatud last ülal pidama mõlemas kodus. Isa vaidlustas selle ning riigikohus tühistas kaheksa kuud hiljem selle otsuse. "

Elatis kahele lapsele

Seda, kas isa ongi ametlikult töötu või oma sõnul töötu jne, seda kohus ei arvesta. Küll aga vaadatakse elustiili st tasulist õpet ja maja ehitamist saad endale lubada-seega suudad ka korralikku elatist maksta. Kui kokkuleppega pole nõus, jääbki üle kohtusse hagi esitada.

Kuidas vältida võlalõksu?

Natukese veenmise järel võib hakata igaühele tunduma, et mis seal siis on, oma raha ju andma ei pea ja sõber maksab kõik tasud ise ära – on ju näha, et tal raha on. Või siis on inimesest lihtsalt kahju: ametlik palk on väike, alimendid laekuvad sularahas ja remonti oleks hädasti vaja teha.

Pisarad ja kohtutee ehk kui lapse hüljanud vanur vajab hooldust

Pärast lahutust ei käinud isa tütart kordagi vaatamas. Kuigi kohtuotsusega oli temalt nõukogude ajal alimendid välja mõistetud, ei maksnud ta midagi. Ta ei käinud kunagi oma lapse sünnipäevadel ega koolilõpetamistel, teda ei huvitanud tema laps. Kui mees vahel töötas, vallandati ta varsti jälle joomise tõttu või lahkus ta ise. Ta keelas isegi oma emal, Helena vanaemal, lapsele raha anda.

Mul on terve elu ees, et eksnaisele kätte maksta!

Igatahes olin ma sunnitud lõppkokkuvõttes ennast ohverdama ja meie uue kodu naisele jätma ning ise üürikorterisse kolima. Elu oli raske. Läksin küll tööle tagasi, aga alimendid ning üür ja maksud söövad põhimõtteliselt kõik mu palga. Õhtuti, kui üksi telekat vaatan ja õlut joon, siis lihtsalt ei suuda mõista, kuidas üks inimene minuga nii julmalt ja ebaõiglaselt käituda võis.

Matuse korraldamine

Pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Seega katab Teie isa matusekulud isik, kes pärib tema vara testamendi või seaduse järgi. Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Kui testamenti ei ole tehtud, toimub pärimine seaduse järgi ja esimese ringi pärijateks on lapsed. Kui Keegi lastest pärida ei soovi, on pärijaks teise või kolmanda ringi pärijad ja nende puudumisel või äralangemisel kohalik omavalitsus. Vastavalt sellele tulebki kanda matusekulud. Kui pärijate ring ei ole veel selge, saab matusekulud kandnud isik need hiljem pärijatelt välja nõuda.

Välisministeerium: Koostöö tsiviilasjades

Elatiste sissenõudmise protsess võib muutuda aeglasemaks ning üleminekuperioodil võib kaasneda viivitusi. Piiriüleseid elatise sissenõudmise taotlusi on võimalik esitada Haagi 2007. aasta konventsiooni alusel. Erinevus praegu kehtiva olukorraga seisneb selles, et elatise piiriülese sissenõudmise protsess võib muutuda aeganõudvamaks, mistõttu võib osutuda keerulisemaks ka elatisabi taotlemine Eestis. Elatisabi maksmise tingimuste osas tuleks pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole.

Probleem lapse emaga – nõuab elatusraha kohtus!

Maksad nagu siin soovitati iga kuu lapse ema arvele pool miinimumpalka, siis ei saa naine kohtusse pöörduda, kuna oled last ülalpidanud. See, et sa naisele 9 kuud tagasi kandsid ca 1000 eurot ei oma tähendust lapse elatisrahana, kuna sa ise ütlesid, et see oli kodu ostmiseks ja selline oli ka selgitus. Elatisnõudeid ei saa tasaarveldada.

Lapse isa esitas vastuväite elatisraha makseettepaneku summale

Kui esitasite avalduse maksekäsu kiirmenetlusse ja võlgnik esitas vastuväite sõltub teie soovist kuidas asi edasi läheb. Kui avaldasite maksekäsuavaldust tehes soovi, et vastuväite korral läheb asi edasi hagimenetlusse, nii ka läheb. Vastasel korral asi lõpetatakse ja Teil on võimalik pöörduda hagiavaldusega lapse elukohajärgsesse maakohtusse. Maksekäsu menetluses ei hinnata Teie avalduse põhjendusi ega vastuväiteid sisuliselt vaid seda tehakse hagimenetluses maakohtus. Kui asja arutamine jätkub hagimenetluses, teeb kohus Teile ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks ja hagiavalduse esitamiseks. Seejärel tuleb Teil esitada korralikult läbimõeldud ja hagiavaldusele nii sisult kui vormilt vastav hagiavaldus.

Suur ülevaade: kellele, milleks ja mis tingimustel pangad kodulaenu annavad

Alimente võtab SEB arvesse üksnes juhul, kui need on näiteks kohtulikult ametlikult määratud. Kui aga abikaasad on sõbralikult lahku läinud ja elatisrahas on kokku lepitud omavahel, pole see panga silmis piisav garantii, et need ka edaspidi laekumist jätkavad ning sel juhul regulaarselt laekuv elatisraha ei loe. Swedbank nõuab üksiktaotlejalt vähemalt 700-eurost netosissetulekut ja kahekesi taotlejatelt kokku minimaalselt 950-eurost sissetulekut. Elatisi võtab pank sissetulekutena arvesse osaliselt, kuid ka nemad eeldavad selleks konkreetseid kokkuleppeid ja regulaarset laekumist.

Rahvastikuminister Riina Solman Lätis: Eesti plaanib luua tagasirändeagentuuri

Kohtumisel arutati ka perepoliitika küsimusi – lapsetoetuste- ja maksusoodustuste süsteemi, samuti lastega peredele suunatud eluasemepoliitikat, lasterikkuse väärtustamist aga ka üksikvanematele suunatud elatisabi süsteemi korraldust. „Lätlastele avaldas muljet Eesti edulugu seoses lasterikka pere toetusega, mis suurendas kolmandate laste sünde ligi veerandi võrra. Samuti on Läti kolleegide sõnul on Eesti neile eeskujuks perepoliitika valdkonnas ning varasemat koostööd soovitakse jätkata.

Notariaalselt kinnitatud elatise kokkuleppe sisuline pool + riskid kohustatud isikule

Kui isik ei täida leppest tulenevat kohustust, saab täitemenetluse algatada lepingu teine pool. Asutused võivad täitemenetluse algatamise seada teatud juhtudel tingimuseks, nii nagu pank on praegu seadnud tingimuseks sellise leppe olemasolu.Kui kokkulepe on koostatud notariaalselt, tuleks see ka lõpetada või muuta notariaalselt. Või vaidluse korral kohtus.

Elatis ja ühine aeg lastega

Ütled otse välja, et kui senised kokkulepped mehe jaoks enam ei kehti, siis sinul on ka õigus omapoolsest lepingu osast taganeda. Ka suuline leping on leping. Ja et ta kas hakkab lapsi sama tihedasti hoidma, kui kokkulepe ette näeb või maksab elatist senisest oluliselt rohkem. Muide, ei pea täit kehtivat miinimumi välja nõuda, aga 100 eurot lapse kohta on ikka julmalt vähe, sellest rohkem saab küll tahta. Kui ta sellele ei reageeri, annad elatise nõude kohtusse. Võid ka lastega kohtumise korra paikapanemiseks pöörduda lastekaitseametniku poole, kes kutsub teid mõlemaid siis kohtumisele ja arutate selle korra ametniku juures läbi. Mõni mees ametniku kutse peale tuleb kohale ja võtab aru pähe. Mõni ei võta. Eks sa seda saad näha. Järeldused teed vastavalt tulemusele.

Elatise sissenõudmise erimeetmete rakendamise menetluslikud kitsaskohad

Aanalüüsi eesmärgiks on elatise täitemenetluses erimeetmete rakendamise menetluslikele kitsaskohtadele osutamine ning lahenduste pakkumine. Analüüs on koostatud, lähtudes arusaamast, et elatise ja elatisvõlgnevuse puhul on tegemist erinevate nõuetega. Seda vaatamata asjaolule, et reeglina mõistetakse võlgnevus võlgnikult välja sama kohtulahendiga kui edasiulatuv elatise tasumise kohustus.

Miinimumelatis alaealise lapse elatise arvutamise vahendina – abinõude kriitika ja lahendused

Käesoleva töö eesmärk on pakkuda välja mudel, mille alusel alaealisele lapsele elatise suurust arvestada selliselt, et saadud tulemus oleks võimalikult lähedane lapse tegelikele vajadustele.

7 asja, millele mõelda enne eluasemelaenu võtmist

Ennetades panga küsimusi, arvutage täpselt kokku kõik praegused võlad ja väljaminekud: krediitkaardid, autoliising, õppelaen, alimendid jms. Kas teil on eluasemelaenu sissemakseks vajalik summa olemas või peaksite enne seda mõnda aega koguma?"

Mure elatisega? Saa teada, 5 ekslikku arvamust elatise maksmise kohta, mis tegelikult paika ei pea

1. Elatist peab kindlasti nõudma kohtus 2. Mõlemad vanemad peavad lapsele kulutama ühepalju 3. Kui elatist mitte nõuda, ei pea laps hiljem lahus elanud vanemat üleval pidama (näiteks hooldekodu arveid maksma) 4. Elatist nõudev vanem peab igal juhul esiteks tõestama, et raha lapse peale (ära) kulub 5. Elatise maksmise asemel võib lapsele ise asju osta

Notariaalselt kinnitatud kokkuleppe mõjuvõim

Kas te panite sinna sisse sundtäitmisele allutamise kokkuleppe? Kui jah ja mees ei maksa – vii täiturile. Kui seda ei ole ja mees ei maksa – pead ise mine kohtusse elatist nõudma.

Justiitsministeerium kinnitas miinimumelatise analüüsi läbiviija

Hetkel kehtiva korra järgi peab ühe lapse igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise maksjad on seisukohal, et säärane süsteem ei toimi ning on ülekohtune. Probleemile lahenduste leidmiseks kuulutas Justiitsministeerium aprillikuus välja riigihanke lapse vajadustele vastava analüüsi läbiviimiseks. Hanke võitsid Tartu Ülikool RAKE ja PriceWaterhouse Coopers ühispakkujatena.

Kui tuleb tasuda vanadekodus oleva vanema eest

On kohtulahendeid, kus laps ei pidanud vanema hooldusarveid maksma, kui suutis tõestada, et vanem ei täitnud oma hoolduskohustust, see tähendab, ei maksnud ka alimente. Aga selleks peab minu teada vanem üldse olema alimente nõudnud ja peab olema kohutu dokumentidest näha, et isa oli elatisvõlglane (sama variant kehtiks ka ema puhul), sest kui pole, siis eeldatakse, et vanem maksis. Kui vanem lihtsalt elas mujal, siis see hoolduskohustusest ei vabasta (juhul kui ta materiaalselt ikkagi toetas).

Üksikvanema lapse toetus vs elatisabi – mis on mis?

Kui lapse teine vanem on teada ja olemas, kuid ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb talt esmalt nõuda välja elatis, teise sõnaga alimendid. Sageli kipuvad lapsevanemad elatisabi ja üksikvanema lapse toetust omavahel segi ajama. Sisult on aga tegemist kahe täiesti erineva toetusega, mis tegelikult välistavad teineteist. Saades ühte toetust, ei ole võimalik saada teist.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023

.Tagame riigipoolse elatisabi süsteemi efektiivse toimise, mis tagaks elatisraha mittesaavate üksikvanematele laste elatisraha kindlustamise.

Magistritöö: Lahutatud abikaasa ülalpidamisega kaasnevad õigused ja kohustused

Magistritöö eesmärgiks on analüüsida, kas Eestis kehtiv perekonnaseaduse regulatsioon piirab ebamõistlikult abikaasade omavahelisi õigusi ja kohustusi ülalpidamiskohustuse väljamõistmisel.

Lõputöö: Riiginõuete sissenõudmine täitemenetlusaegse elatisabinõude näitel

Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada täitemenetlusaegsete elatisabinõuete menetlemise protsessi peamised probleemid ja välja tuua võimalikud lahendused.

Elatise maksmise iga kuu ette

Seadus näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Maksuamet hakkab riigi eest trahve sisse nõudma

Teatud funktsioonides võtab riik kohtutäiturite töö enda kanda. Kuid elatisraha võlglastega jääb endiselt tegelema kohtutäiturid"

Raivo Aeg: on lubamatu, et 50-eurone trahv läheb võlgnikule maksma üle saja

Eraldi kaalutakse, kuidas tõhustada elatisraha võlgade sissenõudmist. Viljar Peebu sõnul tegutseb Soomes selleks eraldi amet, kuid see kujuneb kalliks. Otsust veel ei ole, aga kaalutakse elatisvõlgade sissenõudmise kompenseerimist täiturile, sest see on vahel kümneid aastaid kestev töö, aga tasu on praegu vaid ühekordne. Võimalik on luua ka eraldi täiteüksus ministeeriumi juurde. Elatisvõlgnikke on praegu ümmarguselt 8000.

Täitesüsteemi ümberkorraldamine

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsiooni mille eesmärgiks on ka parandada elatiste sissenõudmist. "Eestis on 8000 elatisvõlgnikku. Elatisvõla menetlus nõuab kohtutäiturilt rohkem vaeva kui muude võlgade sissenõudmine ja väiksema tuluga täiturid ei suuda ega soovi sellega piisavalt tegeleda. Probleemi lahendamiseks pakutakse välja kolm võimalust. 1. Riigi õigusabi andmisega sarnane süsteem, kus riik toetab pärast reformi kõiki alles jäänud kohtutäitureid elatisnõuete täitmisel mingi kindla summaga aastas võlgniku või toimiku kohta. 2. Kohtutäituri büroode kõrvale luuakse mõned kohtutäiturite peetavad elatisasjade bürood näiteks neljas linnas, mis menetleks üksnes elatisnõudeid, vahendaks riigi elatisabi saamist ning oleks vahendaja-abistaja rollis piiriülestes elatisasjades. Riik toetaks bürood igal aastal kindla summaga. 3. Riiklikud elatistäituri bürood, mida rahastatakse täielikult riigieelarvest.

Elatis täiskasvanud lapsele, kool, dokumendid

Õppivat last tuleb seaduse järgi toetada reeglina kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui sul on tõesti kahtlus, kas laps on kooli õpilane või mitte, siis kõige kergem viis selle väljaselgitamiseks on kõne kooli. Kui teil omavahel usalduslik suhe puudub vms. Ise ei tuleks selle pealegi, et peaks saama tõendi lapse õpilasestaatuse kohta aga eks inimesed ja suhted ongi erinevad.

Kes kaitseb pere lagunemisel isa?

Paratamatult jäävad suhte purunemisel lapsed pahatihti elama emaga, mis on igati mõistetav, sest ema on ema. Ometi väärib isa täpselt samapalju aega ja võimalusi lapsega koos olla.

Kohtutäitur ihkab kogu elatisvõlglase pärandust endale

Isast maha jäänud elatisvõla peab pärijast laps kirjutama korstnasse. Kohtutäituri tööraha elatise nõudmise eest peab laps aga täiturile välja maksma. Päranduse inventuuril läheb täituri nõue kirja selle sisu vaatamata.

Kohtutäitur Elin Vilippus: tüüpiline elatisvõlglane on 30-40aastane mees, kes elab ema kapi taga ja kellelt polegi midagi võtta

Paarikümneaastase praktikaga Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Elin Vilippus tunnistab, et tal tuleb üpris tihti selgitada võlgnikele, kellelt ta raha sisse nõuab, et elatis ei kulu ema kunstküüntele, vaid võlgniku enda lapse toidule ning on psühholoogi rollis võlgnikele, kes kurdavad oma rasket saatust, kiruvad eksabikaasat ja ohkavad raskelt, et raha üldse ei ole.

Elatisraha

Kui kumbki vanem osaleb ka lapse ülalpidamises võrdselt, näiteks ostab lastele vajalikke esemeid, rahastab nende hobi- ja huvitegevusi, võib olla olukord, kus ka kohtus jääks elatis välja mõistmata kuna vanemad täidavad ülalidamiskohustust vabatahtlikult võrdselt ja vahetult.

Lasteema abiellus (alimendid)

Ülalpidamise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse lapse tegelikest vajadustest. Kui vanemal napib vahendeid lapsele ülalpidamise andmiseks, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ka siis ei tohi kahjustada saada elatise eesmärk tagada lapsele kohane toimetulek. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Riigi õigusabi: milleks, kellele ja kuidas?

Riigi õigusabi taotluse esitamisel tasub tähele panna, et teatud juhtudel on vanema asemel menetlusosaliseks ja riigi õigusabi saajaks laps. Laps on seaduse ja kohtupraktika kohaselt hagejaks elatise nõudmise menetluses või varasema väljamõistetud elatise suurendamise taotlemise menetluses. Lisaks võib laps olla menetlusosaliseks kostjana, kui elatist tasuma kohustatud isik taotleb väljamõistetud elatise muutmist. Sellisel juhul on riigi õigusabi taotlejaks ja saajaks laps oma vanema kui seadusliku esindaja kaudu.

Lasterikkad isad hakkavad elatisvõlglastega tegelema. Usute?

Kahjuks on sellise mentaliteediga meestel, kes elatist ei maksa, kombeks ka lastega üldsegi mitte tegeleda. Enamus naisi oleks nõus väiksema elatisega, kui mees lastega võrdselt tegeleks. Aga need elatise mittemaksjad tahaks eelmised lapsed üleüldse ära unustada ja edasi liikuda.

Elatisabi Eestist kui elatisvõlglane Soomes – kas keegi saanud?

Elatisabi maksab sulle ikka Eesti riik, kuna Eesti riik on elatise välja mõistnud. See ei ole täidetavaks tunnistamise menetlusega kuidagi seotud. Need dokumendid mis sa soome peaksid saatma on selleks, et soome kohtutäitur saaks elatisvõlglase vastu täitemenetlust alustada – selleks on vaja Eesti kohtuotsust Soomes tunnustada läbi kohtumenetluse. Need on kaks erinevat asja.

Advokaadid manitsevad: annad vägivallatsejast teada – kaotad laste söögiraha

Ühtlasi on ka teada, et elatisvõlgnikke on Eestis palju ning kohtutäiturite võimalused elatisvõlgnikelt raha kätte saada on praktikas piiratud. Nõnda olenebki elatise maksmine suures osas selleks kohustatud vanema motivatsioonist elatist tasuda. Kui vanemal motivatsioon puudub, on enda sissetulekuid ja vara varjata suhteliselt lihtne ning sellisel juhul pole ka kohtutäituril võimalusi võlgnikult raha kätte saada.

Üksikisa lugu: elatisvõlgnikud ei ole ainult mehed, ka emadelt tuleb kohtu kaudu alimente välja nõuda!

Pole vaja ekstra õhutada meeste ja naiste vahelist konflikti ja teha justkui kõikidest meestest ette pahategijad. Elatisvõlgnikest võiks rääkida unisex vormis, sest nende seas on ka siiski naisi.

Kas ja kuidas saab elatisraha võla kustutada või tühistada kui oleme omavahel kokkuleppele saanud?

Täitemenetluse saab lõpetada - selleks tuleb esitada kohtutäiturile vastav avaldus. Enne avalduse esitamist arutage kohtutäituriga läbi ka kohtutäituri tasu küsimus, see peaks siiski jääma võlgniku kanda.

Lasterikaste Isade MTÜ hakkab elatisvõlgnikke pitsitama, aga seadusi osta ei kavatse

Aasta tagasi loodud MTÜ Lasterikkad Isad ümber on tekkinud juba 500 liikmeline kogukond, kelle eesmärk on elatisvõlgnikke karmimalt pitsitada. Nüüd palkas MTÜ endale ka advokaadibüroo, kelle esmaseks ülesandeks saab olukorra analüüsimine ja probleemkohtade kaardistamine.

Lastega perede toetused [Soomes] 2019

Kui vanemad lähevad lahku, jäävad lapsed elama tavaliselt ühe vanema juurde. Sellisel juhul maksab vanem, kelle juures laps ei ela, elatist vanemale, kelle juures laps elab. Teda nimetatakse ülalpidamiskohustuslaseks. Vahel jätab ülalpidamiskohustuslane elatisraha maksmata või ülalpidamiskohustuslasest vanemat ei ole. Sel juhul võib Kela maksta elatistoetust vanemale, kes last hooldab. Elatistoetus on 158,74 eurot kuus ühe lapse eest ja see on maksuvaba.

Kohtutäitur: sissenõudjale

Kohtutäitur teeb võlgnikule ettepaneku nõude vabatahtlikuks täitmiseks elatise nõude puhul 10 päeva jooksul. Vaid sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Kui võlgnik 10 päeva jooksul nõuet vabatahtlikult ei täida, alustab kohtutäitur täitetoimingutega (pöörab sissenõude võlgniku varale).

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023

Tagame riigipoolse elatisabi süsteemi efektiivse toimise, mis tagaks elatisraha mittesaavate üksikvanematele laste elatisraha kindlustamise.

Kui suure summa tohib kohtutäitur võlgniku kontolt arestida?

Juhul, kui inimese pangakontolt on arestiga maha läinud liialt suur summa, tuleks võlgnikul koheselt kohtutäituriga ühendust võtta. Kohtutäiturile tuleb sellest kolme tööpäeva jooksul alates raha kinnipidamisest vastava avaldusega teada anda, sest kohtutäitur hoiab raha kuni kolm tööpäeva ja seejärel kantakse raha võla sissenõudjale edasi. Kui raha on juba sissenõudjatele edasi kantud, siis seda enam tagasi ei saa.

Kohtutäitur: lapsega suhtlemine on suurimaks kaebamise allikaks

62% elatise võlgnikel ei ole töökohta. Pahupool on ka see, et vaid 20% neist teenivad sellist töötasu, mis võimaldab teha kinnipidamisi.

Toitjakaotuspension ja laste eest ettenähtud täiendava maksuvaba tulu vähendamine

Riik maksab vanema kaotanud lastele toitjakaotuspensioni selleks, et aidata katta laste ülalpidamiseks vajalikke kulusid. Olemuslikult sarnaneb toitjakaotuspension lastest eraldi elav vanema makstava elatisega. Toitjakaotuspensioni maksab riik, sest laste ülalpidaja on surnud.

Otsime miinimumelatise analüüsi läbiviijat

Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanke lapse vajadustele vastava miinimumelatise analüüsi läbiviimiseks. Pakkujalt oodatakse soovitusi elatise miinimumi arvutamise valemite osas ning selgitusi selle osas, mis on iga mudeli tugevused ja nõrkused"

Kui kaua saab tagantjärgi elatist nõuda ja kas isa peab oma uue pere kõrvalt meie lapsele maksma?

Kui lapse isalt on elatis välja mõistetud konkreetse summana (100 eurot) ja summat pole seotud alampalga muutumisega, ongi lapse isa elatise summaks 100 eurot ja kohtutäitur temalt rohkem sisse nõuda ei saa. Elatise suurendamiseks kehtiva miinimummäärani tuleb uuesti kohtusse pöörduda ja kohus suurendab elatist alates kohtusse pöördumisest, mitte tagasiulatuvalt.

Elatis täisealisele lapsele

Täisealiseks saanud lapse elatisnõue ei erine vormiliselt eriti alaealise lapse omast, küll aga on sisuliselt erinev, paneb lapsele suurema tõendamiskoormuse ja annab kohustatud vanemale rohkem võimalusi elatise andmisest osaliselt või täielikult vabaneda.

Laste hooldusõigus ja lasterikka pere toetus

Lasterikka pere toetuse saamisel ei ole määrav, mitmele lapsele elatist makstakse, vaid see, millises peres lapsed tegelikult vanemate kokkuleppe kohaselt kasvavad. Kui üks vanem soovib senist peretoetuste maksmise korraldust muuta, kuid teine seda ei soovi, saab erimeelsused lahendada ikkagi perelepituse teel või kohtus"

Isamaa fraktsioon

Isamaa oli riikliku elatisabi fondi eelnõu algataja, mille kohaselt hakkas riik tagama elatisraha väljamaksmist üksinda last kasvatavatele vanematele. Varem on Isamaa ellu rakendanud vanemapensioni, tänu millele arvutatakse alates 2013. aastast vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.

Jurist räägib lahti: mida tuleb lahutajatel enne laste jagamist läbi mõelda ning kuidas täpselt käib elatise nõudmise protsess

Lapsele tuleks elatisraha küsida kõigepealt teise vanema käest otse. Kui omavahel ei suhelda, siis võib saata vastava sisuga sms-i või kirjutada elektronkirja. Teine vanem võib maksmisega nõus olla ja tarbetut kohtumenetlust on mõistlik vältida. Juhul kui elatise maksed muutuvad aga ülalpidamist mittevõimaldavaks või on ebaregulaarsed ning lahus elavaga vanemaga ei saavutata lahendust kokkuleppel, on mõistlik pöörduda kohtu poole. Elatist saab nõuda üks aasta tagasiulatuvalt ning selle tagamiseks peaks last kasvataval vanemal olema vajadusel ette näidata teise lapsevanema poole pöördumised näiteks sms-de või e-kirjaga elatise maksmise nõuete või küsimustega.

Täiendav maksuvaba tulu ja toitjakaotuspension

Maksustamise korda saab muuta üksnes Riigikogu. Seetõttu pöördun Riigikogu poole ja juhin tähelepanu sellele, et vanema kaotanud pered on pandud täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õiguse rakendamisel võrreldes teiste peredega alvemasse olukorda.

Vabariigi Valitsuse 21.03.2019 pressikonverents

Nüüd, pikas plaanis peaks me mitte rääkima ainult sellest, mis juhtub naise tervisega, vaid rääkima ka sellest, et ühiskond üldiselt ei tohiks aktsepteerida seda, kui mõni auväärne ühiskonnakodanik võidab oma makse selle jaoks või sissetulekuid selle jaoks, et mitte oma lastele elatisraha maksta. Nii et see on ka üks osa, milles kindlasti me saame aidata seda, et tulevased emad ja nende lapsed tunneksid ennast turvalisemalt.

Nipitajad teesklevad võlgadest pääsemiseks elatise maksmist

Skeemitajatest lapsevanemad lähevad kokkuleppeliselt teineteise vastu kohtusse, et elatise nõude abil vältida teiste võlgade tasumist.

Kui kaua ja kui palju peab maksma elatist 18+ gümnaasiumis õppivale lapsele?

Täisealise lapse elatisele ei ole kehtestatud alampiiri, elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest ja ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel (reeglina) pooleks. Kohtu kaudu elatist nõudes tuleb lapsel tõendada oma vajaduste suurust. Kui täisealine kuni 21-aastane haridust omandav laps elab ühe vanemaga koos ja lahus elav vanem teda vabatahtlikult ei toeta (või ei jõuta elatise summas kokkuleppele), on lapsel õigus kohtu kaudu lahus elavalt vanemalt elatist nõuda. Kui lapsega kooselav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult (katab eluasemekulusid, ostab süüa jms), ei ole lapsel alust ega vajadust nõuda sellelt vanemalt elatist kohtu kaudu.

Elatisraha lapsele 270 eur, miks?

Peretoetused ei ole mitte last kasvatava vanema poolne panus, vaid riigi toetus perele lapsele tehtavate kulutuste korvamiseks. Riigi toetus mõlemale lapsele kulustusi tegevale vanemale. Et lahkukolinud vanem nendest toetustest ilma jääb, on seaduse praak, mida kohtud täna juba üsna kergel käel korrigeerivad.

Elatisraha kahele lapsele

[Seadusjärgse miinimumelatise suurus on] 50% miinimum palgast lapse kohta ehk siis 270 + 270 = 540 eurot kahe lapse peale.

Üksikvanemat tabas tuludeklaratsiooni esitamisel ebameeldiv üllatus

Lapsevanemal või eestkostjal, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1848 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta.

Alimendid, kui vanale lapsele?

Elatist alaealisele lapsele nõuab teda kasvatav vanem. Alaealine = kuni 18-aastaseks saamiseni. Täisealiseks saanud laps nõuab ise elatist kui see on vajalik. Õigus elatisele on tal kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta õpib.

Elatisabi nõudmine lapsele

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel.

Pangad pääsesid võitlusest elatisvõlgnikega

Täitemenetluse seadustiku muudatusettepanek seadis pankadele kohustuse kontrollida 5 000 eurost suuremate sularahaväljamaksete puhul, kas makse tegija pole elatisvõlgnik. Selleks pidanuks panga klienditeenindaja tegema päringu elatisvõlgnike registrisse. Jaatava vastuse korral tulnuks tal raha väljamaksmisest keelduda ja teatada sellest kohtutäiturile.

Terik: seadusega survestatakse laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjaid

Politseile [nähakse ette] kohustus kontrollida muude tööülesannete käigus, kas asjale on liiklusregistris kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge, mille kohaselt asi tuleb kohtutäiturile üle anda. Kui politsei tuvastab asja [ehk sõiduki], millel on kohtutäiturile üleandmise märge, on tal õigus asi omanikult ära võtta ning lasta see puksiirteenuse osutajal parklasse viia, kust kohtutäitur saab asja kätte.

Isa pärandas elatisvõla lapsele

Isa pärandas elatisvõla lapsele Tütrele 14 aastaga 10 000 eurot elatist võlgu jäänud isa pärandas lapsele nii oma võla kui ka seda sisse nõudnud kohtutäituri arve kulude ja töö eest.

Elatisvaidlus tegi lastest võlgnikud

Kohtusaalist võitjana väljunud isa pöördus oma lastelt kohtukulude kättesaamiseks täituri poole.

Elatis täiselaisele lapsele

Peale lapse 18-aastaseks saamist saab laps ise nõuda tingimusel, et ta jätkab hariduse omandamist, maksimaalselt saab elatist nõuda kuni 21-aastaseks saamiseni, selleks tuleb siis lapsel endal kohtusse pöörduda. Juba väljamõistetud elatis jääb siis võlana üles kuni aegumiseni ning ka elatise võla tasumist saab laps peale täisealiseks saamist ise nõuda.

Lapse hooldusõigus

Hooldusõiguse küsimuse otsustab kohus rangelt lapse huvidest lähtuvalt. Lapsele antakse riigi kulul advokaat ja manetlusse kaasatakse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Nimetatud meetmed peavad tagama, et otsus oleks eranditult lapse huvides. Üldiselt on kohtud seisukohal, et lapse huvides on omada kahte hooldusõiguslikku vanemat. Hooldusõiguse piiramise võib kohus positiivselt lahendada vaid erandkorras näiteks juhtudel, kui lapsest eraldi elav vanem oma käitumisega teeb ühise hooldusõiguse teostamise võimatuks (ei anna pahatahtlikult ja põhjuseta nõusolekut lapse jaoks oluliste asjade otsustamiseks) või kahjustab mingil moel lapse huve.

Aitab elatisvõlgnike poputamisest

Kuid mida teha nende elatisvõlglastega, kes ükskõik mis põhjusel oma lapse hoolitsemise eest vastutust võtta ei suvatse? Miks mitte rakendada nad tööle ühiskonna heaks: näiteks eakatele appi nende igapäevastes toimetustes nagu poes käimine või lumerookimine, abi läheb tarvis erivajadustega inimestel, loomakaitseorganisatsioonidel, päästetöötajatel ja teistel.

Üksikema: "Lapse isa andis mõista, et tema minu iluprotseduure kinni plekkida ei kavatse!"

Ma tahaksin teada, mida sa lapsele 400 euro eest kuus ostad? Kas sul häbi ei ole minult endale elamiseks raha nõuda?“ pahandas lapsest lahus elav isa last kasvatava emaga, kes püüdis jõuda temaga kokkuleppele elatise maksmises. Emal ei jäänud solvangute valguses üle muud, kui otsida pädev jurist, kes julgustas teda pöörduma kohtusse ning nõudma isalt välja see, millele lapsele seaduse järgi on täielik õigus.

Züleyxa Izmailova: elatisabi fondi makse on liiga väike

Erakonna Rohelised liidri Züleyxa Izmailova hinnangul on 2017. aastal käivitunud elatisabi fond valmistanud suure pettumuse ning sealt tehtavad väljamaksed üksikvanematele on liialt väikesed.

Kolme lapse ema Mai-Liis Raidaru: Kuidas ma eksmehega rahalisi kohustusi jagan

Mul on kolm last, nende isast olen nüüdseks seitse aastat lahus olnud. Meie puhul toimib väga hästi tabelisüsteem. Nimelt jagame temaga Google Docsi vahendusel üht arvutustabelit, mida saame kahelt poolt jooksvalt täiendada. Mina kirjutan omalt poolt, mille peale kulunud on, laste isa omalt poolt. Esimesel korral sisestad paar valemit, ning hiljem ilmub see summa tabelisse maagiliselt.

Kui tööealine isa satub hooldekodusse

Isadust tühistada st isa “sünnitunnistuselt eemaldada” ei ole võimalik, täiskasvanud laps ei saa tühistada seda, et ta on kellegi seaduslik järeltulija.

Mu tüdruksõber jäi meelega rasedaks ja nõuab minult nüüd raha

Pruut sai aga vihaseks ning ütles, et kui ma pole nõus talle vabatahtlikult raha andma, siis paneb ta mulle alimendid peale.

Alimente maksvad Eesti mehed: last võin ju toetada, aga eksi isiklikke rõõme küll kinni ei maksa!

Paljud mehed on erinevates väljaannetes kisa teinud ning väitnud, et 250 eurot lapse pealt on liig mis liig ja seetõttu ei ela nad ise kuidagi ära. Sedapuhku uurisime ka meie alimente maksvate Eesti meeste käest, mida nemad sellest asjast arvavad.

Elatis kolmele lapsele

300 eurot on kindlasti vähe. Samas 3×270 eurot oleks palju. 500-600 eurot tundub õiglane summa.

Mida mina kui lapse ema saan teha, et lapsed oleksid võrdselt koheldud või kas annab üldse midagi teha?

Lapse isal on igal juhul kohustus alaealise lapse ülalpidamiseks, kuid muus osas on lastega seotud rahaküsimused ainuisikuliselt tema otsustada.

Lapsetoetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus

2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.

Muutub vanemahüvitise arvestusperiood

1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitist rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel.

Kui suur on elatisraha miinimum 2019. aastal?

2019. aastal on elatise miinimummäär 270 eurot kuus.

Kas juhul kui määratakse kohtu poolt alimendid, siis ei pea ma maksma seda lapse emale vaid ostan lapsele asju?

Kui kohtu poolt mõistetakse lapsele välja elatis konkreetse rahasummana, tuleb elatis vastavalt kohtuotsusele tasuda lapse ema kontole.

Kuhu ma taotluse pean tegema, et kohus võtaks arvesse, et lapse ema saab lapse pealt peretoetust?

Te peate menetlusosalisena selle asjaolu kirjalikult kohtule esitama ja paluma selle arvestamist elatise suuruse määramisel.

Kuidas toimida, kui teine laps ei taha osaleda hooldusarvete maksmises?

Kui alus ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks puudub, tuleb isa ülalpidamisse panustada mõlemal tütrel. Kui üks tütardest seda tegema ei nõustu, tuleb isal esitada tütre vastu vastav hagi.

Kas ja millistel tingimustel on mul võimalik osalise töövõime tõttu taotleda elatisraha summa vähendamist?

Kui Teil on osaline töövõimetus ja seetõttu ei õnnestu Teil endale sissetulekut teenida, samuti puudub Teil muu vara, mille arvelt oma ülalpidamiskohustust täita, võib olla põhjendaud elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära.

Ajateenija lapse toetus tõuseb

Eile otsustas valitsus kaitseministri ettepanekul, et ajateenija lapse toetus tõuseb uuest aastast [50 eurolt] 300 euroni kuus. .

Kas meil on midagi teha, et saaksin oma pangakontolt vastavalt enda ja oma lapse elamiseks miinimumi?

Täitemenetluse seadustiku § 132 lõige 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus - välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Andres Aru: elatise miinimummäär ei tohiks olla kõrgem enamiku laste tegelikest vajadustest

Alampalga tõus kergitab igakuise makstava elatise summa seniselt 250 eurolt 270 euroni ühe lapse pealt.

Isa pihib: kuidas mu kallist tütrest ema rahamasin sai

Eelmine nädal siis peale 9 kuud kestnud uurimist siis kohus tegi otsuse, et pean maksma 250eurot elatusraha. Poleks kahju maksta, kui mul oleks võimalusi. Sealjuures kui lapse emal oli raha, et maksta juristile, siis mul oli vaid Eesti riigi poolt kasutada tasuta õigusabi tunnid.

Lugejakiri · Säilitage inimlikkus, ka elatise maksja on elusolend!

Elatise maksjaid laastab vaimne terror, kohtud-advokaadid, väikesed palgad ja ületöötamine, halvemal juhul alkohol. Säilitagem inimlikkus! Ka elatise maksja on elusolend!.

Viie lapse ema: "rahakoti"-efekti vähendamiseks peab elatisraha arvestama lapse vajadusi

Mõne lapse puhul on kulud suuremad ja teise puhul väiksemad kui riiklik elatisraha miinimum. Tänasel päeval on see viinud olukorrani, et lahus elav vanem peab sama elatusraha maksma lapsele, kes tegeleb nii kalleid kulutusi nõudva tippspordiga kui lapsele, kellega koos elav vanem saadud raha kõrist alla kallab või kunstküüntele kulutab. Süsteemi tuleks parandada nii, et see arvestaks rohkem lapse vajadustega ja hindaks mõlema lapsevanema osalust.

Elatisvõlgnike survestamise eelnõu saadeti esimesele lugemisele

Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata 12. novembri 2018. a istungil esimesele lugemisele eelnõu, mis annab riigile jõulisemad võimalused laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatelt võlgu sisse nõuda.

Kuidas on õige ja õiglane elatisraha maksta, kui mehe juures on 20-aastane täisealine meie laps ja minu juures 12-aastane?

Kui lastele tehtavad kulutused on võrdsed, ei ole tõepoolest alust kummaltki vanemalt elatise nõudmiseks. Kui aga ühe vanema kulutused on suuremad, tuleks teisel vanemal siiski elatist maksta, vastavalt siis poole ulatuses, milles tema ülalpidamiskulud on väiksemad.

Elatisraha vähenemine

Kui asjaoludest tulenevalt ei ole vanemal võimalik suuremat sissetulekut teenida ning elatise suuruse määramisel kohtuotsuse aluseks olnud asjaolud on lapse sünniga muutunud, võib see olla aluseks hagiavalduse esitamiseks elatise vähendamiseks.

Vandeadvokaadi soovitus lahutajatele: vältige igal võimalusel kohut

Nõukaajal oli alimentide mitte maksja võrdeline paadialusega. Sellel oli ka oma kasvatuslik tähendus. Kui tahtsid olla korralik ühiskonna liige, siis sa ei tahtnud olla seostatud asotsiaalsusega. 90ndatel elatise mitte maksmisega pigem uhkustati. Nüüd hakkab olukord normaliseeruma, suhtumises ühiskonnas aktsepteeritud tavadesse.

Loe, milliste meetmetega riik mõne aasta pärast elatisvõlgnikke survestama hakkab

Ühe muudatusena hakkab politsei tulevikus kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäituri poolt seatud märge, mille kohaselt tuleb sõiduk kohtutäiturile üle anda.

Valitsus arutab ettepanekuid elatisraha võlglaste survestamiseks

Eelnõu kohaselt võimaldatakse täiendavalt kehtetuks tunnistada elatise võlgniku reisidokumendid nagu näiteks Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus ning keelata ka nende väljaandmine.

Elatisraha

Täiealise lapse elatisele ei rakendata miinimumelatise regulatsiooni, vaid lähtutakse tema tegelikest eluvajadustest. Arvesse tuleb võtta kõiki eluvajadusi nagu alaealise lapse puhulgi. Eluasemekulud leitakse praktikas, kui jagatakse igakuised eluasemega seotud kulutused seda kasutavate isikute vahel.

Kuidas kaitsta last kes tahab elada minu juures, kuid ema püüab vahendeid valimata saada elatisraha?

Kui olete faktiliselt lapse alaline kasvataja, kuid lapse ema sellega ei nõustu, oleks komplikatsioonide vältimiseks vajalik, et ka juriidiliselt kuuluks Teile õigus otsustada lapse viibimiskoha üle (kui vaidlus esineb ka näiteks lapse huvialade osas, on selles osas samuti võimalik taotleda hooldusõiguse üleandmist).

Väikese lapse ema: mees võetakse ikka aega teenima, laps nälgigu või surnuks

Palju on meedias näha diskussiooni teemal, kui palju pere hüljanud isad peaksid elatisraha maksma ja kas peaks selle miinimummäära langetama. Sõnagi ei räägita nendest lastest, kelle isad lähevad aega teenima ja kelle emad samal ajal virelevad.

Riigikogu 09.10.2018 istung

Kui me räägime 2018. aasta eelarvest, siis jutt käib Sotsiaalministeeriumi eelarve elatisabi tegevuselt 2,7 miljoni euro suunamisest Vabariigi Valitsuse reservi. Elatisabi eelarve pandi paika 2017. aastast ja see on 9 miljonit eurot. Kuna tegemist on uue algatusega, siis oli keeruline seda prognoosida. Elatisabi fondi käivitamise raames tekkis teadmine tegelikest kuludest ja täitemenetlusaegsetest esitatud taotlustest, nende menetluse kiirusest ja toetuste väljamaksetest. Nende andmete põhjal sai 2018. aastal prognoosida võimalikku tekkivat jääki, mis käivitamisaastatel on olnud väiksem. Ehk siis kasutus on olnud väiksem, kui algselt arvati ja ette nähti.

ELU ELATISVÕLGLASE KÕRVAL: "On olnud hetki, kus mul tuleb abikaasat paluda, et ta edasi elaks..."

Kas elatise nullpunktiks jääb oodatud 84 euro asemel 250 eurot?

Justiitsminister: elatise alampiiriks jääb 250 eurot

Tuleb arvestada et nullpunkt oleks 250€. Loomulikult tuleb tegelikkuses kindlasti silmas pidada, et need vajadused võivad olla kõrgemad.

Kas 18a lapsel on õigus saada vanematelt elatisraha, kui ta jätkab õppimist täiskasvanute gümnaasiumis õhtuses vahetuses?

Kui laps omandab täisealiseks saanuna keskharidust, on tal õigus saada oma vanematelt vajaduspõhiselt ülalpidamist.

Kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka aastal 2018?

Lapse elatisraha suurus sõltub lapse vajaduste suurusest, kuid otseloomulikult seab vajaduste suurusele piirid vanemate majanduslik olukord. Kui elatisraha maksmiseks kohustatud vanema igakuiseks sissetulekuks on alampalk, ei ole väga tõenäoline, et kohus mõistab mõlemale lapsele elatisraha välja miinimumsuuruses ehk poole alampalga ulatuses. Sellisel juhul tuleks ju vanemal kogu oma sissetulek maksta elatisrahaks ja tema enda vajadused jääksid täielikult katmata.

Liisa Oviir: perekonnaseadust tuleb muuta nii, et kasu oleks kogu perel

Sotsiaaldemokraatide korraldatud mõttehommikul lahati veel justiitsministeeriumi ettepanekut muuta elatise maksmise korda paindlikumaks ja alandada lapsele ette nähtud miinimumelatis 84 euroni kuus. "Elatise vähendamine tänaselt 250 eurolt 84 eurole ei lahenda mitte ühtegi probleemi, vaid tekitab neid juurde" märkis Liisa Oviir.

Elatise vähendamise pooldajad unustavad ühe tõsiasja: lapsi ei kasvata ainult raha! Alimendid maksavad kinni ka ema aja ja vaeva!

Loen ja imestan, kuidas alimentide teemal ainult üks argument pidevalt teemaks on. Ainus, millest räägitakse, on see, et vanemad peaksid RAHALISELT panustama võrdselt ning see ajab elatist maksvatel isadel närvi mustaks. Aga see, kui palju aega, vaeva, emotsiooni ja närvirakke kulub emal laste peale, unustatakse sujuvalt ära.

Riigikogu 26.09.2018 istung

Jevgeni Ossinovski: "Lisaks oleme ka üksi last kasvatavate vanemate olukorra parandamiseks seadnud sisse mitmeid lahendusi, sh elatisabifondi. Kui 2014. aastal eraldas riik peretoetusteks 100 miljonit eurot aastas, siis järgmisel aastal on see summa kolmekordne ehk tervelt 300 miljonit eurot aastas ja Eesti kulutab Euroopa Liidu liikmesriikidest peretoetustele protsendina SKT-st rohkem kui ükskõik milline teine liikmesriik peale Luksemburgi. Arvestades meie väga väikeseid sotsiaalkulutusi muu Euroopa võrdluses, ei ole see mitte väike saavutus.

Lugeja: miks on elatiste süsteem selline, et last kasvatav vanem on justkui süüdi ja peab hakkama oma süütust tõestama?

Olen olukorras, kus lapse isa on jätnud maksmata lapse elatisraha teatud aja jooksul. Olgu, saame hakkama ja saimegi. Mõnda aega ei tundunud see ka väga oluline, kuni ühel hetkel hakkasid mõtted ja küsimused jooksma. Ja kui tuli teade, et isa ei kavatsegi maksta, sest tal on tekkinud nii- ja naasugused põhjused ja tagantjärele etteheited, siis ma mõtlesin ja leidsin, et pean enda eest seisma.

Kas mul on õigus ja võimalus kuidagi hooldusõigust poolitada ja alimentidest loobuda, et laps oleks isaga pool aeaga?

Reeglina ei poolda kohtud ega lastekaitsespetsialistid lapsele vahelduvat elukohta. Üldlevinud seisukoht on see, et lapsel peaks olema üks kindel elukoht ja võimalus lahus elava vanemaga regulaarselt piisavas mahus suhelda.

Kas 18-aastane gümnaasiumi viimasesse klassi minev noor peab elatisraha välja nõudmiseks ise kohtusse pöörduma?

Täisealiseks saanud lapsel tuleb elatise väljamõistmiseks ise kohtusse pöörduda, teda ei saa enam seadusliku esindajana kohtumenetluses esindada vanem, kuid tal on võimalik võtta endale lepinguline esindaja (jurist/advokaat)."

Elatisraha sissenõudmist karmistatakse

Justiitsminister on saatnud valitsusse eelnõu, et veelgi jõulisemalt survestada laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjaid. Muuta kavatsetakse täitemenetluse seadustikku ja sellega seonduvalt ka teisi seadusi.

Kas elatisraha peab maksma ka selle aja eest, mil laps on sõjaväes?

/.../ kaitseväes viibimise ajal ei ole vanemad kohustatud täisealise lapse ülalpidamiseks, kuivõrd sellel perioodil laps faktiliselt haridust ei omanda, samuti ei ole selleks tõenäoliselt vajadust, sest lapse vajadused on sõjaväes oleku ajal kaetud (toit, eluase).

Kuidas peaks tõendama makstud elatisraha?

Kui [elatise maksmine on toimunud] ülekandega, on lihtne tõendada, et elatist on tasutud. Kui sularahas, võib tõepoolest olla keeruline tõendada elatise maksmist.

Elatisraha eraisiku pankroti korral

Elatisevõlgniku pankroti korral on õigus teisel vanemal lapse esindajana taotleda pankrotiseaduse § 147 lg 2 alusel pankroti välja kuulutanud kohtult hädavajaliku elatise maksmist pankrotivara arvelt reeglina kuni kaheks kuuks. Kohus võib määrata mõjuval põhjusel ka teise tähtaja. Elatis makstakse välja alati enne võlausaldajatele tasumist.

Elatis raha lapsele – kui ruttu ja kas tõesti lapse isa võib maksta alla miinimumi

No mõne nädalaga ei juhtu midagi, ikka mitu kuud läheb, enne kui otsuse kohtust saad.

Elatis täiskasvanud lapsele

"Elatise maksmine täisealisele lapsele erineb põhimõtteliselt elatise maksmisest alaealisele lapsele. Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et laps saab kogu ülalpidamise oma vanematelt siis täisealine laps peaks eelkõige ennast ise üleval pidama ja saab elatist vanematelt nõuda vaid määras, milles ta ei ole ise ennast üleval pidama suuteline. Täiskasvanute gümnaasium on eelduslikult kool töötavatele inimestele. Seega, kui ei esine muid takistusi, mille tõttu täisealine laps ei saa ise endale ülslpidamist hankida, ei ole õppimine täiskasvanute gümnaasiumis iseenesest piisavaks aluseks elatise maksmisele.

Miks mina elatist ei nõua?

"Kuigi meie omavahelised suhted on hapud, on minus piisavalt palju inimlikkust, et ma ei kraabi oma eksilt viimast. Tal on endal nüüdseks uus pere ja laps. Olen piisavalt näinud võlgades siplevaid inimesi oma perekonnas ainuüksi ja see on masendav. Tõesti isa kohustus on last üleval pidada kuid seni kuni ma saan ise sellega väga hästi hakkama, leian ma, et mul pole vaja seda ülalpidamiskohustust nui pooleks nõuda. Eriti kui ta tänu sellele võlgadesse satub..

Erkki Laaneoks: ekslapsed – kas kaasaja paratamatus?

"MTÜ Lapsele Vanemad töötab välja terviklikumat kava lahku läinud vanemate laste üleskasvatamise korraldamiseks. Selle kohaselt suunatakse kohtusse pöörduv vanem võimalusel lastekaitsesse või muu neutraalse spetsialisti poole vanemluskava koostama, selle käigus töötavad mõlemad vanemad kirjalikult läbi eri teemad koos juhendmaterjali ja näidistega. Protsess toimuks peamiselt kirjalikult ning selle käigus võetaks arvesse vanemate koostöötahet ja soovi venitamist vältida.

Elatisnõue – kuhu märkida aeg, mille eest elatist nõutakse

"[Maksekäsu] kiirmenetlusega saab elatist nõuda ainult selle esitamise päevast alates, seega mingit eraldi kohta [tagasiulatuva elatise nõudmiseks] seal polegi. Vastuväite puhul läheb asi lihtsalt üle tavamenetlusse. Kui võlgnik esindajat ei palka, siis mingeid kulusid sellega ei kaasne.

Alimendid ja tsekkide nõudmine

Mingeid makse ei lähe maha. 250 ongi ametlik miinimum ja mingeid tsekke vaja ei ole.

Elatisraha ja uus elukaaslane

Vastavalt perekonnaseadusele on vanem kohustatud oma last üleval pidama (elatist maksma) tingimusteta st ei ole oluline, kellega koos elab lapse II vanem, kas tal on elukaaslane või on ta abiellunud vms.

Mees õpetab: ainult neid lihtsalt põhitõdesid järgides suudab mees elada stressivabalt

Kui mehel ei õnnestu saavutada laste hooldajaõigust, siis mees maksab lastele alimente ja üritab olla laste jaoks nii palju isa kui võimalik. Kui peaks juhtuma, et naine teeb kõik, et takistada isal lapsega suhtlemist, siis mees maksab ikkagi alimente, kuid eemaldub laste ning naise elust.

Kohtutäiturite sõnul pole senised meetodid elatisvõlglaste vastu tõhusad

See süsteem võiks paremini töötada sellisel juhul, kui kohtutäitur saadab avalduse ära ja kohus peatab avalduse alusel isiku lubade kasutamise õiguse ja see on peatatud staadiumis seni, kuni rahad on ära makstud, aga täna me oleme loonud võimaluse, et see peab olema justkui põhjendatud avaldus, kohtutäitur peab seda kõike põhjendama.

Kohtutäiturite sõnul pole senised meetodid elatisvõlglaste vastu tõhusad

Viimased paar aastat on riik elatisvõlgnikke survestanud neile väljastatud lubade piiramisega, kuid justiitsministeeriumi hinnangul on selle aja jooksul hakanud ligi 9000 võlgnikust oma lastele raha maksma veidi üle 400. Kohtutäiturid leiavad, et sellisel kujul süsteem ei tööta.

Enne, kui vana ust pole korralikult kinni pandud, ei saa uut avada

"Kui eelmisest mehest lahku läksin, siis ei küsinud ma temalt isegi konkreetset elatist. Ütlesingi, et maksku täpselt nii palju, kui südametunnistus maksta käsib. Juba kaksteist aastat on summa olnud täpsel sama suur ja see pole pooltki Eesti miinimum elatisest. Teise naisega tal nii hästi läinud ei ole, sest see pressib temalt iga võimaliku sendi välja ja kui maksepäev natuke üle läheb, siis saadetakse juba sõnumeid. Ma ei ole tegelikult suuremast elatisest puudust tundnud ka, sest minu jaoks on tähtsam olnud head suhted. Raha on teadu pärast see, mis inimesi riidu ajab ja mina valisin selle tee, et lapsel oleks vanemad, kes omavahel hästi läbi saavad. Nii ongi olnud.

Rangemate meetmetega elatisvõlgnike survestamine tasub Justiitsministeeriumi hinnangul ära, kohtutäiturid nii ei arva

Elatisvõlgnike survestamine, mille kohaselt on võimalik peatada võlgniku teatud õigused on Justiitsministeeriumi sõnul pannud vanemad elatist maksma. Kohtutäiturite sõnul aga ei ole süsteemist kasu.

Reporter: Mida teha rongaisadega?

Eestis on üks suur häda, nimelt paljud lahkuläinud lapsevanemad ei maksa oma lapsele elatisraha. Loomulikult on üle 90 protsendi alimentide mittemaksjatest mehed. Mida siis teha selliste isadega?”

7 asja, millele mõelda enne eluasemelaenu võtmist

Ennetades panga küsimusi, arvutage täpselt kokku kõik praegused võlad ja väljaminekud: krediitkaardid, autoliising, õppelaen, alimendid jms. Kas teil on eluasemelaenu sissemakseks vajalik summa olemas või peaksite enne seda mõnda aega koguma?”

Kohtunik: inimesed väidavad tihti, et ei suuda miinimumelatist maksta, kuid kulutavad suuri summasid õigusabile

Pika staažiga kohtunik kinnitab intervjuus, et praegune elatissüsteem ei taga alati laste vajaduste täitmist. Osal vanematel ongi raske oma lapsi rahaliselt toetada, kuid osa üritab oma sissetulekut varjata.

Mehed, pingutage voorusevööd

Elatisvaidlustes tundub arutelude põhjal olevat ainult ühte tüüpi isasid – selliseid, kes saavad ümbrikupalka, sõidavad ringi udupeene mersuga ja viivad uue pruudi Bahamale puhkama ning ainult ühte tüüpi emasid – selliseid, kes lasevad endale elatisraha eest juuksepikendusi ja kunstküüsi panna.

Nördinud naine: Eksmees tegeleb vaid lapse lõbustamise, mitte kasvatamisega

Nädalalõppudel koos isaga võetakse ette aga palju põnevat: käiakse kinos ja poodlemas, süüakse restoranis ja kohvikus. Isa juures õppimist ei toimu ja puudub ka täpne päevaplaan. Nii jääbki lapsele mulje, et kõik tore toimub isaga ja kodus pole midagi lõbusat.

Isa lahutuse järel hääbunud suhetest lastega: mu lapsi valdab ükskõiksus minu suhtes ja mind valdab ükskõiksus nende suhtes

Ma maksan oma alimendid lõpuni ning siis lasen suhetel lõplikult hääbuda. Ma poleks kunagi osanud mõelda, et ma astuksin sellise sammu, aga täna on seis selline. Mu lapsi valdab ükskõiksus minu suhtes ning mind valdab ükskõiksus nende suhtes.

Üksikema ju peabki olema vaene! Üksikema laps aga nartsudes ja kurvameelne

Mis seals ikka, teeme puust ja punaseks, millele last kasvatades raha kulub.

Lubja kohtuhoones alustatakse tööd uuel nädalal

[Alates 16.07.2018] alustavad Harju maakohus, Põhja ringkonnaprokuratuur ning registrite ja infosüsteemide keskus tööd Lubja tänava uues kohtuhoones, mis on kaasaegne ning arvestab inimeste vajadustega.

Laste elatisraha peaks sõltuma reaalsest lapse vajadusest

Ma arvan, et laste elatisraha peaks sõltuma reaalsest lapse vajadusest.

Toetus peab olema piisav, et last üleval pidada

Minu arvates elatisraha peaks sõltuma pigem lapse vajadustest.

Paljusid isasid pahandab teadmatus sellest, kuhu kulub laste elatisraha

Suur elatisraha sünnitab kahtlust, kas endine kaasa kulutab selle lapsele või oma elustiilile.

Mul on kahju maksta alimente blondile, kes kulutab selle geelküüntele ja juuksepikendustele

Pahatihti näen lapsi mitu kuud samade riietega, aga naist järjest uhkema brändi käekottide ja ehetega.

Võrdõiguslane: vaesus on üksikema nägu, mehed ei pea nägema endise kaasa rahakoti sisu

Kahtlus, kas elatis reaalselt ka lapsele kulub, on marginaalse ning pigem pahatahtlikult meelestatud inimeste tõstatatud teema ning kindlasti on mitteotstarbeliselt kasutatav elatis marginaalne vähemus elatisejuhtude seas”

Kuidas ikkagi arvestada enda laenuvõimekust (lapsed ka)

Sõltub ikka sinu palgast. Kui isa endiselt sinu kontole elatist ei kanna, siis arvutataksegi maksimaalne võimalik laenusumma, mille osas saad hakata kortereid vaatama.

Ärge riputage oma lastele hinnasilte kaela, armastage neid tasuta!

Naised, panustage ise ka rahaga. Ärge nõudke isadelt viimast. Mehed, ärge virisege naiste kallal, nad teevad rasket tööd.

Ülle Madise: elatisraha suurus peab lähtuma lapse vajadusest, mitte vanema sissetulekust

Otstarbekam ja õiglasem võib Madise sõnul olla elatise arvutamine Eesti lapse keskmiste tarbimiskulude põhjal, võttes arvesse ka muid näitajaid nagu vanema sissetulek, laste arv, lapse jagatud elukoht jms. Sarnaselt toimitakse Soomes, kus lapse ülalpidamise üldkulud põhinevad Soome Statistikaameti uuringutel Soome lapse elulaadi ja tarbimise kohta.

Lugeja küsib: “Mis delikatesse te lapsele toidate, et nädalas kulub 84 eurot?”

84 eurot elatiseks? See on nädala söögiraha, aga ühes kuus on neli nädalat.

Kadunud eesmärk

Meie ühiskond on juba selline, et inimestel, kes soovivad oma asju korda saada ei anta selleks tegelikult mingi võimalust. Ja mina tahaks teada, et miks? Elatisvõlglased laotakse lihtsalt häbiposti, häbistatakse, põlatakse, loobitakse kividega…”

Perekonnaseaduse elatise sätete muutmine

Elatise küsimuste reguleerimisel on üks tuumküsimus tõendamiskoormus – milline peaks olema see summa või elatise määr, mille ulatuses lapse nimel elatist nõudev vanem ei pea lapse kulusid/vajadusi tõendama. Elatise fikseeritud miinimummäära puudus on küll liigne jäikus, kuid teisest küljest lihtsustab see lapse nimel elatise nõudmist, kuna elatist nõudev vanem ei pea kuni selle määrani lapse kulusid tõendama. “

Justiitsministeerium hakkab elatisvõlgnikke jõulisemalt survestama

Kui vabatahtlikkult elatist maksma ei asuta, siis on võimalalik täitemenetlusest kõrvale hoidva võlgniku suhtes kohtutäituril kohtult taotleda reisidokumentide kehtetuks tunnistamist ja keelata nende väljastamine. Teiseks muudatuseks on võlgniku sõiduki kohtutäiturile üleandmine politsei abil. Ühtlasi peavad kolmandad isikud, kellel on kohustus isikut tuvastada (nt kasiinod ja krediidiasutused) keelduma elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas. Kui inimest tuvastades selgub, et tegemist on elatisvõlgnikuga, peab kolmas isik sularahatehingute puhul kohtutäiturit teavitama.

Reporter: Alimentidest kõrvalehiilijaid hakatakse pitsitama

Justiitsministeerium saatis valitsusse eelnõu, et senisest veelgi jõulisemalt survestada laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjaid. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on avaldada tõhusate ja heidutavate meetmete loomisega ennetavat mõju, et elatist maksma kohustatud lapsevanem täidaks elatise maksmise kohustuse vabatahtlikult.

Heljo Pikhof: teeme elluastuja tee tasasemaks!

Laste heaolu on lisaks suurendanud võimalus käia riigi toetatud huviringis, tasuta koolilõuna ka keskkooliastmele, igakuine kuni 100-eurone elatisraha lapsele, kelle vanem oma kohustustest kõrvale hoiab, lapse elatisnõude aegumisaja pikendamine kolmelt aastalt kümnele – neid meetmeid, mida oleme rakendanud laste heaks, on teisigi.

Uus elatise määramise kord

Ka praeguse seaduse järgi saaks arvestada lapse vajadusi kui need on nt puude tõttu tavapärasemast suuremad. Ka praegu saaks arvestada vanema töövõimet ja sissetulekut. Ka praegu saaks arvestada külastukordi. Ka praegu saaks arvestatada toetusi elatise arvestamisel.

Rongavanemad ei vaja leevenduspaketti

Uus eelnõu vähendab kindlasti laste toimetulekut, kuid on küsitav, kas ka kohtute koormust. Praegune elatisraha ei ole suur ning selle alandamine ei vähenda elatisraha võlgnike arvu.

Täitesüsteemi ümberkorraldamiseks ei ole veel eelnõud koostatud ja huvirühmade kaasamine on kavandatud lähikuudel

Justiitsministeerium esitas valitsusele omapoolsed ettepanekud minna üle duaalse täitesüsteemi mudelile, kus riiginõuete sundtäitmine oleks antud maksu- ja tolliameti pädevusse, sest neil on olemas kompetents erinevate nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, sularaha kogumise võrgustik jm makselahendused, automaatsed protsessid jne. See tähendab, et kohtutäituritele saadetaks sundtäitmiseks kõik eranõuded, sh elatise jm sotsiaalseid nõudeid, ning nad korraldaksid vara müüki. “

Lastekaitse Liit on vastu elatisabi maksmise korra muudatustele

Lastekaitse Liit on seisukohal, et kõiki lapse ülalpidamiskohustusega seotud probleeme tuleb vaadelda ja seadusloomes arvestada koosmõjus ja seda eesmärgiga kohtulikke elatisevaidlusi võimalikult ennetada, nende tekkimise korral aga juhinduda prioriteetselt lapse huvidest. Sealhulgas ja eeskätt tuleb lastega peredele tagada erinevate nõustamis-, lepitus- ja teraapiateenuste parem kättesaadavus ja vastavus pere vajadustele, samuti tõhustada senist elatise sissenõudmist. Ära tuleb hoida mistahes kavandatud meetmete võimalik otsene või kaudne negatiivne mõju lapsele.

Kes ütleks, milline on õiglane elatis?

Kuid paremat aega selleks, et erinevaid reformikavandeid välja käia, õieti polegi. Valimised on varsti ukse ees ning erakondade panus elatisdebatti palavalt oodatud.

Elatisraha peab tagama laste heaolu

Tänavu märtsi seisuga on Eestis 9220 elatise võlgnikku.

Üksikema: ma ei saanud lapsi mõttega, et ah, küll ma panen mehe pärast vastutama

Praeguste seaduste valguses saab naine panna mehe julmalt vastutama: läheb DNA tõestamiseks kasvõi kohtusse. Olgugi et tegu oli üheöö- või salasuhtega ning mõlemad teadsid, et mehel pole plaaniski armukesega peret luua, sest mees on teisega abielus ja tal on juba lapsed. Riik tuleb appi ja nii mõnigi pere võib saada ootamatult mõne liikme võrra suuremaks, keda tuleb hakata toetama.

Keskerakondlane: elatisrahareform on edukate, aga lastest ja pereväärtustest mittehoolivate meeste suunas kaldu

Jagan seisukohta, et Justiitsministeeriumi plaan muuta elatisraha maksmise süsteemi on eluvõõras, kitsarinnaline ja üksikema suhtes selgelt pahatahtlik.“

SISEINFO: Riigikogu liige Anneli Ott kirjutas mehe allkirja võltsides iseenda ja lapsed sisse Võrus elava tuttava juurde

Andres jäi nõusse tingimusel, et Anneli pärast lahutust elatise nõuet ei esita. Suur oli aga mehe üllatus, kui pärast lahutust tuli kohtutäituri kaudu elatise nõue, kahe lapse pealt 500 eurot kuus, ja seda veel terve aasta kohta takkajärgi. Andrese pangaarved ja osa varast on arestitud.

Elatisvõlgnevuse puhul ülalpeetavatega ei arvestata

Kui sa pole elatise saaja, siis sa püüadki tulla vähesema rahaga toime aga maksjal seda võimalust ei ole, et saab vähesemaga toime tulla.

Igasse peresse kolm last aga kust see raha võtta?

Seega minu arvates tundub see üsna mõistlik, et elatise puhul hakatakse arvestama sellega, et elatisemaksja saaks ise ka elada ja miinimumpalgast ei võetaks ära enam pool, vaid 84 eurot.

Kas elatisraha hulka arvestatakse ka tasulise kooli õppemaks?

Kui laps käib erakoolis ja vanematel on võimekus seda lapsele võimaldada, on põhjendatud arvestada kooli õppemaks lapse ülalpidamiskulude sisse. Kui lastel on üks kindel elukoht ja lapsi kasvatav vanem katab kõik lastega seotud kulutused, tuleks elatisraha suuruse leidmiseks kokku arvutada iga lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks – poole maksab lapsest lahus elav vanem elatisena ja teise poole panustab last kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes.

Üksikema: elatisraha alumine piir on liiga väike, kas tahetakse, et paljud lapsed jääksid sündimata?

Eesti Emade Liidu juht Ebba Rääts oli väga ehmatanud, kui sai teada, et kavandamisel on seadusmuudatus, mille kohaselt tahetakse perekonnaseadust muuta nii, et minimaalseks lapsetoetuse summaks jääb ainult 84 eurot kuus.

Kirjastajast nelja lapse ema: Reinsalu plaan on üksikvanema suhtes selgelt pahatahtlik ja küüniline

Vabaerakonna Pärnumaa piirkonna juhi, kirjastajast nelja lapse ema Heli Künnapase hinnangul on Urmas Reinsalu juhitava Justiitsministeeriumi plaan muuta elatisraha maksmise süsteemi eluvõõras, kitsarinnaline ja üksikvanema suhtes selgelt pahatahtlik.

Kas vanematel on seadusest tulenev kohustus toetada 29-aastast üliõpilast, kes elab üliõpilaselamus?

Kõrghariduse omandamise ajal on lapsel õigus vanemate ülalpidamisele kuni 21-aastaseks saamiseni. Kui laps on saanud 21-aastaseks ja tal on olemas võimekus endale sissetuleku teenimiseks, ei ole vanemad enam kohustatud last ülal pidama.

Uus elatise määramise kord

Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks perekonnaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Elatise määramine soovitakse muuta paindlikumaks ning panna sõltuma maksja sissetulekust, laste arvust ja laste vajadustest. Abivahendina loodaks infotehnoloogiline lahendus ehk nn elatiskalkulaator, mis oleks avalikult veebis kättesaadav.

Uus elatise määramise süsteem

Kui inimene tõepoolest saab miinimumpalka, on 84 eurot ehk normaalne summa. Samas on selliseid mehi ju väga vähe, kes TÕEPOOLEST sellist palka saavad.

Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma?

Kuivõrd vanematel on perekonnaseadusest tulenevalt nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, ei näe seadus ette võimalust vanemlikest õigustest loobumiseks. Last kasvataval vanemal on küll õigus nõuda lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, kuid isegi kui kohus sellise nõude rahuldab, jääb hooldusõiguseta lapsevanemale ikkagi kohustus oma last ülal pidada. “

Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma?

Kuivõrd vanematel on perekonnaseadusest tulenevalt nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, ei näe seadus ette võimalust vanemlikest õigustest loobumiseks. Last kasvataval vanemal on küll õigus nõuda lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, kuid isegi kui kohus sellise nõude rahuldab, jääb hooldusõiguseta lapsevanemale ikkagi kohustus oma last ülal pidada.

Elatise muutmine

Soovitakse muuta elatist 250 eurot 84 eurole. Lihtsalt teema arutlemiseks, ei ole üksi last kasvatav vanem.

Perehüvitisi saab taotlust esitamata

Sotsiaalkindlustusamet määrab alates aprilli algusest lapsevanematele, kellele eelmise lapse eest on perehüvitisi makstud, uue lapse sünni korral toetused ilma taotlust esitamata.

Kas naine saab nõuda elatist kuigi elab juba aastaid uue mehega?

Praegusel hetkel ei ole laste emal võimalik kohtu kaudu pojale elatist nõuda, sest Te ei ole kantud isana lapse sünnitunnistusele. Kui Teie isadus tuvastatakse ja Teid kantakse lapse sünnitunnistusele (kas kohtuotsuse alusel või vabatahtliku isaduse omaksvõtu teel), on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus ja kui Te seda vabatahtlikult ei täida, võib ema seda nõuda kohtu kaudu. “

Kas lastele makstav elatisraha kuulub ka kulude alla?

Kui lapsed veedavad mõlema vanemaga võrdse osa ajast, tuleks üle vaadata kulutused, mida kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb. Kui soovite elatise vähendamiseks kohtusse pöörduda, peaksite kohtule tõendama kui suuri kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teiega ja seejärel saab kohus otsustada, kas ja millises ulatuses on elatise vähendamine põhjendatud.

Kas on mingi võimalus ametlikult alandada elatist kuna lapsed on kolmandiku ajast minu juures?

Kui Teil tuleb teha laste ülalpidamiseks lisaks elatise maksmisele lisakulutusi, võib elatise vähendamine olla põhjendatud. Elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöördudes tuleb Teil tõendada, milliseid kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teie juures.

Veelgi paindlikum vanemapuhkus läbis täna Riigikogus esimese lugemise

Riigikogus läbisid täna esimese lugemise vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi Sotsiaalkindlustusamet.

Kohtute aastaraamat 2017

2017. aastal lahendati maakohtutes kõige rohkem võlaõiguse asju (32,2% lahendatud asjadest) ja perekonnaõiguse asju (23,6% lahendatud asjadest) ning TsÜS asju (14,4% lahendatud asjadest).

Kuidas teha omavaheline kokkulepe, kui ei soovi kohtu kaudu kokkulepet muutma minna?

Vanemad võivad sõlmida omavahel lihtkirjaliku kokkuleppe elatise maksmise osas, kuid see siiski ei tühista kehtivat kohtulahendit. Kui mõlemad vanemad järgivad omavahelist kokkulepet, ei tekita eelnimetatud asjaolu komplikatsioone. Küll aga on kohtulahend jätkuvalt kehtiv täitedokument, mille alusel on võimalik alustada täitemenetlust.

Peretoetus ja alimendid maksuvaba tulu arvestuse osana

"Alimendid on alimentide maksja tulu osa ehk tema tasu maksustatakse tulumaksuga ja siis juba kätte saadud rahast maksab ta alimente ning alimentide saaja jaoks ei ole see enam tulumaksuga maksustatav tulu (TuMS § 19 lg 3 punkt 11).

Kas minu tulevane abikaasa saaks lapsed lapsendada, kuna isa ei hooli nendest?

Kui Teie tulevane abikaasa Teie lapsed lapsendab, omandab ta laste suhtes kõik vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse laste ülalpidamiseks. Laste bioloogiline isa kaotab lapsendamisega laste suhtes kõik õigused ja kohustused, sealhulgas laste ülalpidamiskohustuse.

Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist?

Kui Teie olete lapse igapäevane kasvataja ja isa ei ole võimeline iseseisvalt lapse eest hoolitsema, on ilmselt põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine. Selleks tuleb lapse elukohajärgsele maakohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.

Mida teha, kui pärast lahutust naine ei saa linnalt toetust enne kui nõuab kohtu kaudu minult elatist?

Elatise väljamõistmiseks on alust olukorras, kus vanemad ei saa lapse ülalpidamiskohustuse täitmise osas kokkuleppele.

Kas laste elatisraha on kindlaks määratud summa või sõltub see mehe sissetulekust?

Lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kui ei tohiks reeglina olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. Üldjuhul tuleb vanematel täita lapse ülalpidamiskohustust võrdsetes osades ehk poole lapse igakuistest ülalpidamiskuludest tasub lapsest lahus elav vanem elatisena ja teise poole panustab last kasvatav vanem vahetult.

Kas ema tohib piirata lapsel isaga aega veeta ja et laps ka isa juures ööbida tohiks?

Perekonnaseadus sätestab, et mõlemal vanemal on nii õigus kui ka kohustus lapsega isiklikult suhelda – isiklik suhtlemine tähendab seda, et mõlemal vanemal peab olema võimalik lapsega aega veeta kahekesi, teise vanema juuresolekuta. Reeglina hõlmab lahus elava vanemaga ajaveetmine ka selle vanema juures ööbimist ja kui lahus elava vanemaga suhtlemine kuidagi last ei kahjusta, ei näe ma mingisugust põhjendust, miks ei võiks laps aeg-ajalt lahus elava vanema juures ööbida.

Kooliskäimine teises vahetuses

Kui koolis ei jätku ühes vahetuses piisaval arvul õpilaskohti, võib kooli õppetegevust korraldada kahes vahetuses. Samamoodi kuulub poliitiliste valikute hulka moodulklasside soetamine, mida pole vanematel õigus otseselt nõuda.

Kas läbi kohtu määratud elatist arvestakse sissetulekuks kui eluaseme laenu taodelda soovid?

Minu kogemuse põhjal arvestatakse küll sissetulekuna, kui on kohtu kaudu määratud.

Lapse ja vanema suhtluskorra kohtutäitemenetlus

Lapsi puudutavate vaidluste lahendamisel on eriti oluline teha asjakohased nõustamisteenused vanematele kättesaadavaks, sest vpikaajalised konfliktsed suhted kahjustavad lapsi. Vanemad tuleks suunata perelepitaja juurde enne kohtusse pöördumist. Kui suunata õigel ajal perelepitaja juurde, on võimalik vähendada kohtuvaidluste arvu. Kohtuvaidluste vähenemise abil säästetud raha saab lepituse kättesaadavaks tegemisse.

Kas tulumaksuga maksustatava tularvatakse ka lastetoetused ja elatis?

/…/ teiselt vanemalt saadud elatis ega ka riigi poolt makstav lapsetoetus [ei kuulu] isiku maksustatava tulu hulka ning neid earvesse ka tulumaksuvaba miinimumi arvutamisel.

Ülalpidamiskohustus eaka pereliikme seisukohast

Olukorras, kus ülalpidamist on õigustatud saama ühel ajal mitu isikut ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpandma, eelistatakse alaealist last ja abikaasat teistele ülalpidamist saama õigustatud isikutele. Näiteks juhul, kui täisealisel isendal alaealise lapse ülalpidamiskohustus ja samal ajal oma ema ülalpidamiskohustus, kuid mõlema ülalpidamiseks raha ei jätku, vabanebema ülalpidamiskohustusest.

Kas mulle jääb mingi vastutus, kui tüdruk lapse sünnitab?

Olenemata sellest, kas laps oli planeeritud või mitte, on Teil sündinud lapse suhtes vanemlikud õigused ja ka kohustused. Kui Te lapsabielus ei ole, tuleb Teil lapse sündides tema isadus omaks võtta, sealjuures on võimalik lapse emaga kokku leppida, kas lapse hooldkuulub Teile ja lapse emale ühiselt või ainult lapse emale. Olenemata hooldusõiguse kuuluvusest tuleb lapse suhtes täita ülalpidamisko”

Kas mul on õigus jätta laps koju kuniks kohtuni nii, et ema näeb last nii tihti kui soovib?

Kohtud ega ka lastekaitseametnikud ei poolda reeglina varianti, et laps veedab vaheldumisi nädala ühe vanemaga ja seejärel teise vantavalise praktika kohaselt peaks lapsel olema üks kindel elukoht ja võimalus teise vanemaga piisavas mahus suhelda. Seejuureüldreeglina olema vanemal võimalus lapsega suhelda isiklikult, st teise vanema juuresolekuta.

Kui lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis, siis kuidas saab öelda, et laps kolib nüüüd isa juurde?

Kui täisealisele lapsele võib vanem otse ülalpidamist anda, siis alaealise lapse puhul võib elatise lapse kontole kanda vaid veelneva kokkuleppe alusel. Alaealise lapse puhul peaks elatise kandma reeglina selle vanema pangakontole, kelle juures on lapse elukes kannab lapsega seotud kulutusi.“

Reedel jõustub isikuandmete kaitse üldmäärus

Andmekaitse üldmääruse järgi peab laps olema vähemalt 13-aastane, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkEriline kaitse rakendub laste isikuandmete kasutamisel turunduse eesmärgil või sotsiaalmeediakonto loomisel, samuti laste isikukogumisel otse lastele pakutavate teenuste kasutamise puhul.

Kust interneti keskkonnast saan esitada elatisraha nõude avalduse?

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on võimalik täita E-toimikus (www.e-toimik.ee), hagiavaldus elatise nõudes tuleb kas ise koostada võinternetist leitav hagiavalduse blankett ja seejärel esitada kohtule kas paberkandjal, kohtu e-posti aadressile või läbi E-toimiku.

Kas lapse teise vanema juurde ja tagasi sõidu kulud kannavad vanemad võrdselt?

Vanemad peaksid jagama lapse suhtluskorra täitmisega seotud transpordikulud võrdselt, sest lapse suhtlemine lahus elava vanemagamitte ainult lahus elava vanema õigus, vaid eeskätt ikkagi lapse õigus, mille eest peaksid hea seisma lapse mõlemad vanemad.

Kas lapse jalgratta ost kuulub elatise alla?

Eks kõik oleneb sellest, kui rikas on lapse ema ja kui rikas oled sina. Kui elatis suuremaltjaolt elamiskulude katteks, riieteks, kulub, siis on loogiline, et mingid ekstra kulutused mõnikord kokkuleppel tulevad juurde.

Tants raha ümber

Kui räägime seadusest ja elatisest, siis võib kogu vanematevahelisel suhtlemisele lihtsalt vee peale kallata. Samas toimivad kõik muuikka samamoodi edasi nagu pole midagi üldse toimumas. Pole viha, ega sõimu ega üldse vaidlemist. Seega juba selle järgi saab öeelatisesüsteem on valesti üles ehitatud, sest see toodab ainult kaklevaid inimesi, kes igas muus olukorras võiksid täiesti normaalsesaada.

“Ringvaade”: mees peab maksma alimente lkelle isa ta tegelikult pole

Sellest hetkest, kui isik saab teada, et ta ei ole lapse isa, ei tohi jääda lootma, et sellega on kõik lahendatud. Tuleb astuda aktsamme selleks, et rahvastikuregistrisse tehtud (isaduse)kanne saaks muudetud.

Ennetähtaegse vanaduspensioni ümberarvutamine

Nelja ja enamat last kasvatanud inimesed on tõepoolest seatud pensioni saamisel soodsamasse olukorda kui kolme last kasvatanud inKolme last kasvatanud inimestele kehtivad omakorda soodsamad tingimused kui neile, kes on kasvatanud ühte või kahte last. /…/ Põhisetuginedes selle seadusesätte muutmist nõuda ei saa.

Õuele kappas printshobusel ja nüüd ongi häda käes

Kaasomandi lõpetamise vaidlus ja elatise vaidlus on kaks täiesti eraldi kohtumenetlust. Kaasomandi lõpetamiseks esitab hagi kohtukaasomanik. Elatise väljamõistmise nõudes on hagejateks lapsed, keda esindab nende seaduslik esindaja — ema või isa.

Kas meie laps siis ei saagi isa tuge, kuna miinimumpalgast ei jää ju suurt järgi, kui esimesaab täissummas elatise?

Kui elatis esimesele lapsele on välja mõistetud kohtu poolt, tuleb peale teise lapse sündi elatise vähendamiseks kohtu poole pöautomaatselt elatis teise lapse sünniga ei vähene.

Seadusemuudatus laiendas ishelisalvestamist ja täpsustas kohtutäiturite põhitasu määrasid ning alampalga arestimist

Seadusesse luuakse ka selgem valem mittearestitava miinimumi arvestamiseks siis, kui võlgnikul on ka ülalpeetavad.

Kui meil sünnib nüüd ka laps, kas siis elukaaslane peab endiselt maksma täissumma elatist?

Kui Teie elukaaslasel on laps, kes ei ela temaga koos ja kellele ta maksab elatst, ei vähenda teise lapse sündimine automaatselt temoma esimesele lapselemakstava elatise suurust. Elatise vähendamiseks peab esinema mõjuv põhjus /…/.

Lahus elavate õigused ning suhtlemine lapsega

Justiitsministeerium on õiguskantslerile selgitanud, et 2018. a jooksul koostab ministeerium lapse ja vanema suhtlemise korrapseaduseelnõuväljatöötamiskavatsuse. Lisaks analüüsib Justiitsministeerium PKS §-s 101 lõikes 1 sätestatud elatise regulamuutmise vajadust.“

Rasedus- ja sünnituspuhkusest saab tulevikus emapuhkus ning lapsendajapuhkus laieneb ka hoolduspere vanematele

Valitsus kiitis heaks vanemapuhkuste ja vanemahüvitiste süsteemi muudatuste teise etapi, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi Sotsiaalkindlustusamet.

Dokumentide kättetoimetamine

Mistahes viisil dokumenti kätte toimetades tuleb veenduda, et see jõuaks saajani selliselt, et tal oleks võimalik dokumendiga omateostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

Minu kogemus – elu üksikemana

Kuna olen näinud ja kogenud nii palju erinevaid emotsioone seoses faktiga, et olen üksikema, siis otsustasin asja võlust ja ka pisvalust teile veidikene kirjutada ja jagada oma mõtteid ka selles osas.

Miinimumelatis 3 lapsele ei saa olla vähemalt 750 eurot

Tuleb kaotada ilmne absurd ja elatise suurus miinimumpalgast lahti siduda.

Mehe ekskaasa on nagu paha vaim oma telefoniterroriga, milles aina suuremat elatist nõuab!

Ostsime perele suurema auto ja kui mehe eks meid sellega sõitmas nägi, tuli kohe kõne küsimusega, miks tema peab lapsega virelema, kon raha jalaga segada.

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine

Kaitseminister Jüri Luik: “Maanteeametilt saadud statistika kohaselt on juhtimisõiguse peatamise otsuseid juba tehtud seoses elaküsimustega 131 korral.“

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215

Riigil on kohustus hoolitseda puudustkannatava lapse eest, kuid selline kohustus on riigil üksnes siis, kui vanemad ei suuda lapse vajadusi määral rahuldada. Asenduskodus osutatava teenuse riikliku rahastamise eesmärk on kaitsta asenduskodus viibiva lapse huve ning tagada tema v rahuldamine ka olukorras, kus vanemad ei täida lapse ülalpidamise kohustust.

Kahele lapsele sularahas elatist maksnud isa sai valusalt vas

Vanemaid on erinevaid – ühed soovivad oma lastele parimat ja võitlevad selle nimel, et lahus elav vanem järeltulija eest hoolt kannaks. Teised te kõik selleks, et kindlustada enda tulevik ja mugav elu. Kas või pettuse hinnaga.

Elatisega kohtus käimine on täiskohaga töö

Ma olen nagu täiskohaga kontoritöötaja. Hommikul kell 9 istusin laua taha, koos arvuti ja hunniku kaustade ning paberitega. Mul on juba 5 tundi tööd tasu selle eest… hetkel veel mitte midagi.

Varalahusus, elatisraha, perelepitus – praktilised k juristile

Perekonnaõigus katab abielu sõlmimise ja lahutamise, varasuhete, aga ka elatise, lapsendamise ja hoolduse küsimusi.

Mehed selgitavad: miks mees hülgab pere, kui asjad keeruliseks lähevad? Kelle eest ta tegelikult põgeneb?

Pigem ta läheb naise juurest ära. Lapsed on energeetiliselt meiega hästi seotud ja ma arvan, et on vähe isasid, kes oma lapsi ei armasta, seal peab kimingi muu põhjus olema. Sageli elatakse laste pärast ka sellistes suhetes, mis üldse ei toimi aga haiget teeb lastele rohkem ikka katkine suhe —tunnetavad seda.

Vanemahüvitise suuruse arvutamise reeglid

Riigikogu on valinud [vanemahüvitise suuruse arvutamisel] lahenduse, mille järgi lähevad arvesse lapse sünnile eelnenud kalendriaasta 12 kuu sissetSelle alusel arvutatakse inimese ühe kuu keskmine sissetulek, millest lähtutakse vanemahüvitise maksmisel.

Isa: „Peaksin ma lastele ütlema, et ema armastab neid 140 euro eest?“

Sel ajal, kui ema pidutses, veetsid tema poeg ja tütar tihti tunde ja isegi päevi omapäi. Lõpuks jõudsid lapsed turvakodusse. Alles siis õnnestus isalapsed enda juurde elama.

Kuidas vormistada pärast lahutust kulude jagamine ja lapsele makstav summa?

Kokkulepped, mis puudutavad lapse elatisraha ja suhtlemiskorda, võib sõlmida lihtkirjalikult, see ei vaja notariaalset vormi. Kohtusse pöördumiseks osiis, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saa.

Kas isal on õigus vähendada laste elatist põhjendusega, et teeb lastega reisil olles kulutusi?

Üldise põhimõtte järgi on elatise vähendamiseks alust siis, kui elatist saava vanema kulutused vähenevad selle arvelt, et lapsed viibivad lahus elava vanemaga.

Komisjon toetas ajateenistusest hoidujate õiguste ja lubade kehtivuse piiramist

Eelnõu kohaselt saavad kaitsevägi ja kaitseressursside amet lisaks sunniraha ning väärteokaristuste määramisele hakata halduskohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Kavandatavad meetmed on sarnased elatisabi võlglastele juba kehtivate meetmetega.

Jõuetu riik tahab inimesi juhilubade äravõtmisega seaduskuulelikuks muuta — kas lubada?

Juhiloa äravõtmist on karistusena pakutud ka näiteks meestele, kes perest eraldi elades ei maksa lastele elatisraha. Selles kontekstis on säärane ettepanek eriti absurdne, sest see võib mehelt võtta võimaluse üldse teenida, et kohtulikult väljamõistetud raha ära maksta — liiga palju ameteid on seotud juhilubade olemasoluga.

Kohus karistas elatusraha pärast ähvardavaid sõnumeid saatnud meest tingimisi vangistusega

Pärnu maakohus mõistis viieks kuuks tingimisi vangi mehe, kes ähvardas elatisraha nõudnud naist vägivallaga ja lubas tema vara hävitada.

Kas see on mõistlik, et isa ei taha nüüd last tagasi anda, viivitab sellega?

Reeglina leiavad nii kohtud kui ka lastekaitsespetsialistid, et selline nö 50/50 jaotus ei vasta lapse huvidele ja lapsel peaks olema üks kindel kodu ning võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda. Kui lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu suhtlemiskorra osas kõiki osapooli rahuldavale kokkuleppele jõuda, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda riigilõivu 10 eurot.

Kas seadus kohustab lahus elavat ja elatist maksvat vanemat last enda juurde võtma 2 nädala tagant?

Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra osas kokkuleppele ei saa, peaks esimeses järjekorras oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu kokkuleppele saada, siis vastava nõudega kohtu poole.

Kas laps on kohustatud isa tulevikus aitama ja hooldekodumakse maksma kui ta ei täitnud oma kohustust täisulatuses?

Perekonnaseadus annab kohtule õiguse piirata või vabastada täisealine laps oma abivajava vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Kui lapse isalt on elatis välja mõistetud kohtu kaudu ja ta on maksnud kohtu poolt väljamõistetud summas elatist, ei ole isa kindlasti jämedalt rikkunud lapse ees lasuvat ülalpidamiskohustuse täitmist ja puudub mõjuv põhjus lapse vabastamiseks isa (võimalikust) ülalpidamise kohustusest.

Kas oleks hea mõte, et kui mees annab maja mulle, siis edaspidi ei pea ta last rahaliselt toetama?

Kui soovite kindlasti säilitada maja enda ja lapse elamispinnana, kuid samas puuduvad Teil rahalised vahendid lapse isa osa väljaostmiseks, võiksite sõlmida lapse isaga [Teie poolt kirjeldatud] kokkuleppe.

Mehel tööõnnetus ja elatis

Kui töövõime jääbki püsivalt alanenuks võib kaaluda elatise vähendamise nõuet kui endises suuruses maksmine on välistatud ja seda ikka tõeliselt mõjuval põhjusel nagu seda on invaliidistumine. Kui teie 3 last on samuti sama isa lapsed siis on oluline ka, kas nemad jäävad isa poolt ebavõrdsesse olukorda ehk siis isa sissetulekust peaks ju jätkuma võrdselt kõigile 5 tema lapsele.

Täitemenetluse aegne elatisabi ajatamine

Täitemenetluse aegne elatisabi võlgnikega ei sõlmita maksegraafikud perioodil, mil võlgnikul on tasumata elatise võlgnevusi. Elatisabi nõude täitmine käib ainult läbi kohtutäituri arvelduskonto. Küsimustes, mis puudutavad elatise maksmist, väljamakstud elatisabi suurust, võlgnevusi ja täitemenetlust, pöördu täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole.

Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-42

Kolleegium nõustub halduskohtuga, et kooseluseadus on jõustunud [1. jaanuaril 2016].

Kas on alust elatisraha vähendamiseks, kui laps on üle nädala isa juures?

Elatise vähendamiseks võib olla alust olukorras, kus lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi ajal, mil laps viibib temaga. Kui kohtu poolt on elatis välja mõistetud, tuleb elatisraha vähendamiseks kohtu poole pöörduda, seejuures tuleb kohtule ära tõendada, millises suuruses on lahus elava vanema poolt vahetult tehtavad kulutused. Kulutuste suurust tõendamata ei ole võimalik kohtul lahus elava vanema poolt esitatud väidet arvesse võtta.

Elatise raha ja mõistlik elamispind

Kui laste ema soovib miinimumist suuremat elatist, siis peab ta kohtus oma nõuet ja kulutusi tõestama.

Kas makstavast elatisest mingi osa on mõeldud ka harjumuspäraste lapse ja nende isa ühisteks tegevusteks?

Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka. Selle summa eest, koos omapoolse (ja samaväärse) panusega, peaks lapsi kasvatav vanem katma kõik laste ülalpidamiskulud, sealhulgas katma kulutused meelelahutusele.

Üksikema: “Mida te vingute, et elatis on väike? Mina saan iga kuu toetuseks 19 eurot!”

Enne lapseootele jäämist oli kõik hästi. Pärast seda muutus mees täielikuks mölakaks, kellesarnast ei ole ma kunagi enne ega hiljem kohanud.

Lapse elatisraha

[Isik peab] taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi ning võib keelduda ekspertiisil osalemast ja proovi andmast üksnes juhul, kui see oleks talle meditsiiniliselt vastunäidustatud ja tekitaks tervisekahjustuse.Välisriigis elavat isikut saab kohus kohustada proovi andma isiku elukohariigi kohtu abiga. Kui proovi ei õnnestu saada välisriigis elavalt menetlusosaliselt ka välisriigi kohtu abiga erinõude korras, tuleb seda asjaolu arvestada tõendite hindamisel.

Mida ette võtta, kui minu vaimupuudega eestkostetav laps sünnitas lapse, kas pean isa otsima hakkama?

Lapse isa mittetuvastamine ei mõjuta Teie õigusi eestkostjana ega anna alust eestkoste lõpetamiseks.

Kas sellest alates kui teade on soomes kätte toimetatud, hakkas jooksma vaide esitamise aeg?

Kui laste isa on menetlusdokumendid 28.02 kätte saanud, hakkab sellest ajast alates jooksma vastuväite esitamise tähtaeg. Kui laste isa jätab avaldusele tähtaegselt vastamata, teeb kohus kohtumääruse ja mõistab laste isalt elatise välja.

Kuidas käsitleb kohus hagi, kui sooviksin taotleda laste isalt elatisraha alla seaduses ettenähtud miinimummäära?

Kohtult võib nõuda elatise väljamõistmist ka väiksemas suuruses kui kehtiv miinimummäär. Esitatud hagi alusel mõistab kohus elatise välja Teie lapsele, lapse isalt teistele tema lastele väljamõistetud elatise otsused siia ei puutu.

Kas mul on 4 lapse emana õigus nõuda elatisraha, kuigi 2 last on juba 17- ja 19-aastased?

Lastest lahus elav vanem võib täita oma ülalpidamiskohustust nii elatise maksmise teel kui ka vahetult kulutusi kandes. Iseenesest võib laste isa täita laste ees lasuvat ülalpidamiskohustust ka laste elamiskulusid kandes, elatise maksmise kohustus oleneb sellest, kui suuri kulutusi laste isa eluasemekulusid kandes teeb ja kui suured on laste ülalpidamiskulud tervikuna.

Kui elatise süsteem oleks…

Oleks on tore poiss aga vaadake kui palju artikleid elatise teemal!.

Üksikema: mu eksmees nuttis ja halas nagu memmepoeg, kui elatusrahast juttu tuli!

Kui lapse isale elatise maksmise kohustusest rääkisin, oli tulemuseks nutt ja enesehaletsus. Mul hakkas temast hale ja ma ei nõudnudki midagi. Töötasin hoopis ise kahel kohal, kuni lõpuks mõistsin, et minu asi pole kaitsta mitte tema, vaid ikka lapse huve.

Kui suure tõenäosusega arvestab kohus isa huvi puudust lapse vastu ja annab minule ainuhooldusõiguse?

Hooldusõigusliku vaidluse lahendamisel arvestab kohus kindlasti isa huvipuudust lapse vastu. Pelgalt elatise maksmine ei anna alust öelda, et isa osaleb lapse elus piisaval määral.

Kui lapse saatusse "põimub" välismaa

On vaja pöörduda kohtu poole. Isa aadressiks märkige see viimane aadress, kuhu ta oli Eestis sisse registreeritud. Te saate tagaselja kohtuotsuse, mille saadate Justiitsministeeriumi kaudu Poolasse. Edasine sõltub sellest, kuidas alimentide väljanõudmise protsess kulgeb seal.

Elatise vähendamise poodajad unustavad ühe tõsiasja: lapsi ei kasvata ainult raha! Alimendid maksavad kinni ka ema aja ja vaeva!

Loen ja imestan, kuidas alimentide teemal ainult üks argument pidevalt teemaks on. Ainus, millest räägitakse, on see, et vanemad peaksid RAHALISELT panustama võrdselt ning see ajab elatist maksvatel isadel närvi mustaks. Aga see, kui palju aega, vaeva, emotsiooni ja närvirakke kulub emal laste peale, unustatakse sujuvalt ära.

Vastus kommentaarile – alimendid

Mõiste alimendid (elatis) on raha lapse ülalpidamiseks. Perekonnaseadus ütleb, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

SUURES MURES EMA: kui alimendid saavad makstud, on pojal näpud põhjas!

Igakuine üle jõu käiv kohustus, mille seadus on ette kirjutanud, ei puuduta meie peres ainult minu poega ja tema lapsi, vaid ka mind ja minu abikaasat. See on kohutavalt väsitav.

Alimendid, üksikemadus, lasteaiakohad

Igal lapsel on õigus mõlema vanema toetusele, st loomulikult on lastel jätkuvalt õigus saada isalt elatist (Eestis on nn alimendid elatis). Selleks esitad Eestis kohtusse hagi. Kui kohus teeb otsuse, saab selle täitmist nõuda isalt ka siis kui ta elab Soomes.

"Hea Eesti isa?": hooletust lähiminevikust 21. sajandi hoolitseva ideaalini

Lisaks universaalsele lastehoiulahendusele ja sööklate võrgule “aitas” sotsialistlik lapsevanemriik (emasid) sellega, et kehtestas lastetusmaksu ning kohustas tööandjaid pidama pere maha jätnud vanemate (valdavalt ikkagi isade) alimendid nende palgast otse maha.

Alimendid – halb tava, millest lahtisaamiseks annaks lootust kodanikupalk

Eesti riigil oleks ilmselt targematki teha kui kiusata oma abielu lahutanud kodanikke pealesunnitud rahakotisidemega, kulutada oma ressursse elatisvõlgnike jahtimisele ning üha uute meetmete väljamõtlemisele selle mõttetu alimendisüsteemi tõhustamiseks ja halva tava elushoidmiseks, millest peale võlgnike tekkimise õieti mingit tolku pole.

Eestkostel olevate laste elatisraha sissenõudmisest valmis järelaudit

12. märtsil aset leidnud komisjoni istungil arutati Riigikontrolli poolt valminud järelauditit omavalitsuse eeskostel olevate laste elatisraha sissenõudmise kohta. Positiivsena tõdeti, et omavalitsuste tegevus elatisraha sissenõudmisel on paranenud.

Alimente maksvad Eesti mehed: last võin ju toetada, aga eksi isiklikke rõõme küll kinni ei maksta!

Paljud mehed on erinevates väljaannetes kisa teinud ning väitnud, et 250 eurot lapse pealt on liig mis liig ja seetõttu ei ela nad ise kuidagi ära. Sedapuhku uurisime ka meie alimente maksvate Eesti meeste käest, mida nemad sellest asjast arvavad.

Paljud inimesed maksavad oma lastele praegu liiga palju elatisraha. Justiitsministeerium otsib võimalusi olukorra leevendamiseks

Kuna Eestis on erinevate perede elustandard, vajadused ja võimalused äärmiselt erinevad, siis võiks olla süsteemi maksimaalse paindlikkuse huvides meie jaoks sobivaks lahenduseks kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtva elatiskalkulaatori (või tabeli) välja töötamine. Selle lahenduse põhimõtete väljatöötamisel saaks võtta eeskujuks Saksamaal juba aastaid kasutusel olnud nn Düsseldorfi tabeli, mida seal regulaarselt uuendatakse ning kus on omavahel seotud vanema sissetulek, lapse vanus ja vanema poolt ülalpeetavate laste arv.

ALIMENDID ASTMELISEKS: Kas firmaomanik peaks maksma suuremat elatist kui tööline?

Kui praegu peab miinimumpalgaga vanem andma elatisrahaks poole oma sissetulekust ja kõrgepalgaline suhteliselt kordi vähem, siis tulevikus võib lapsele elatisesumma kindlaksmääramise süsteem paindlikumaks muutuda. Valitsus tegeleb küsimusega, kas muuta süsteem astmeliseks.

Üksikema: "Arvestades, et minu aeg ka midagi maksab, on elatis naeruväärselt väike!"

Kas 250 eurot on siis tõesti liialt ränk koorem kanda? Õhtulehele rääkisid oma loo ja andsid umbkaudse ülevaate lapse kasvatamiseks kuluvast rahast kaks üksikema. Nende sõnul on meelevaldne väita, et ühele lapsevanemale on palju iga kuu 250 eurot panustada.

Omavalitsuse eestkostel oleva lapse elatisraha. Nõuda seda või mitte?

Kui laps elab vanemast eraldi, tuleb ülalpidamist anda rahas ehk elatisena (2016. aastal 250 eurot lapse kohta kuus). See on kestev kohustus, mida ei mõjuta muudatused lapse hooldusõiguses, k. a vanemaõiguste täielik äravõtmine. Kui vanemad elatist ei maksa, tuleb seda küsida vanavanematelt. Lapsel on õigus elatisele isegi siis, kui ta on asenduskodus ja tema elamise kulud katab enamjaolt riik.

Ema teenib vähe ja nõuab elatist, aga laps peab käima ülikallis ratsutamistrennis ja ühtegi kasutatud rõivast selga ei pane?

Ehk siis, mis ma tahan öelda, on see, et kindlasti on võimalik lapsed üles kasvatada ka palju väiksemate summade eest, kui siin mõningad arvamused on läbi käinud.

Eestlaste sissetulek võiks olla piisav, et lapsi ja ennast virisemata üleval pidada

Riigikogu sotsiaalkomisjon ootab pikisilmi, et justiitsminister esitaks eelnõu muuta ära alampalga ja elatise seos.

Pärast elatise maksmist jääb kätte 100-150 eurot kuus, mille eest pean süüa saama, sõitma last teise linna vaatama ja talle meelelahutust pakkuma

Tänasel päeval on minu palk 800 eurot ja sealt maksan ära 250 lapse emale ning 400-450 läheb mul elamispinna peale. Alles jääb mulle 100-150 eurot. Selle rahaga pean ära toitma end, sõitma korduvalt kuu jooksul Eesti teise otsa ning pakkuma ka lapsele mingisugust meelelahustust kui ta on minu juures.

Kolme lapse isa kurdab: lastetoetusi ja tulumaksutagastust saab ema, mina aga kandku kõik laste kulud.

Seega kannan mina iga kuu ca 700-800 € laste kulusid, laste ema aga ei kanna midagi aga saab riigilt 500 €.

Üksikema selgitab: mille peale elatisraha tegelikult kulub?

Minu palk on veidi üle 700€ + elatisraha sellest aastast 250€ ja toetus 55€.

Elatisvõlglasel pole mingit võimalust oma rahaasju korda saada, sest kätte jääb 50% miinumumpalgast ja sellega pead hakkama saama

Naisteka lugeja, kes soovib anonüümseks jääda, jagab ka enda kogemust elatisrahadega.

Elatisraha võlgnik võib ilma jääda reisidokumendi kehtivusest või autost

Valitsuskabinet arutas justiitsministeeriumi koostatud elatise sissenõudmise tõhustamise eelnõu, millega peatatakse elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivus ja tõhustatakse koostööd kohtutäiturite ja politsei vahel võlgniku sõiduki kättesaamiseks.

Kohtutäituriga seisab silmitsi üle 22 500 elatisraha võlglase

2017. aastal lisandus 2 668 elatisasja summas 7,7 miljonit eurot, aasta varem oli lisandunud 1 812 elatisaja kogusummas 6,1 miljonit eurot.

Riigi sünnitoetuse ja lastetoetuse laekumine

/… /tegelikult seaduse kohaselt on toetusi alus oodata siiski maksepäeval, mis on 8. kuupäev.

Ministeerium kavandab elatise miinimummäära vähendamist

Ministeeriumi esialgsete plaanide kohaselt peaks alaealisele lapsele makstava elatise summa kindlaksmääramise mudel arvesse võtma kohustatud vanema sissetulekut, ülalpidamist saavate laste arvu ja vanust ning lapsetoetust.

Kolme lapse isa: katan üksi kõik laste kulud, ema kasutab toetusi aga iluasjadele

Kolme lapse isa räägib aga oma kurva loo, kus lahutuse järel tuleb sisuliselt ülal pidada nii lapsi kui ka eksnaist.

Kuidas on lood elatisraha, kui laps elab vähemalt 1/3 kuni 1/2 ajast ka teise vanema juures?

Kui laps veedab lahus elava vanemaga märkimisväärse osa ajast, peaks seda elatise suuruse määramisel arvesse võtma. Selleks tuleks välja arvutada kummagi vanema poolt kantavad ülalpidamiskulud, võrrelda nende suurust ja seejärel määrata (võimalik) elatise summa.

Elatise maksjad soovivad seaduse muutmist

Eri andmetel on Eestis ligikaudu 42 000 lapsevanemat, kes on õigustatud saama teiselt vanemalt elatusraha. Võlgnike arv küündib 12 000ni. Ligikaudu kolmandik võlglasi ei maksa elatist olude sunnil: peamisteks põhjusteks on töötus või piisava sissetuleku puudumine.

Kas lapse isa peab maksma elatisraha kui ei saa lapsega piisavalt kohtuda?

Elatisraha tuleb maksta ka olukorras, kus vanemad ei jõua lapsega suhtlemise korras kokkuleppele. Kui vanemad ei ole selles küsimuses ühel meelel, tuleks alustuseks pöörduda lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab vanematel suhtlemiskorra osas kõikidele osapooltele sobivat kokkulepet saavutada. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole pöörduda.

Kullaotsijast rongaisa mõisteti kohtus süüdi: hakkad oma pojale maksma või lähed kinni!

Kuuekümnele lähenev mees sunniti kohtuotsusega oma paariaastasele pojale elatusraha maksma. Pensionieelik on lapsele võlgu juba üle 14 000 euro. Kui ei hakka maksma, pannakse mees vangi.

Vallaslaps ja teiste õigused

Loetletud juhtudel tehakse kanne isa kohta ka lapse dokumentidesse ning peale vastava kande tegemist tekivad isal ka õigused (hooldusõigus, suhtlusõigus jne) ja kohustused (ülalpidamiskohustus).

Kui palju üldse saab maksimaalselt kohus elatisraha välja nõuda abirahast elavalt isikult?

Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, seega elatise ülempiiri kui sellist määratud ei ole, kuid elatise suuruse kindlaksmääramisel mängib siiski rolli ka vanemate majanduslik olukord.

Kas tasub pöörduda kohtusse, kui makstav elatis ei jõua ema võlgnevuse tõttu kohtutäiturilt lapsele?

Täitemenetluse seadustiku alusel võib kohtutäitur arestida osaliselt ka seadusel põhineva elatise, nimetatud asjaolu kuidagi muuta ei saa. Kui sissenõudja nõuab, et sissenõue pööratakse ka lapse elatisele, ei saa kohus seda tühistada.

Elatis lastele

Koos elamine ei välista elatise küsimist isegi juhul, kui ollakse omavahel abielus.

Riigi toetatud juristinõu aitab hädast välja

Meie juurde tullakse sooviga lahendada töövaidlusi, nõuda välja perekonnaseadusest tulenevat elatist või jagada ühisvara.

Elatis ja olukorra muutmine

Elatist makstakse lapsele, seega on ka kostjaks (või hagejaks) elatisasjades laps. Teine vanem on sel juhul kostja/hageja seadusjärgne esindaja. Sama kehtib ka siis, kui soovitakse muutunud asjaolude tõttu elatis kohtus ümber määrata. Hageja (hagi esitaja) on vanem, kellelt on elatis varem välja mõistetud, kostjaks on laps, kelle kasuks on elatis välja mõistetud ning teine vanem on kostja seadusjärgne esindaja.

Advokaat selgitab: millal võib lahus elav vanem maksta miinimumist väiksemat elatist?

Elatist puudutavad vaidlused on läinud aasta-aastalt aina keerulisemaks. Kui varasemalt sai lahenduste leidmisel aluseks võtta vaid seaduses sätestatud miinimumelatise, siis tänaseks päevaks on see asendunud mitmete erinevate asjaolude analüüsi ja võrdlemisega, mille tulemusel kujuneb välja otsustus elatise suuruse kohta.

Miinimumist suurem elatis

Kui sul on raske või sügava puudega laps, kes vajab kalleid erihooldusvahendeid, siis on lootust miinimumist suuremale elatisele.

Elatisraha vähendamine

Kas elatise maksmine on kohtu poolt paika pandud? Kui jah, siis tuleb isal seda elatise vähendamist kohtus taotleda. Kui ei, siis tuleks elatise maksmine paika panna ja siis saab ka sõnastada konkreetselt millisel kuupäeval ja kuidas kui palju tasuda.

Alimendid 2018

Elatis ongi neto, elatiselt ei maksa saaja mingeid makse. Kui elatiseks on määratud kohtus (või kokku lepitud) pool miinimumpalka, mitte konkreetne rahasumma, siis 2018. aastal on elatis 250 eurot kuus (2017. aastal oli 235 eurot kuus). Kui on määratud kindel summa, siis automaatselt ei suurene.

Toimetulekutoetuse KKK

Kuidas toimida sissetulekute puhul, mida ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada (näiteks sularahas saadud elatis)? Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Kui hiljem selgub, et toetuse taotlemisel ei ole esitatud tõeseid ja täielikke andmeid, nõuab kohaliku omavalitsuse üksus makstud toetuse täielikult või osaliselt tagasi.

Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018

Mõtle juba täna oma järgmise aasta tulu läbi, et ei peaks tulumaksu juurde maksma. Tulu hulka arvesta maksustatav brutotulu nagu palk, preemia, pension, üüritulu. Maksuvaba tulu, nagu näiteks pere- või toimetulekutoetust, ära siia arvesta.

Pensionide ja hüvitiste 2018 tulumaksumuudatuste korduma kippuvad küsimused

Kas alimendid, mida isa maksab emale arvestatakse tulude hulka? Ei. Aasta tuludeklaratsiooni seda ei kanta ja seega ei lähe need ka arvesse, kui räägime inimese kogutulust, mis on tulumaksuga maksustatav. Ka elatisabi, mida sotsiaalkindlustusamet maksab, ei ole tulumaksuga maksustatav. Kas alimendid lähevad ka tulumaksustamisele ja lapse osaline töövõimetoetus, mis töötukassa maksab ema arvele? Elatise (nn alimentide) maksustamine ei muutu, see on maksuvaba ja aasta sissetuleku hulka ei loeta. Lapse Töötukassast saadav osaline töövõimetoetus on maksuvaba toetus ja see aastatuluna arvesse ei lähe. Seda ei deklareerita ka tuludeklaratsioonis.

Elatisraha

Elatisraha suuruse määramisel lastele võetakse esmalt arvesse kõiki nande vajadusi eeldades, et kumbki vanem katab vajadustest poole. Seadusjärgne miinimum on küll kehtestatud pool miinimumpalka, ent käesoleva aasta suvel on ka Riigikohus seda tugevalt kritiseerinud ning leidnud, et selle kohaldamine ei ole paljudel juhtudel õige. Samuti tuleks laste vajadused lugeda kaetuks summa ulatuses, milles riik maksab neile toetusi (lastetoetus).

Kas pean uuesti kohtusse pöörduma, et praegune miinimumelatise kätte saada, kuna kunagi on välja mõistetud 205 eurot?

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist kehtivas miinimumsummas tasuma, tuleb elatise suurendamise nõudega kohtu poole pöörduda.

Kuidas tegutseda, kui sooviks taotleda isalt miinimumilt suuremat elatisraha?

Riigilõivu elatise hagilt tasuda ei tule, hagi tuleb esitada lapse elukohajärgsesse kohtusse.

Jüri Ratas: Ühte hoidev ühiskond on tugevam

Kui teha pere loomise samm, tuleb endalt küsida, kas ma olen valmis kandma seda vastutust lõpuni. Kui on astutud samm pere loomiseks, uue ilmakodaniku tulekuks, siis see ei lõpe seal, vaid kõik alles algab. Laste kasvatamisse peavad panustama mõlemad, seda nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Olenemata sellest, kas ollakse koos.

Täitemenetluse aegne elatisabi

Täitemenetlusaegse elatisabi saaja kohtulahendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustusest, vaid riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele elatise maksmata jätnud, võlgnevuse välja.

Elatise tasumise lõppemine ja kohustused peale seda?

2018. aastal on elatise miinimum 250 eurot kuus ühele lapsele, 500 eurot kuus kahele lapsele. See on miiinimummäär ja sellest astub kohus kõrvale vaid äärmuslikel juhtudel.

Lahutatud vanemate võrdne aeg lastega ja liisingu korter

Vastab tõele, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seda nii laste ülalpidamisel kui nende eest hoolitsemisel (hooldusõigus), kui seda ei ole piiratud ja teisele vanemale mingites küsimustes üle antud. Siiski ei ole olemas kahjuks seadust, mis saaks sundida vanemat lastest hoolima või neid armastama. Võimalik on kokku leppida lastest lahus elava vanema ja laste vaheline suhtluskord, ent ka see ei saa tagada, et lastest lahus elav vanem laste eest otseselt hoolitseks kui tal selleks huvi puudub.

Kas emal on õigus küsida elatisraha kui lapsed elavad pool aega isa juures?

Kui lastel on vahelduv elukoht ja nad veedavad mõlema vanema juures võrdse osa ajast, sõltub elatise maksmise kohustus sellest, millises mahus teevad mõlemad vanemad laste ülalpidamiseks kulutusi. Kui mõlema vanema panus laste ülalpidamiseks on võrdne, ei ole alust elatise maksmiseks. Kui aga ühe vanema panus on märkimisväärselt suurem, tuleks teisel vanemal hüvitada osa, mille võrra teeb tema vähem kulutusi laste ülalpidamiseks.

Elatisraha tuludeklaratsioonis

Elatis ei ole saaja tulu, seega saaja seda ei deklareeri ja aastatulu hulka seda ka ei arvata. Sama loogika kui siis, kui lapse vanemad koos elavad: isa palgast lastele tehtavad kulutused ei muutu isa tuludest ema tuludeks.

Mis kuupäeval maksab Sotsiaalkindlustusamet elatisabi?

Sotsiaalkindlustusamet teeb elatisabi taotlejale eelmise kuu eest elatisabi väljamakse vähemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks. Näiteks teostab Sotsiaalkindlustusamet septembrikuu elatisabi väljamakse hiljemalt 10. oktoobril.

Kui oled elatisvõlgnik, hakkad elama lindpriina

Tulevaks aastaks kavandab justiitsministeerium seadusemuudatust, mis võimaldaks tühistada elatisvõlgniku passi (s.t reisidokumendi). Schengeni piires saaks võlgnik sel juhul edasi reisida, väljapoole mitte.

Mida rääkis Merilo võlgadest kinnisvara­konverentsil?

[Eestis on] võlgu iga seitsmes elanik. Suur osa võlglastest on elatisvõlglased, kes on kokku elatisrahana võlgu 40 miljonit eurot.

Märka Last detsember 2017

Jätkuvalt on suureks probleemiks elatisvõlgnike suur arv (ligikaudu 8 900 võlgnikku), kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatisraha.

Mis uuest aastast tulumaksuvaba miinimumi arvestuses muutub ja mida ma tegema pean?

Kas lastetoetus on ka sissetulek? Lastetoetus on maksuvaba, seda tuludeklaratsioonis ei deklareerita ja aastasissetulekuna ei arvestata. Kas alimendid on ka tulu, mis läheb tulu arvestusse? Alimendid ei lähe aastatuluna arvesse. Elatis ei ole maksustatav tulu. Aga aastaid sissenõutud elatisvõlg mis nüüd kaootiliselt laekub, kas see on? Elatisvõlg ei ole ka maksustatav tulu.

Edukas koolitaja on oma lapsele võlgu üle 12 000 euro

Edukas koolitaja on oma lapsele võlgu üle 12 000 euro Ennast tippläbirääkijana esitlev Georg Merilo saadab samal ajal temalt elatisvõlga välja nõudva kohtutäituri pikalt. Võla maksmata jätmine ei ole talle suuri probleeme kaasa toonud.

Lapse isa on võlgu üle 13 000 euro: nüüd teab tütar ise ka, et isa lubadused on tühi jutt

Tänasel päeval on võlgnevus lapse isal võlgnevust üle 13 000 euro, see kasvab iga kuu. Ta käib Soomes tööl ja teenib raha, kuid kätte ei saa seda keegi. Ametlikult ta tööl ei ole, vara ei oma ja oma sissetulekuid skeemitab elukaaslase kaudu. Lapsega suhtlemise vastu tunneb ta huvi ainult juhul, kui see peaks talle soodne olema, mida on siiani juhtunud korra.

Kas alimendid lähevad ka tulumaksustamisele ja lapse osaline töövõimetoetus, mis Töötukassa maksab ema arvele?

Elatise (nn alimentide) maksustamine ei muutu, see on maksuvaba ja aasta sissetuleku hulka ei loeta. Lapse Töötukassast saadav osaline töövõimetoetus on maksuvaba toetus ja see aastatuluna arvesse ei lähe. Seda ei deklareerita ka tuludeklaratsioonis.

Kas elatis 2018. aastal suureneb või mitte?

Alampalk 2018. aastal on 500 eurot [ja elatise miinimummäär saab olema pool sellest ehk 500 : 2 = 250 eurot kuus lapse kohta.].

Täitemenetluse algatamine Soomes elava isku suhtes

Selleks, et Soomes täitemenetlust alustada, tuleb Eestis jõustunud kohtuotsusega minna samasse kohtumajja, kus otsus tehti ja taotleda kohtulahendi täidetavuse tunnistust ehk Euroopa Liidu täitekorraldust.

Elatisraha

Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Mis on tulemus kui nõuaksin laste isalt elatisraha, samas olen tema majalaenu käendaja, see pöörduks lõpuks nagu minu vastu?

Kui kohus nõuab elatise laste isalt kohtuotsusega välja, kuid ta ei hakka seda vabatahtlikult maksma, on Teie otsustada, kas algatate elatisraha kättesaamiseks laste isa suhtes täitemenetluse. Täitemenetluse algatamisel üritab kohtutäitur esmalt ikkagi laste elatise isa sissetulekust kätte saada, kinnisvara müümine elatisvõla kättesaamiseks saab toimuda vaid Teie nõusolekul.

Riigikontroll: KOV-id aitavad üha enam rongavanematelt elatisraha välja nõuda

Riigikontrolli auditist selgub, et kohalike omavalitsuste panus nende eestkostel olevate laste elatisraha küsimustes abistamisse on märgatavalt kasvanud – 13%-lt 59%-le on kasvanud nende laste osakaal, kelle elatisraha asjus saab KOVi tegevust pidada piisavaks.

Kuidas toimida nii, et laste ema ei saaks alimente kätte?

Seaduse järgi tuleb alimendid kulutada laste vajadusteks, kuid selle kontrollimine on problemaatiline.

Alimendid

Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.

Elu pärast elu: 1. Trevori juhtum

Mees rügab ihu ja hinge eest, et pere toidetud saaks, aga naine jätab ta lihtsalt maha, jättes mehe ilma ka ta kallitest lastest ning pannes kohtukaudu peale alimendid, mis meie riigi palkade juures on lausa inimsuse vastased, karmid ja mõeldamatud.

Elatis ja lapsega kohtumine

Lapsega suhtlemise kord määratakse kindlaks lapse parimatest huvidest lähtuvalt. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Seejuures peab olema tagatud tema eale ja arengule vastav rutiin ja režiim. Suhtluskorra eesmärk on säilitada lapse ja vanema vahelist sidet. Kui suhtluskorda lapsevanematel omavahel kokku leppida ei õnnestu, määrab selle vanema avalduse alusel kohus.

Maksuvaba tulu 2018

Tulumaksuvabasid tulusid arvesse ei võeta: pere- ja toimetulekutoetused (nt lapsetoetus, lapsehooldustoetus, sünnitoetus), elatis.

Miks lahutatud isad oma laste juurest tõrjutakse?

Keegi ei hakka koos elama ega abiellu selleks, et lahku minna. Ammugi ei hakata lapsi eostama mõttega, et ma ei ela nendega koos ega ole nende kõrval. Ometigi ei püsi kõik perekonnad koos. Kuid ka siis on vaja edasi elada ja hoida laste huvid esikohal.

Alimendid täisealisele lapsele

Kui [täisealise] lapse kulud on kuus 550 eurot, tema enda sissetulek on 317,02 eurot, siis on tema vajadustest katmata veel 232,98 eurot.

64.40.-

On üks teema, mis mind täiesti närvi ajab – elatisraha. See raha, mida peaks ja võiks mees/isa maksma oma lapsele siis, kui ta pere juurest lahkub. Oma lapsele….

Elatisest elatisabini

Sotsiaalhoolekande spetsialist selgitab, mida teha, kui lapse isa ei maksa elatist, kuidas ja millal pöörduda elatise saamiseks kohtusse, kellele makstakse elatisabi.

Kui palju peaks elatise maksjale endale pärast elatise maksmist raha alles jääma?

Elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära nõuab väga kaalukaid asjaolusid. Kohtud on avaldanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Ühe ülalpeetava puhul on elatise vähendamine üsnagi ebatõenäoline, kui vanemal ei ole tuvastatud töövõimetust.

36-aastane ema lahkus pere juurest: maksan mehele alimente, laenud on tasutud, kuid oma kodu ei saa ma soetada

Lastega sain kokku lepitud, et lähen. Ja läksingi. Iga naine teab, et kui sul on 700 eurtsi palk ning sellest maksta alimente kahele lapsele, laenusid ja omada mingisugustki elamispinda, ajab ikka naerma küll. Enamusi vist nutma.

Liisa Oviiri vastus Katrin Oravale: elatise tasumise süsteem tuleb muuta lastekeskseks

Jah, meie elatise süsteem vajab ülevaatamist ja kaasajastamist. Aga iga muudatuse keskmes peavad olema lapsed. Lapsed, kelle puhul kannavad ema ja isa ühist vastutust.

Alimendid ja sellega seonduvad probleemid: "Vahel kantakse mulle midagi, aga siis on mitu kuud vaikus."

Alimendid on ikkagi lapse jaoks. Selle raha eest saab katta lapsega seonduvaid kulutusi.

Kas mul on õigus saada riigilt elatisabi 95 euro ulatuses, kui isa maksab 235 asemel 140 eurot?

Elatisabi makstakse siis, kui igakuiselt laekub väiksem summa kui 100 eurot. Kui igakuiselt laekub 140 eurot, siis elatisabi ei maksta.

Kui elasime seni koos, kas siis naine saab tõesti kogu eelmise aasta ulatuses elatisraha tagantjärgi nõuda?

Elatise väljamõistmiseks on alust siis, kui vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud. Kui olete lapse ülalpidamises piisaval määras osalenud, ei ole alust elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks.

Kui suur on elatise miinimum 2018. aastal?

2018. aastal on elatise miinimum 250 eurot kuus.

Mis edasi?

Kui mees laste ülalpidamises ei osale, siis elatise saab välja nõuda ka abielus olles.

Elatis ainult lapsele

Elamispinnakulud loetakse elatise hulka, seda mis suurusjärgus, arvestab kohus ise täpselt välja võttes arvesse hetkeseisu üüriturul ja esitatud arveid.

Hooldusõigus ja elatis

Hooldusõiguse puudumine ei vabasta vanemat tema kohustustest, sealhulgas ülalpidamiskohustusest. Elatise suurus määratakse kindlaks lähtudes lapse vajadustest ning võttes seadusest tulenevatel asjaoludel arvesse ka vanema võimalusi. Elatishagi esitamine kohtule on riigilõivuvaba.

Katrin Orav: elatise tasumise süsteem tuleb muuta mõistlikumaks

Elatise miinimummäär peab võtma arvesse rohkemat kui ainult peaaegu suvalist riiklikku standardit – iga üksikut juhtumit tuleb vaadata eraldi ja seada elatiseks õiglane määr, mis kaitseb lapsi, aga ei lõhu perekonnasuhteid.

Üüritulu ja elatis

Lapse vara olemasolu ning sellelt saadav võimalik tulu ei tähenda kohe kindlasti seda, et lapse vanemal puuduks seetõttu kohustus elatist maksta. Pole sellist “seaduse punkti” ja pole ka kunagi olnud. Su tuttav peab maksma temast eraldi elava lapse (või laste) kasvatamiseks elatist, nii lihtne asi ongi.

Isa kaebas elatisest pääsemiseks pisikesed lapsed kohtusse

Naisteleht kirjutab lahkuläinud perest, kus isa on kaevanud kohtusse oma alaealised lapsed, et neile elatise maksmisest pääseda.

Elatisraha

Hooldusõiguse üleandmine ei vabasta vanemat kohustustest, mis tal on oma lapse ees, sealhulgas ka elatise maksmise kohustusest. Teisisõnu, vaatamata ühise hooldusõiguse lõpetamisele on isa kohustatud maksma elatist lapsele tema täisealiseks saamiseni.

Elatisabi, millal laekub

Minul oli 4 kuud ooteaeg, mil kohtutäitur püüdis saada lapse isalt rahasid kätte. Ja kui 4 kuu jooksul ei saanud siis 5 kuul 8 kuupäev tuli koos lasterahadega riigipoolt elatisabi 100 eurot.

Alimendid – lastetoetus

Lapse elatis on pool miinimumpalka ühelelapsele, kahe lapse korral jah tõesti terve miinimumpalk. Lisaks! Kui teine vanem ei ole tasunud elatist ega ka muud moodi panustanud, siis saab ka nõuda elatist veel aasta tagasiulatuvalt. Lastetoetust maksab riik ja see on 50 eurot ühele lapsele.

Elatisraha täisealisele

Elatise maksja on kohustatud elatist maksma kuni lapse täisealiseks saamiseni ning peale täisealiseks saamist kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Riigikogu 08.10.2018 istung

Täpselt samamoodi on elatisvõlglastele täiendavate piirangute seadmisega. Eelnõu on valmis, kõik on selle kooskõlastanud, mingisuguseid ideoloogilisi probleeme ei ole, aga praegu käib debatt ministeeriumide vahel, sest andmebaaside ümberehitamine võtab olulisel hulgal raha ning tähendab eraldi töid ja tegevusi.

Invaliidist elatisvõlgnik sai riigikohtus võidu

Mees, kelle juhiloa kehtivus peatati, kuna ta on elatisrahana võlgu tuhandeid eurosid, läks Riigikohtusse, kes tühistas juhiloa kehtivuse peatanud varasemad kohtumäärused.

Riigikohus: mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatemisest

Isegi juhul, kui võlgnik oli töövõimetu ka elatise väljamõistmise kohtumenetluse ajal, tuleb õiguste piiramise menetluses võlgniku töövõimetuse korral asjaolude kohaselt kontrollida tema võimet elatist tasuda. Üldsõnaline tõdemus võlgniku kohustusest leida tasuvam töö, mis ei põhine asjas tuvastatud faktiliste asjaolude hindamisel, ei ole asjakohane. Kaaluda tuleb ka seda, kas taotletav meede on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma ja aidates seega väljamõistetud elatise maksmisele kaasa.

Asenduskodu ja lapsevanema versus riigi ülalpidamiskohustusest

Omavalitsus peaks nõudma asenduskodudes viibivate laste eest elatised välja ning seda raha ei tohiks kasutada asenduskodu ühisteks kuludeks, vaid konkreetselt antud lapse lisahüvedeks või panna raha hoopis tuleviku tarvis kogunema. Asenduskodust välja astuva „laps-täiskasvanu“ jaoks oleks selline hoius oluline abi.

Oma inimeste heaks

Lapsi, kes elavad ainult ühe vanemaga, on Eestis 56 000. Neist iga neljas perekond on selline, kus üks vanematest ei maksa lapsele elatisraha.

Filmiarvustus: Minu näoga onu» on piisav, et mõjuda naistele, kuid mõeldud siiski meestele

Tervisega kimpus isa (Roman Baskin) ilmub oma äsja mittevabatahtlikult vallaliseks muutunud poja ukse taha ning nõuab hoolt ja hellust, mida ta ise kunagi ei pakkunud. Mida sellises olukorras teha? Leppida olukorraga ja rõõmustada end teadmisega, et alimendid läksid ju igati ausalt isa palgast maha?

Elatisest/alimentidest – head ja vead

Kui isa ei maksa üldse elatist, siis riik maksab 100 eurot kuus ning nõuab selle mehelt välja. Kui mees maksab 50 eurot, siis maksab riik 50 eurot lisaks. Kui mees maksab 80 eurot, siis riik maksab 20 eurot. Kui mees maksab 100 eurot või rohkem, siis riik ei maksa midagi. Lapsel on abivajava isa toetamise kohustus tulevikus niikuinii.

Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017

Kui näiteks vanem maksab lapsele elatist vaid siis, kui tal on selleks tuju, siis on peamine probleem ikkagi selles vanemas, mitte seadustes, kohtutäituris või riigis. Mõistlikkust ja heatahtlikkust seaduse, kohtuotsuse ega riigi sunniga tekitada ei saa.

Postimehe ristsõna: 27.september 2017

Alimendid ehk elatis.

Lastele parim kasvukeskkond on pere

Tegime hiljuti Facebooki lehe MTÜ Lapsele Vanemad organisatsioonile. Kui tõesti hindate pereväärtusi ja mõlema vanema olulisust lastele siis tulge ühinege meiega.

Õnneli Matt: elatisrahast ja lastetoetustest ilma radikaalfeministliku agendata

Kui tuua olukord, kus ema elab kolme lapsega ja saab palka 500 eurot, toetust riigilt 500 eurot ja isalt alimente summas 705 eurot ehk miinimumi (ma nimetaks „normi“) iga lapse kohta, siis teeb see tema kuu sissetulekuks 1 910 eurot.

Meestest, naistest ja võrdõiguslikkusest

Minu meelest üheks tähtsamaks argumendiks on lapse elatisraha ehk alimendid, nagu paljud armastavad öelda. Eestis ja arvatavasti mujalgi maailmas on naistel väga palju õigusi alaealise lapse hooldusküsimustes – praktiliselt alati võidavad kohtus naised. Seetõttu praktiliselt enamus lapsi pere lagunemisel lähevad elama ema juurde ning isa hakkab igakuiselt maksab elatist.

Alimentide maksmisest kohtuväliselt või mitte

Sõbraliku lahkumineku korral saavad kokkulepped sõlmitud ilma kohtu ja notarita. Samas tasub meeles pidada, et kui ema soovib võtta näiteks kodulaenu, siis peab elatis olema kohtus välja nõutud või notaris kokku lepitud. Igakuine elatise laekumine ema pangakontole panka ei rahulda.

Kas kohtutäitur teeb võlgniku taskud tühjaks?

Me ei tohi arestida riiklikke toetusi, hüvitisi (ka vanemahüvitist), elatist ega pensione. .

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teataja august 2017

2016. aasta lõpus uuris kaubanduskoda ettevõtjatelt nende arvamusi ümbrikupalkade maksmise kohta. Töötaja algatusel ümbrikupalga maksmise põhilise põhjusena nähti soovi varjata sissetulekut (38%), selle taga võib olla näiteks soov hiilida kõrvale lastele elatisraha maksmisest.

Hooldusõigus ja alimendid

Alimente, kui need on juba peale pandud, saab minu teada vähendada ainult kohtu kaudu. Ehk siis pead pöörduma kohtu poole ning seal ära tõendama, et kannad ise suures mahus kulusif ning lapsed on poole ajast sinuga. Lihtsalt maksmata sa ei saa kätta senikaua kui vana kohtuotsus on jõus, sest siis saab naine iga kell kohtutäituri poole pöörduda ning siis lisanduvad ka kohtutäituri tasud, mis on üsna kopsakad ning nõutakse võlg sisse.

Lasterikka pere toetus ja elatis

Seega [alates 01.07.2017] saab vähemalt 3 last kasvatav pere riigi käest igakuist toetust 500 eurot kuus.

Üks hääl massis on teistmoodi

Paraku on seoses elatisega väga palju probleeme, mis panevad teise vanema väga kehva olukorda. Sageli mõistame aga ainult vanemaid, kes lapsega koos elavad aga mitte neid, kes eraldi elavad.

Kalvi Kõva: julgust eksida on poliitikas enam

Meie suurimad suunitlused on olnud perede toimetulek, eriti lastega perede ja üksikvanemate toimetulek, sealhulgas elatisraha väljanõudmised.

Vanemad, kes lahus. kuidas teil rahaasjad?

Meil kokkuleppeline summa välja mõeldud, mida isa igakuiselt maksab, 8 aasta jooksul pole kordagi mingeid probleeme tekkinud. Hetkel on see 500.- kuus. Lisaks ostab isa ka enamuse riidekraamist. Laps veedab umbes 1 öö nädalas isa juures, lisaks umbes 1 nädalavahetuse kuu jooksul samuti. Rangelt asjad reglementeeritud pole, suhted kõigi osapoolte vahel sõbralikud. Isal on ka uus pere ja 2 väikest last, keda aitan vahel heameelega hoida jne.

Kuidas oleks võimalik teha nii, et ainult emal oleks lapsehooldusõigus?

Kui vanematel ei õnnestu ühist hooldusõigust üksmeeles teostada, on võimalik kohtult taotleda, et kohus annaks ühele vanemale lapse hooldusõiguse osaliselt/täielikult üle. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja põhjendada oma väiteid.

Kas omal ajal määratud elatismiinimum tõuseb automaatselt või peaksin uuesti kohtusse pöörduma, et tänast miinimumi saada?

Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud konkreetse summana, tuleb elatise suurendamiseks uuesti hagiga kohtu poole pöörduda. Kui aga kohtulahendi kohaselt on elatise suurus seotud alampalgaga, suureneb makstav elatis automaatselt alampalga muutumisel.

Kuidas saaksin vabaneda elatise maksmiset, kui ma pole lapse lihane isa, kuid nimi on sünnitunnistusel?

Kui olete kantud lapse sünnitunnistusele, on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Isadust on võimalik kohtu kaudu vaidlustada, kuid vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Näiteks kui Te olite juba lapse sündimise hetkel teadlik, et tegemist ei ole Teie bioloogilise lapsega, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg lapse 1-aastaseks saamisel.

Kui palju on võimalik küsida lapse jaoks elatisraha, kui lapse isa on sügava puudega ja kuu sissetulek on 371 eurot?

Üldjuhul oleneb lapse elatisraha suurus lapse vajadustest, kuid samas mõjutab elatisraha suurust ka vanema majanduslik seisund.

Kui lapsel ei ole bioloogilise isa nime, kas siis on võimalik lapse bioloogilist isa elatist maksma panna?

Lapse isalt on võimalik kohtulikult elatist nõuda vaid siis, kui lapse isa on kantud lapse sünnitunnistusele. Kui lapse sünnitunnistusele isa märgitud ei ole, tuleb kõigepealt kindlaks teha isadus (kas lapse isaga kokkuleppel või kohtu kaudu) ja seejärel on võimalus nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist.

Elatise miinimum (alimendid)?

Elatise maksjal tuleb kõik 235€ elatise saajale välja maksta, kinni sellest midagi pidada ei tohi, tulumaksu sellelt tagasi ei saa. Elatise saaja saadud elatiselt mingeid makse maksma ei pea, kõik 235€ on temale kasutamiseks.

Mis samme tuleb astuda ja milliseid pabereid on vaja, et nõuda kohtu kaudu isalt lastele elatist?

Kui laste isa on märgitud laste sünnitunnistusele, tuleb elatise väljamõistmiseks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Samuti on võimalik elatise väljamõistmine läbi maksekäsu kiirmenetluse, kuid sellisel juhul ei ole võimalik nõuda elatist tagasiulatavalt ega suuremas summas kui 1,5-kordne kehtiv elatismiinimum.

Kas isal on tõesti õigus tasaarveldada miinimumelatisest kuus 5 päeva jooksul lapsele tehtud kulutusi?

Laste isal ei ole õigus omavoliliselt teha elatisrahast mahaarvamisi. Elatist tuleb tasuda vastavalt kohtulahendile, vastasel juhul on elatist saaval vanemal õigus pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.

Kas saan ülikooli ajaks vanematelt suuremat elatist nõuda?

Kui kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on põhjendatud hagiga kohtusse pöördumine. Selleks tuleb koostada hagiavaldus, millega taotlete elatise suuruse muutmist. Teil tuleb tõendada enda vajaduste suurenemist, esitades seejuures vastavaid tõendeid. Riigilõivu elatise suurendamise hagilt tasuma ei pea.

Kui laps sai 18-aastaseks, kas võin siis elatisraha ja taskuraha otse lapsele maksta?

Kui täisealiseks saanud laps jätkab keskhariduse omandamist, on tal õigus ülalpidamisele, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui kohustusite omavahelise lepinguga tasuma elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni, on Teil nüüd, kui laps on saanud 18-aastaseks, õigus maksta elatisraha otse lapse pangakontole.

Sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi arendamine jätkub uute partneritega

Maksame kõiki sotsiaaltoetusi ja uut elatisabi läbi uue infosüsteemi. Kõik meie enam kui 700 000 klienti võivad olla kindlad, et toetused ja teenused makstakse õigeaegselt välja.

Ikka need alimendid

Kui täna lahuselav vanem maksab lapsele elatist vähem, kui seadusega ette nähtud miinimum, siis loetakse, et ta jääb lapsele võlgu.

Elatisega seotud murekohad elatise maksja seisukohalt

Miinimumelatis moodustab 24,7% prognoositavast tänavuse aasta keskmisest palgast. Keskmist palka teenivad aga napilt kolmandik Eesti palgatöölistest. Ka Riigikohus on leidnud, et miinimumelatis on liiga suureks kasvanud, ületab kaugelt poolt laste tegelikest kuludest (Rakendusuuringute keskuse 2014a uuringu järgi keskmiselt, mitte minimaalselt, 280€/kuus) ja tuleks alampalgast lahti siduda.

Lasteasutustega seotud sotsiaaltoetused Kuressaare linnas

Toetust makstakse neile, kelle perekonna sissetulek (töötasu, elatisraha, lapsetoetus ja muud sissetulekud) ühe pereliikme kohta on pärast eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui pool kehtivast palga alammäärast (235 eurot). Taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane taotlus koos jooksva kuu sissetulekuid ja eluasemele tehtavaid kulutusi tõendavate dokumentidega Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakonda.

Nõustamised peredele

Minu idee seisneb selles, et päris paljud naised/mehed, kasvatavad lapsi üksinda ja ei saa teiselt poolelt alimente kuidagi kätte (alimendid kohtu poolt välja mõistetud juba). Korralda nõustamised mõlemale poolele, et jõuaks kiiremini lahendusteni, et ei peaks lisakulusid maksma hakkama, kui pöörduda kohtutäiturite poole.

Alimentidest ja muust

Laps ei ole ainult ühe vanema oma vaid ikkagi mõlema. Mõlemad peaksid panustama ühtemoodi enda lapsesse.

Info laste- ja peretoetustest

Tartu Ülikooli Kliinikumi infoleht laste- ja peretoetuste kohta.

2017. aasta muudatused Sotsiaalministeeriumi haldusalas

Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt.

Seaduslikud viisid oma laps nälga jätta: kui elatisvõlgnik välismaale pageb, ei maksa ka riik

Täitemenetlust ei saa algatada maksmisest hoiduva vanema kohta välisriigis, kui puuduvad seaduslikud elukoha- ja töökohaandmed inimese kohta. Täitemenetlust ei saa algatada Eestis, kui puudub vara. Kohtutäiturid lihtsalt ei võta menetlusse asju, millel puudub rahaline sisu, isegi vaatamata jõustunud kohtuotsusele.

Nii üritavad soomlased petta Kelat – keskmine pettus 4 200 eurot

Näiteks üks naine elas välismaal, aga oli registreeritud Soome aadressile. Samal ajal taotles ta Soomes eluasemetoetust, töötutoetust, lapsetoetust ja elatisabi. Välismaal elavale inimesele polnud neid toetusi ette nähtud. Pooleteise aastaga õnnestus nii välja petta ligi 64 000 eurot. Kohus mõistis naisele nelja kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse.

Lahutus on kallis asi: loe, mis kulutused ootavad Korobeinikut kohtusse minnes ees!

Elatisraha suuruse määramisel arvestatakse tavapäraseid kulutusi, mis lapse kasvatamisel tekivad ning võetakse arvesse, et raha kataks täielikult lapse vajadused. Igal juhul, ei tohi olla aga elatis ühe lapse kohta väiksem kui pool kuupalga alammäärast (ehk mitte vähem kui 235 eurot).

Elatisabi taotlemine

Sotsiaalkindlustusameti selgitused elatisabi taotlemise kohta.

Üliõpilased jagavad augustikuus soovijatele tasuta õigusabi

Eesti inimeste suurimad mured on seotud laste elatisraha ning pärimisküsimustega. Tulevased juristid on aga taas Tallinna teenindussaalis kuni 25. augustini kõikidele abivajajatele tasuta nõu jagamas.

Tulevane elatissüsteem

Sel nädalal juhtisid kohtunikud justiitsministeeriumi tähelepanu tõigale, et eesti miinimumelatis on liiga kõrge ja uutest santsioonidest pole eriti kasu. Teemat käsitleti ka reedel Vikerraadios, kus Urmas Reinsalu tunnistas, et aasta tagasi kehtestatud sanktsioonid ei toimi ja elatissüsteem vajab uuendamist.

Vastamine hagiavaldusele

Kui maksate iga kuu lapsele 290 eur, siis ei ole tõesti alust [kohtu]menetluseks /…/.

Plaan: isata lastele kuu aega vähem vanemahüvitist

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemahüvitise muudatused, millega isad saavad 30 päeva pikkuse täiendava vanemahüvitise. Isata lastelt ei võeta küll midagi ära, kuid see tähendab, et neile jääb kehtima senine 18 kuu pikkune hüvitise saamise õigus, kui kahe vanemaga perekonnal on võimalus kuu kauem toetatult vanemaga kodus olla.

Lasterikka pere toetust saavad vanemad, kelle juures laps kasvab

Kui aga lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures või teise vanema peres, siis seda [lasterikka pere toetuse saamise] õigust ei ole.

Ümbrikupalk kui keelatud vili

Töötaja "motivatsiooniks" saada palka ümbrikus võib olla näiteks soov hiilida kõrvale lastele ettenähtud elatisraha maksmisest või saadavate sotsiaaltoetuste kaotamine.

Õiguskantsleri kiri Justiitsministeeriumile: Eelnõu elatise võlgnike survestamiseks

Elatis on mõeldud lapse igapäevaseks toimetulekuks, mistõttu on tõesti oluline, et laps saaks vajalikku ülalpidamist koheselt. Lapse õigus saada ülalpidamist ületab oma olulisuselt suure osa vanemate heaoluõiguseid ja –vabadusi ning teatud ulatuses ka kolmandate isikute majandushuve.

Lasterikkad pered rõõmustavad uue toetuse üle

Lasterikka pere toetuse esimesed väljamaksed teeb sotsiaalkindlustusamet 7. juulil.

Iga viies noor saab ümbrikupalka

Peamiselt maksavad illegaalset töötasu väikesed ettevõtted, kes soovivad tööjõumaksude maksmata jätmisega oma kulusid vähendada ja ebaausat konkurentsieelist saada. Samal ajal võib ka töötaja seda ise soovida, kui mingite kohustuste täitmisel on tekkinud makseraskused või soovitakse näiteks elatisraha maksmisest kõrvale hoiduda.

Isa lapsele nime panema ei tule, kuid isa 100% teada, kas on mingeid õigusi?

Saab nõuda kohtu kaudu isaduse tuvastamist. Aga palun arvesta siis, et kohustustega käivad kaasas ka õigused. Seega isal on õigus sama palju lapsega kohtuda, tema asukoha asjus kaasa rääkida, otsustada, kas võib minna reisile jne. Ja lapsel on hiljem kohustus oma isa ülal pidada.

Kolme ja enama lapsega perede kõrge toetus hakkas kehtima

1. juulist hakkas Eestis kehtima oodatud lasterikka pere toetus. Perele, kus kasvab kolm kuni kuus last, maksab riik senisele lapsetoetusele lisaks 300 eurot kuus. Perele, kus kasvab seitse ja rohkem last, makstakse lapsetoetusele lisaks 400 eurot.

Tööandjad: elatisvõlgnike seadus on liiga karm

Leiame, et töötaja peaks ise oma kohustuste eest vastutama. Kui kohtutäituril tekib kahtlus, et töötaja tegelik sissetulek on suurem kui ametlik sissetulek, tuleks nõue esitada töötaja, mitte tööandja vastu" seisab [Eesti Kaubandus- Tööstuskoja poolt Justiitsministeeriumile edastatud kirjas.

Õigusteadmatus kasvatab võlad mitmekordseks

Paljudele teeb muret veel elatis, näiteks alimendid ning lapse hoolduse ja vara jagamise küsimused.

Elatisabi arvutamine

Elatisraha tuleb maksta ette, ehk et juuli raha tuleb maksta hiljemalt 30. juunil.

Vanemlikud õigused – elatis

Elatise võlg kasvab edasi ja lapse emal on elatist õigus nõuda ka lapse isa vanematelt, kuna poeg seda ise ei suuda tasuda. Vanemlike õigusi enam ära ei võeta, tõenäoliselt võeti ära otsustusõigus lapse üle, et ema saaks üksinda teha otsuseid kus lapsega elab või millises koolis/lasteaias laps käib.

Kas isa peab maksma elatisraha edasi peale vanemlike õiguste äravõtmist?

Vanemlike õiguste äravõtmine ei lõpeta vanema ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes. Lapse isal tuleb lapsele elatisraha edasi maksta, samuti tasuda elatisvõlgnevus.

Lapse ja peretoetused vanemapõhiseks?

Kui eksidega kokku leppida, siis saab ju praegugi määrata lastetoetuste saajaks selle, mis pidi oleks kasulikum. Aga probleem ongi ju selles, et kokkulepetele ei jõuta ja usaldust pole. Kui suur on protsent mehi, kes maksavad elatist ilma kohtuotsuseta? See määrabki selle miks seda ühte last ei anta isale, kellel on näiteks 2 last lisaks tema hingekirja lapsetoetuste saajaks. Suuremjagu ei mõtle nii, et kui kokku liidaks ja saaks näiteks tulumaksutagastuse, siis selle eest midagi lapsele lisaks osta, vaid soovivad lihtsalt endale raha saada.

Elatis, isa Eestis, laps Soome

Küsimus: Kas ma saan Eesti kohtult nõuda elatise väljamõistmist, kui laps elab Soomes ja isa Eestis? Vastus: Jah.

Elatis ja elatisabi lapsele

Justiitsministeeriumi ülevaade lapse ülalpidamist puudutavast regulatsioonist Eestis.

Kuidas lubab seadus ühelt lapselt teise kasuks raha ära võtta?

Seadus ütleb, et vanemad hoolitsevad oma laste eest võrdselt ja seega on ühe vanema makstav elatis vaid pool sellest rahast, mida lapse kasvatamiseks on vaja.

Alimentide suurus

Küsimus: Hetkel käsil lahkuminek abikaasast kellega on 3 last. Minu igakuine sissetulek on umbes 1 000 eurot neto. Kui suured tuleksid umbes alimendid? Vastus: Miinimumelatis on 1/2 miinimumpalka kuus ühe lapse kohta, s.t 3 last kokku 705 eurot.

Kuidas nõuda elatisraha, kui ema lastega on Soomes ja isa Eestis?

[Elatishagi võib menetleda] nii Soome kohus (lapse elukohajärgne kohus) kui ka Eesti kohus (kostja elukohajärgne kohus).

ELATISVÕLGNIKE ELU LÄHEB KIBEDAMAKS: jätad lastele maksmata, võetakse auto käest ja reisima ei pääse!

[Justiitsministeerium] saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi plaanitakse kehtetuks tunnistada näiteks [elatis]võlgniku reisidokumendid. Lisaks luuakse liiklusregistrisse uus keelumärke liik, mille järgi politsei hakkab jooksvalt kontrollima, kas kinni peetud või mööda sõitev sõiduk on kohtutäituri poolt keelumärgistatud. Kui politsei tuvastab sellise sõiduki, siis on korravalvureil õigus sõiduk valdajalt ära võtta ja täiturile üle anda.

Just selle summa saab keskmine Eesti lastega pere ühe liikme kohta kuus kulutada

Statistikaameti andmetel kulutas 2015. aastal lastega leibkond leibkonnaliikme kohta 371 eurot kuus.

Elatisabist ja elatisest

Elatist tuleb lapse ülalpidamiseks tasuda vähemalt miinimummääras (pool igal aastal kehtestatud miinimum­palga määrast).

Mais maksti täitemenetlusaegset elatisabi 1 943 inimesele

Sotsiaalkindlustusamet tegi eile täitemenetlusaegsed elatisabi väljamaksed aprillikuu eest 1943 inimesele summas 179 782 eurot.

Eelnõu seab pahatahtlikele elatisvõlgnikele uued piirangud

Kui praegu saab elatisvõlgniku mõjutamiseks peatada näiteks võlgniku juhtimisõiguse, kalastuskaardi, jahipidamisõiguse või relvaloa kehtimise õiguse, siis eelnõu kohaselt saab kohus tunnistada vajadusel kehtetuks ka võlgniku reisidokumendid, näiteks passi, meremehe teenistusraamatu, kuid mitte ID-kaardi ja keelata ka reisidokumentide väljaandmise.

Eesti elatismaksud on üks kõige ebaõnnestuim asi

Ema kasvatab 24/7, isa maksab pikaajalist "laenu", vahest käiakse kohtus kaklemas, kohtul on tööd, juristil on tööd, emal, isal ärapanemisrõõm või kaotusvalu.

Uusi seadusi

Käesoleva aasta alguses lisandus kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegne elatisabi, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha.

Kas isal lasub kohustus edasi maksta elatisraha, kui laps saab 18a vanaks aga omandamisel on kutseharidus?

Täisealisel lapsel on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist siis, kui ta täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Alimendid ja kinnisvara jagamine

Ühine laps ja tema ülalpidamiskohustus on täiesti teine teema, mis ei puutu kuidagi omandisuhetesse ega laenuküsimustesse. Kui üks vanem ei panusta vabatahtlikult lapse ülalpidamisse, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtusse elatise nõudega.

Tahan lastega Soome elama

Ja, mis mõttes mees niikuinii ei maksa elatist? Loogiline, et peab, olgu ta Soomes või Eestis.

Kas elatisraha nõue aegub?

Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures ei hakka nõue aeguma enne lapse 18-aastaseks saamist.

Roaldi nädal elatisvõlgnikest

Mõlemad [vanemad] peaksid panema võrdselt raha, et lapsel oleks hea ja turvaline kasvada.

Elatise teema

See, et kohus nõuab uue naise sissetulekuid ja nelja uue lapse kulusid on tegelikult nende uute laste majandusliku olukorra kaitseks. Kohus soovib veenduda, et kui vanale naisele/lapse kasuks mõistetakse elatis välja miinimumsumas, siis uued lapsed ei jääks vähem kindlustatuteks.

Maksekäsu kiirmenetlus ja vastväide sellele

[Elatishagi kohtule esitamine on tasuta ehk] maksuvaba.

Roaldi nädal: Elatisvõlglased

Eestis elab hinnanguliselt kuni 42 000 üksikvanemat, kes on õigustatud saama lapse ülalpidamiseks elatisraha teiselt vanemalt. Samal ajal kasvab jõudsalt paadunud elatisvõlglaste ehk nn “rongavanemate” arv, kes oma kohustust ei täida. Roald Johanson otsib üles Eesti üksikvanemad ja uurib, kuidas hakkama saada, kui teine pool ei maksa alimente. Mida arvavad aga elatisvõlglased ise – milline on õiglane panus laste kasvatamisel pärast lahkuminekut?

Kas isa saab nõuda, et maksab elatist ja ainult lapse kontole ning üksnes juhul, kui ema maksab sama palju?

Vanemal, kes on lapse alaline kasvataja, on õigus nõuda lahus elavalt vanemalt elatise maksmist otse oma pangakontole. Mõlemal vanemal tuleb küll lapse ülalpidamisse reeglina võrdselt panustada, kuid last kasvatav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult, kandes vahetult lapse ülalpidamisega seotud kulusid.

Kas on võimalik teha seaduslik dokument, millega mu bioloogiline ütleb lahti seaduslikest õigustest?

Isadusest loobuda ei ole võimalik, kuid sellele vaatamata võib kohus ülalpidamiskohustust isa suhtes piirata või üldse sellest vabastada.

Elatisraha lapsele!

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 492 punkti 8 kohaselt tuleb lapse elatisenõude puhul maksekäsu kiirmenenetluse avalduses märkida kinnitus, et võlgnik ei osale lapse ülalpidamises. [Kui isa lapse ülalpidamises aga siiski osaleb, siis tuleb nõue esitada hagimenetluses.].

Kas piisab, kui vormistada kokkulepe elatise osas kirjalikult omavahel või peab seda tegema siiski notari juures?

Iseenesest ei vaja elatise maksmise kokkulepe notariaalset kinnitamist, kuid panga jaoks on see tõenäoliselt vajalik, lisaks saab lisada notariaalsesse kokkuleppesse tingimuse, et kokkulepe allub kohesele sundtäitmisele – see tähendab seda, et kui laste isa rikub kokkulepet, on Teil võimalik koheselt, ilma kohtusse pöördumata, algatada tema suhtes elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Kas kohus võib elatise vähendamise taotlust arvesse võtta, kui laps on terve kuu isaga, ka suvel pikemalt?

Reeglina ei vähenda kohus elatisraha nende päevade eest, mil laps veedab aega lahus elava (ja elatist maksva) vanemaga. Seda eelkõige põhjusel, et last kasvataval vanemal on püsikulud ka ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures.

Kättemaksukontor 195 osa: Alimendid

Kui miljonärist eksabikaasa keeldub õiglasest alimentide maksmisest, ei jää naisel muud üle kui Kättemaksukontori poole pöörduda. Detektiivid lubavad elatisraha välja nõuda, kuid selgub, et miljonär on oma varanduse osavalt teiste nimele kantinud.

Elatis ja ainuhooldusõigus

Ainuhooldusõigus tähendab, et ema ei pea küsima isa nõusolekut lapsega seotud toimingute puhul, näiteks elukoha vahetuseks, lapse lasteaia või kooli valikuks, huviringi panekuks, reisile minekuks jne. Ema on lapse vara (kui laps saab midagi päranduseks või kingiks-korteri, maja, maad, raha jne) ainuhooldaja st ema vastutab lapse vara säilimise eest lapse täisealiseks saamiseni, ema taotleb vajadusel (kui see on lapse huvides) luba vara müügiks, aktsiate ostuks jne. Ilma isa igakordse loata. Ema on lapse esindaja. Ainuhooldusõigus EI TÄHENDA lapse ainuhooldamist nagu tavaliselt hooldamine=lapse eest reaalselt hoolitsemine(toitmine, riided, eluase jne) mõeldakse! St et nüüd pühib isa käed lapsega seotud kohustustest puhtaks ega pole tal ka õigusi. Ikka on: õigus võrdselt emaga lapsega kohtuda, temaga tegelda…kohustus elatist maksta jne jne. Kahjuks ei saa sundida isa ega vanavanemaid lapsega suhtlema, paraku. Kui nad on teistsugusel arvamusel ega soovi. Aga nõuda elatist loomulikult saab. Maksekäsu kiirmenetlus või hagi kohtusse.

Tarvi lugu: keegi pole mind nii valusasti löönud kui mu oma naised

Ei möödunud Narvas aga aastatki, kui mu ema helistas, et mind otsib politsei, ja küsis, millega ma küll hakkama olen saanud. Tuli välja, et olen alimendid maksmata jätnud. Naine oli mu kohtusse andnud, kuna ma lapsele elatisraha ei maksa. Õnneks oli mul kõik salvestatud, nii et saime selle asja korda. Eksnaine ei osanud kuigi hästi põhjendada, mis ta nii tegi, kui ta tegelikult sai ju raha.

Kas kunagi välja nõutud elatist 145 eurot kuus, on nüüd võimalik 235 eurole tõsta kiirmenetlusega?

Elatisraha suurendamiseks tuleb esitada hagi elatisraha suuruse muutmiseks, kuid seda ei ole võimalik teha läbi maksekäsu kiirmenetluse. Täitemenetluse algatamine ei välista kuidagi kohtumenetluse algatamist elatisraha suurendamiseks.

Ta vägistas mind neli päeva pärast sünnitamist – sest naine peab alati kättesaadav olema!

Kui olin vägivaldsest kodust viimaks pääsenud, jätkus kolmeaastane kemplemine elatisraha pärast. Selle aja jooksul ei maksnud mees sentigi. Kohtunik lasi vastaspoolel rahumeeli venitamistaktikat kasutada, mis aja jooksul mees jõudis oma varast lahti saada ning kohtunik laiutas vaid käsi.

Kohus saatis Linteri elatisrahavõla süüasja materjalid prokuratuuri tagasi

Prokurör vaidles kaitsja taotlusele vastu ning märkis, et süüdistusakti tagastamine ei ole põhjendatud, kuid kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, esitatud taotlustega ja poolte seisukohtadega, leidis, et käesoleval juhul on vajalik tagastada süüdistusakt prokuratuurile ja tegi selle kohta määruse.

Kas vanaema saab lastelaste kasvatamise eest elatist nõuda?

Kindlasti on eestkostjal õigus nõuda eestkostetavate [laste] nimel laste vanemalt elatist. Elatise nõude saab esitada laste elukoha järgsesse [maa]kohtusse.

Vallaline ema: Sõdida on mõttetu, eraldi elava vanema panus ei saa kunagi olla päris sama

Eile küsiti minu käest, et kui palju mu lapse (poisi) isa mulle võlgu on? Ütlen ausalt, et hakkasin keerutama, sest ei tunne küll, et mulle võlgu oldakse. Mina olen lapsevanem, mina kasvatan last ja järelikult on see minu töö, teenida täpselt nii palju, et me kahekesi ära elame.

Kui kaua võib kesta tsiviilhagi menetlus ajaliselt kuigi kõik kuupäevad on juba saabunud?

Minu kogemusele toetudes lahendatakse elatisasjad üldjuhul ca 6 kuuga, tavaliselt isegi kiireminini, mõnikord kulub ka pikem aeg kohtulahendi saamiseks.

Kuidas mõista elatise kiirmenetluse nõuet, "võlgnik ei osale igakuiselt lapse ülalpidamisel"?

Lapse ülalpidamises mitteosalemiseks loetakse ka seda, kui vanem ei maksa elatist piisavas ulatuses. Seega ei takista asjaolu, et isa mingis ulatuses elatist tasub, kohtu poole pöördumist miinimumsummas elatise väljamõistmiseks.

Mida teeb ema elatisrahaga, kui isa maksab elatist emale ja samas on laps ka tema juures pool aastat?

Hoolimata sellest, kas isaduse omaksvõtt on vabatahtlik või kohtu kaudu, hoolimata sellest kas elate koos või ei, ikka on isal pärast isaduse omaksvõttu/tuvastamist kohustus elatist maksta.

Mida tähendab "üksinda" last kasvatav lapsevanem uues elatisabi seaduses?

Üksinda last kasvatav vanem on see vanem, kes kasvatab last ilma lapse teise vanemata (vanem, kes on märgitud lapse sünniakti).

Elatis ja kooselu

Hoolimata sellest, kas isaduse omaksvõtt on vabatahtlik või kohtu kaudu, hoolimata sellest kas elate koos või ei, ikka on isal pärast isaduse omaksvõttu/tuvastamist kohustus elatist maksta.

Kas suvel peab lapsele elatist maksma, kui ta pool suve elab isa juures?

Kui lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust vahetult, ei pruugi olla otseselt alust elatise maksmiseks.

Prokuratuur süüdistab Kremli aktivisti Linterit oma lapsele elatisraha maksmata jätmises

Süüdistuse järgi pole Linter juba pikemat aega oma lapsele elatist maksnud ning võla kogusumma ületab juba 9000 eurot.

Elatisnõudest loobumine

Sissenõudja avalduse alusel on võimalik täitemenetlust peatada (vara aresti alt selleks ajaks ei vabastata) ja lõpetada (vara vabastatakse aresti alt).

Kui palju riik alimente maksab?

Kui lapsele on kohtu poolt elatist välja mõistetud vähem kui 100 eurot, makstakse ka elatisabi vastavalt sellele, mis kohus välja on mõistnud. Kui aga kohtu poolt välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot, maksab riik elatisabi 100 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusamet tegi esimesed täitemenetlusaegsed elatisabi väljamaksed

Sotsiaalkindlustusamet tegi reedel esimesed täitemenetlusaegsed elatisabi väljamaksed veebruarikuu eest 1481 inimesele summas 131 512 eurot. Kohtumenetlusaegset elatisabi maksis ametl 8. märtsil 123 inimesele kokku 18 014 eurot.

Riik maksab lastele elatisabi nüüd ka täitemenetluse ajal

Täna teeb sotsiaalkindlustusamet esimesed täitemenetlusaegsed elatisabi väljamaksed veebruarikuu eest.

Kas isa saab tõsta elukaaslase koos lapsega oma korterist välja?

Kui lapse isa on korteri ainuomanik, on tal õigus otsustada, kes temale kuuluvat eluruumi kasutab. Samuti on tal õigus küsida korteri kasutamise eest üüri. Lapse isal on lapse suhtes küll ülalpidamiskohustus, kuid tal ei ole kohustust tagada lapsele elamispinda.

Kõik, mida peaks teadma elatisabist

Advokaadibüroo Concordia vandeadvokaat Senny Pello selgitused elatisabi taotlemise kohta.

Alimendid ja lahkuminek

Elatis on konkreetse isa panus tema seadusliku lapse kasvatamiseks ja õigustühised on igasugused tingimuste seadmised st siis maksan kui…ei ole seaduslik. Ammugi ei mõjuta elatist see, kas ja kellega suhtleb lapse ema, kas tal on uus kooselu või uus abielu vms, see ei puutu absoluutselt asjasse (uuel elukaaslasel ega abikaasal pole selle lapse ülalpidamiskohustust, see oli on ja jääb seaduslikule isale).

Kas elatisraha suureneb seoses miinimumi muutusega, kui kiirmenetlusega on mõistetud välja 179 eurot?

Reeglina mõistab kohus miinimumsuuruses elatisraha välja, vaid väga kaalukatel asjaoludel on võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära.

Riik maksab peagi esimestele lastele elatisabi välja

Täpsemalt on see kuupäev 10. märts, mil elatisabi peaks lasteni jõudma. Esimestena saavad raha need, kes esitasid avalduse jaanuaris, ning riik maksab ühe lapse kohta kuni sada eurot kuus.

Märtsis käivitub kauaoodatud elatisabifond

Riik maksab täitemenetluse käigus elatisraha juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem seda ei tee, kuigi elatis on varasemalt kohtuotsusega väljamõistetud.

Jurist elatisabifondist: abivajajaid on palju ning toetusest on kindlasti suur abi

Seitsmeste uudiste stuudiointervjuu jurist Merle Albrant’iga, kellega vesteldi üksikvanematest ja elatisabifondist.

Soomes on elatise maksmine vajaduspõhine, Eestis mitte

Soomes on elatis üks osa sotsiaalsüsteemist, millega tegeleb sotsiaalkindlustusamet Kela. Süsteem on automaatne, mistõttu ei pea keegi vaeva nägema ja elatist kohtu kaudu välja nõudma.

Alimendid ametlikult või mitte?

Minu meelest on normaalne, et lapsevanemad saavad peale lahutust normaalselt läbi ja suudavad elatise-teema kohtuväliselt lahendada. Kohus on ikka selleks puhuks, kui inimesed muidu kokkuleppele ei jõua.

Parim ja halvim seadus 2016!

Mullune parim seadus on perehüvitiste seadus. Seadus võimaldab tagada riigipoolse lastetoetuse maksmise vanemate lahutuse korral ning hiljem selle sissenõudmise kohustatud poolelt. Seaduse järgi toetab riik last ja teda kasvatavat vanemat nii sel ajal, kui elatisraha üle vaieldakse kohtus, kui ka siis, kui kohtumenetlus on lõppenud ning kohtutäitur tegeleb ühelt vanemalt toetusraha kätte saamisega.

Kas kõrgkoolis õppija saab elatisraha kuni 21-aastaseks saamiseni?

Perekonnaseaduse § 97 punktist 2 tulenev ülalpidamiskohustus lõppeb lapse poolt põhi- või keskhariduse omandamisega – sellest lähtuvalt täisealiseks saanud lapsele kõrgkooli õppima asumisel elatist enam edasi maksma ei pea.

Õigusapteek aitab lapsele rongavanemalt raha saada

Järgmises Õigusapteegis annavad juristid nõu uue elatisabi seaduse kohta, mis peaks aitama peresid, kus üks lapsevanem oma lapsele elatist ei maksa.

Kui kaua on täisealisel lapsel võimalik esitada uut elatisraha maksmise hagi minu vastu?

Tagasiulatuvalt on lapsel õigus nõuda ülalpidamist kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Millised kulud kaasnevad lahutamisega?

Igal juhul, ei tohi olla aga elatis ühe lapse kohta väiksem kui pool kuupalga alammäärast (ehk mitte vähem kui 235 eurot).

Elatisraha välja arvestamine ja kooselu ajal tekkinud võlad

Seaduse kohaselt on 1 lapse elatis pool miinimumpalka st hetkel 235 kuus, alla selle reeglina ei vähendata isa nõudel, kui ta just ei suuda tõestada, et ta on töövõimetu või tal on veel ülalpeetavaid, kes hätta jääks kui ta 235 lapsele maksab. Töötus, väike palk jms ei vabasta elatise maksmisest ega ole ka põhjus elatise vähendamiseks.

Lugeja kiri: kas mehed ongi ainult ressursiallikas? Ehk mõtestaks elatissüsteemi ümber!

Kui 1995 aastal pool neto miinimumpalgast moodustas keskmisest netopalgast 9,5 protsenti, siis 2017. aastaks oodatakse, et pool bruto miinimumpalka ületab 25,4 protsendi piiri keskmisest palgast.

Miks on lahusoleva vanema ainus kohustus maksta elatist?

Öeldakse, et seadus kohustab, kuigi tegelikult ei kohusta. Kohustab ainult siis, kui teine vanem pole üldse koostööst huvitatud.

Kas naine saab kahele lapsele nõuda alimentideks kogu mu sissetuleku, kui saan 1000 eurot bruto?

Kui laste ema soovib Teilt suuremat elatist kui 235 eurot ühe lapse kohta, tuleb tal laste kulutusi kohtus dokumentaalselt tõendada. Mõlema vanema kanda peaks jääma pool lapse igakuistest ülalpidamiskuludest.

Lugeja küsib abilinnapealt: kuidas toetab linn paljulapselisi peresid?

Toetusi saavad taotleda pered, kelle kolme kuu keskmine netosissetulek perekonna esimese liikme kohta on väiksem kui 470 eurot kuus ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 376 eurot kuus.

Oh seda rasket võlakoormat: kas mõneks ajaks või kogu eluks?

Pöörduge kohtutäituri poole avaldusega seoses sellega, et te kaotasite töö ning töövõimetuspension on teie ainus tuluallikas. Avalduses tooge ära ka lapse andmed ja lisage pangaarve väljavõtte.

Kuidas esitada hagi elatisraha suurendamiseks, kui ei tea aadressi ja isa telefonile ei vasta?

Kui puuduvad andmed isa elukoha osas, tuleb hagiavaldusse märkida need andmed, mis on teada, näiteks telefoninumber ja e-posti aadress. Kindlasti tuleks üritada ka postiaadressi välja selgitada (näiteks ühiste tuttavate/sugulaste kaudu) ja kui see ebaõnnestub, kirjeldada hagiavalduses, milliseid kanaleid kaudu on andmete väljaselgitamist üritatud.

Mis on elatis?

Elatis ehk alimendid on lapse ülalpidamiseks makstav raha, mida peab maksma last mitte kasvatav lapsevanem, kellel on lapse suhtes ülalpidamiskohustus.

Kas lapse isa võib elatisraha arvelt hakata lapsele täiskasvanuks saamiseni fondi koguma?

Kui Teie ei nõustu lapse isa sooviga kanda elatisraha eraldi kontole, tuleb lapse isal igal juhul kanda elatis Teie isiklikule pangakontole. Kui lapse isa vaatamata sellele otsustab koguda elatisraha eraldi kontole, on ta rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes.

Kuidas tõestada kohtutäiturile, et oled võla ära maksnud?

Kui võlgnik esitab maksekorralduse mille järgi makse on sissenõudja kontole tehtud, teeb kohtutäitur päringu sissenõudjale ja küsib kas raha on sissenõudja kontole laekunud. Reeglina sissenõudja kinnitabki raha laekumist ja sellega on tasumine tõendatud.

Seaduslik ebaõiglus: elatisraha maksmisest on lihtne vabaneda

Lapse üksinda suureks kasvatanud vanem ei pruugigi elatisvõlga kunagi saada, sest seadus võimaldab võlgnikul võlast kergelt vabaneda.

Kas täitemenetluse seadustiku § 132 lõiked 2 ja 3 on põhiseadusega vastuolus?

Analüüsisime küsimust põhjalikult ja ilmset vastuolu põhiseadusega ei leidnud. Juhul, kui ühele lapsele välja mõistetud elatise sundtäitmine kahjustab elatisvõlglase ülalpidamisel oleva teise lapse heaolu, saab elatise muutmiseks pöörduda kohtusse.

Facebooki grupp: Elatise võlglased

Meil on hea meel teatada, et esimene siin lehel märgitud võlgnik on asunud oma kohustust täitma ja on tänase seisuga võlgnevuse likvideerinud.

Lugejakiri: alimendid – maksa või sure!

Ajakirjanduses muud ei kuulegi, kui et milliseid seadusi veel on vaja vastu võtta, et karistada kurje alimentide tasumata jätjaid, ent keegi ei ole isegi korraks üritanud mõelda medali teisele poolele.

UUSI SEADUSI: Elatisabi on kuni 100 eurot kuus

1. jaanuarist 2017 käivitus uus elatisabiskeem, millega üksinda last kasvatava vanema lapsele tagatakse igakuine üldjuhul saja euro suurune elatisraha.

Pealtnägija: kuidas naisepeksja ja elatisvõlgnik pani süsteemi enda kasuks tööle

Seaduse silmis on elatisrahaks määratud ühe lapse kohta pool miinimumpalka.

Soovin, et mind ja minu bioloogilist isa ei seoks mitte miski. Kas ja kuidas on võimalik seda saavutada?

Tema [lapse isa] oma kohustust teid ülal pidada täitis ja kui muud emotsionaalset sidet lapse ja vanema vahel ei tekkinud, ei ole see aluseks isast loobumiseks.

Elatis ja elatisabi lapsele

Eesti.ee keskkonda lisati avaleht, kus selgitatakse, kuidas nõuda lapsele elatist ja taotleda riigilt elatisabi.

Olulisemad muudatused õiguskorras 2017

Ühe vanemaga pered hakkavad saama tuge elatisabifondist. Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt.

Minister: tööandjad peaksid elatisvõlglastesse kriitilisemalt suhtuma

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul ei peaks elatisvõlglased riigi palgale pääsema ning abi oleks sellest, kui tööandja suhtuks elatisvõlga samamoodi nagu riik ega aitaks võlglase petuskeemidele kaasa.

Miinimumelatise muutmine

Optimaalne ja elu edasikestvusesse uskutõstvam oleks kehtestada minimaalseks elatiseks mitte pool bruto miinimumpalka, vaid viiendik neto mediaanpalka.

Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve

Lastega perede heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks rakendub 1. juulil lasterikka pere toetus: 1. juulist kasvab kolme ja enama lapsega perede toetus 300 eurole ning seitsme ja enama lapsega perede toetus 400 eurole kuus. Samuti käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha ja milleks on alates 2017. aastast riigieelarvest igaks aastaks ette nähtud 7,2 miljonit eurot.

Rongavanemate elatisvõlg arvatust kordades suurem

Kui seni arvati, et Eesti elatisvõlglaste koguvõlg oma laste ees on alla 15 miljoni euro, siis nüüd selgus, et see on 52 miljonit eurot.

Kavas: riik piirab elatisvõlglaste reisimist ja läheb autode kallale

Justiitsministeeriumis on valminud ports uusi sanktsioone elatisvõlglastelt lastele mõeldud raha kättesaamiseks, ministri sõnul on need juba õige pea valmis seaduseelnõuks saama.

Spetsialist selgitab: kuidas jagada lapse elamispinna kulud, kui vanemad elavad eraldi?

Elatise nõudmisel miinimumulatuses ei ole vaja lapse kulusid eraldi põhjendada ega tõendada. Kui aga vanem soovib lapsele elatise miinimummäärast suuremat elatist, peab vanem suutma lapsega seotud kulude suurust tõendada.

Mida teha kui elatis on välja nõudnud kohtu kaudu aga isa maksab ainult poole?

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul ei peaks elatisvõlglased riigi palgale pääsema ning abi oleks sellest, kui tööandja suhtuks elatisvõlga samamoodi nagu riik ega aitaks võlglase petuskeemidele kaasa.

Kuidas saavutada alimentide maksmine ja vormistada hooldusõigus?

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo juristide vastused alimentide maksmise ja hooldusõiguse vormistamisega seotud küsimustele.

Lapsele 93 senti elatist maksev ärimees: "See on eksabikaasa kättemaksuaktsioon!"

Miljonärist ärimees selgitas kohtus, miks ta maksab pojale umbes 300 korda vähem elatisraha kui peaks.

Rongavanemate uus piits pole korralikult tööle hakanud

Kohtute infosüsteemi andmetel on praeguseks maakohtutes osaliselt või täielikult rahuldatud 14 avaldust juhiloa peatamiseks.

Riik hakkab elatisvõlglase eest lapsele alimente välja maksma

Alates 1. jaanuarist 2017 käivitub riiklik elatisabiskeem: üksinda last kasvatav vanem saab taotleda oma lapsele riigilt iga kuu sada eurot elatisraha ehk alimente, kui teine lapsevanem on jätnud kohtu poolt välja mõistetud elatise lapsele maksmata.

Kõik uuest elatisabisüsteemist: teie muredele aitavad lahendust leida kohtutäiturid

Kohtutäitur Urmas Tärno, kohtutäitur Arvi Pink’i, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag’i ning Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Jekaterina Agu vastused elatisabiga seotud küsimustele.

Kõik uuest elatisabisüsteemist: teie küsimustele vastavad spetsialistid

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag’i, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Jekaterina Agu ning Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste üksuse nõunik Piret Suur’e vastused elatisabiga seotud küsimustele.

Toetades vanemaid: ohu märgid I

Isad on kodus moraalselt nõrgad eeskujud. Nad ei õpeta lastele enesekindlal ja eesmärgipärasel moel, kuidas õigel ja valel vahet teha. Seetõttu ei valmista nad lapsi ette hilisemaks eluks väljaspool kodu, kui tuleb pidevalt langetada moraalseid valikuid. Selle asemel delegeerib isa “laste asjadega” tegelemise emale. Lastele paistab selline isa tavaliselt salliva, tsipake igava sõbrameheliku tüübina. Või veidi vanema semuna. Kodus ta tavaliselt lõõgastub ja pühendub vaid sellele, mis talle meeldib (vahib telekat, surfab netis vms). Kuna lapsed ei näe isa pea kunagi tööd tegemas, ei ole neil ettekujutust, kuidas üldse isa perekonnale elatist teenib või mida elatise teenimine üleüldse tähendab. Oma abikaasa vastu ta erilist austust ega tänulikkust üles ei näita, mistõttu jätab ka ema lastele nõrga ja tähtsusetu mulje.

Mida teha elatisabi saamiseks?

Uus elatisabi seadus jõustub 1. jaanuaril 2017. Mida teha, et uuele aastale muretumalt vastu minna ning kuidas kindlustada enda lapsele elatisabi?

Puust ja punaseks: kuidas toimib uus elatisabisüsteem?

Järgmise aasta jaanuarist saab üksinda last kasvatav vanem hakata oma lapsele taotlema igakuist elatisabi. Kuidas aga bürokraatiamasinast läbi murda ning millised on täpsed sammud, mida vanem ette peaks võtma?

Miljonär maksab lapsele elatist 93 senti kuus

Jõukas ettevõtja sai juba teist korda kriminaalsüüdistuse, sest hoidub lapsele elatise maksmisest kuritahtlikult kõrvale. Tema võlg poja ees on ligi 18 000 eurot.

Õigusapteek avab uksed Lasnamäe Linnosa Valitsuses

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esimese korruse saalis (Pallasti tn 54) 27.oktoobril antakse tasuta õigusabi (perekonnaõiguse ja elatisraha nõuete alal). Õigusabi antakse eesti ja vene keeles. Nõustamine toimub kell 10-14 ja kliente teenindatakse elavas järjekorras.

Sven Sester: kasvueelarve ja majanduskasv

Käivituv elatisabi fond tagab, et laps saab vähemalt osa maksmata elatisrahast kätte. Kui arvesse võtta veel vanemahüvitised, toimetulekutoetused ning vajaduspõhised peretoetused, tähendab see et lastega perede toimetulek paraneb ja üha vähem tähendab laste kasvatamine perele vaesuslõksu sattumist.

Õigustudengid alustasid tasuta õigusabi osutamist

26. septembrist, alustasid Eesti kõigi ülikoolide õigustudengid Eesti Juristide Liidu eestvedamisel Tallinna Linnakantseleis ja Mustamäe linnaosa valitsuses tasuta õigusabi osutamist. Õigusnõustamine toimub Tartu ja Tallinna õigusteaduskondade teise ja kolmanda kursuse tudengite poolt. Üliõpilased annavad tasuta õigusabi ja nõustavad abivajajaid igal esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kella 10 kuni 16ni ning reedel kella 10st- 14ni.

Valitsus loodab uuel aastal suurendada majanduskasvu ja heaolu

[Alates 1. jaanuarist 2017. a] käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha.

Margus Tsahkna kiri parteikaaslastele: Täna on keskmine pension 396 eurot, 2040 aga 280 eurot kuus. Kriisi lahenduseks on rohkem sünnitav Eesti rahvas

Järgmisest aastast jõustub meie Kolmanda Lapse poliitika. Peretoetused tõusevad nii, et kolmelapseline pere hakkab saama 400 eurot, neljalapseline 500 eurot igakuist toetust ja nii iga lapsega edasi. Samuti jõustub elatisabi fondi skeem, millega garanteerime üksinda last kasvatava vanema lastele igakuise, vähemalt 100 eurose elatisraha laekumise ning nõuame riigi poolt võlglaselt nõude sisse.

Järgmisel aastal saab hakata elatist sisse nõudma ka USA-st

Alates 1. jaanuarist 2017 saavad Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide elanikud hakata esmaskordselt elatisvõlgu sisse nõudma ka Ameerika Ühendriikidest.

Maarja Kupits: karistuseks tõsise näoga vaatamine

[Elatisvõlglased,] teie lapsed ei ole süüdi selles, kuidas teie suhted, elu ja töö läinud on. Muidugi, kui ikka raha ei ole, siis maksta ei saa. Aga laps ju söömata jääda ei saa, nii et kes siis maksab?

Perelepitusteenus – lahendus lahutavatele peredele

Perelepitus on vahendusteenus, mille käigus erapooletu isik aitab vaidlevatel vanematel jõuda mõlemale poolele sobiva lahenduseni. Perelepituse läbi saaksid vanemad last puudutavates hooldusküsimustes, aga ka näiteks elatise maksmises jõuda ühise kokkuleppeni läbi kolmanda osapoole abi. Sellised olulised küsimused peaksid olema lahendatud juba enne kohut.

Õigusapteek nõustab abivajajaid tasuta

29. septembril avab Eesti Juristide Liidu õigusapteek oma uksed Põhja-Tallinna linnaosas, Erika tn 7a asuvas Mattiase Põhikooli I korruse saalis. Sinna on oodatud kõik abivajajad, kes soovivad saada tasuta õigusabi pärimisõiguse, perekonnaõiguse, lastele elatisraha nõuete alal. Õigusabi antakse eesti ja vene keeles. Nõustamine toimub kell 10 – 14 ja kliente teenindatakse elavas järjekorras.

Kohtule valetamine

Mida tehakse inimesega, kes on (elatisvaidluses) kohtule esitanud tõestatavaid valefakte ja valetanud?

Kuidas arvestada isa palgast toetust lapsele, keda ema kasvatab üksinda?

Kui isa palganumber on teada ja kohtusse ei taha asja anda, siis kuidas see summa välja arvutada, mida isa oma lapse toetuseks peaks maksma?

Kalle Muuli: vanemapalgaga uuele ringile

Mõni kuu pärast 2015. aasta valimisi otsustas riigikogu tõsta lastetoetusi ja paljulapseliste perede toetust. Tänavu talvel loodi elatisabi fond, mis hakkab abistama lapsi, kelle on üks lapsevanem ülalpidamiseta jätnud. Nüüd siis tahetakse muuta vanemahüvitise seadust nii, et lapsevanemad võivad poolteise aasta pikkust vanemapuhkust kasutada kolme aasta jooksul pärast lapse sündi ja vanemahüvitis säilib ka siis, kui lapsevanem käib tööl ja tema sissetulek on üle 390 euro kuus.

Elatis alla 3-aastast last kasvatavale emale

Kas ja kuidas olete, alla 3-aastast last kasvatavad naised, saanud lapse isalt ka endale elatise? Kui suure elatise kohus määras?

Seitse head nõuannet, et sul kasvaks rahatark laps

Mõni kuu pärast 2015. aasta valimisi otsustas riigikogu tõsta lastetoetusi ja paljulapseliste perede toetust. Tänavu talvel loodi elatisabi fond, mis hakkab abistama lapsi, kelle on üks lapsevanem ülalpidamiseta jätnud. Nüüd siis tahetakse muuta vanemahüvitise seadust nii, et lapsevanemad võivad poolteise aasta pikkust vanemapuhkust kasutada kolme aasta jooksul pärast lapse sündi ja vanemahüvitis säilib ka siis, kui lapsevanem käib tööl ja tema sissetulek on üle 390 euro kuus.

Linn: lapse vanematelt pole midagi võtta

Kuressaare linn ei ole elatisraha seni vanematelt nõudnud mitmel erineval põhjusel. "Üks põhjus on auditis märgitud kohalike omavalitsuste levinum põhjendus, kohustatud isiku kehv majanduslik olukord – bioloogilistelt vanematelt lihtsalt ei ole midagi võtta. Samuti ei ole olnud Kuressaarel lastekaitsespetsialisti näol seni piisavalt ressurssi probleemiga tegeleda, kuna tegemist ei ole ka vältimatu abiga ja elatisraha mittenõudmine ei kahjusta otseselt lapse heaolu. Asenduskodus elava lapse vajadused on tagatud.

Tallinna TV juuli teise poole kava tuleb põnev ja mitmekesine

Kell 19.00 “Õigusapteek”. Eesti Juristide Liitu tulid kokku vandeadvokaat Meelis Pirn, kohtutäitur Urmas Tärno, notar Eve Põtter ja Juristide Liidu direktor Krista Paal, et üheskoos anda nõu elatisrahaga seotud küsimustes.

Lastekodulapsed jäävad ametnike tegevusetuse tõttu elatisest ilma

Riigikontroll auditeeris kohalikke omavalitsusi mullu augustis, kui valdade-linnade eestkostel oli 428 last. Selgus, et neist lastest oli ainult 68 vanematelt mingis ulatuses elatisraha saanud. Neid lapsi oli nii vähe seetõttu, et omavalitsused olid jätnud elatisnõuded menetlemata.

TV3 VIDEO · Paljud lastekodulapsed jäävad vallaametnike ükskõiksuse tõttu ilma elatisrahast

Riigikontrolli auditist selgus, et enamik kohalikke omavalitsusi ei täida oma kohustust küsida lastekodulastele nende vanematelt elatisraha. Nii jäävad ametnike ükskõiksuse pärast abirahast ilma paljud lastekodulapsed, kellel tegelikult on vanemad või vanavanemad olemas.

Elatisabifondi lisaeesmärk on motiveerida lapse ema registreerima sünniaktis lapse isa

/…/ lapsele, kelle sünniaktis ei ole kannet isa kohta, makstakse üksikvanema lapse toetust, mille suurus on 19,18 eurot kuus. Seoses elatisabifondiga ei ole plaanis suurendada sünniaktis ilma ühe vanemata olevale lapsele mõeldud toetusi suurendada. Elatisabifondi üks lisaeesmärkidest on motiveerida lapse ema registreerima sünniaktis ka lapse isa, mis muuhulgas annab lapsele majanduslikult paremad tagatised.

Sester ei toeta Reinsalu plaani tasuda elatisvõlgu pensionifondi kogunenud rahast

Rahandusministeerium ei toeta justiitsministeeriumi kava hakata elatisvõlglaste viibinud maksete katteks arestima võlgniku pensioniosakuid, kuna ministeeriumi hinnangul on pensionifondidesse kogunenud summad enamasti niikuinii väiksed ja saadav tulu ei kaalu üles olemuslikke ja tehnilisi probleeme.

Ema ootab oma lapse isalt juba 13 aastat elatisraha

Üksinda lapse suureks kasvatanud naine lootis, et riik asub lapsele 10 000 eurot elatist võlgu olevat isa pitsitama. Aga seda ei juhtu.

ÜKSIKVANEMAD: Paneb imestama, et elatisabifondi toetus üksikvanemale on üle poole väiksem ametlikust miinimumtoetusest

Paljud vanemaid pole julgenud elatisabi menetlusele ametlikku käiku anda, kuna lootus seda raha tegelikult näha on paljude jaoks veel üliväike." sõnas MTÜ Üksikvanema Heaks esindaja Kaia Kapsta-Forrester.

AGENDA: Kuidas riik rongavanemaid taga ajama hakkab?

Raadio 2 saates Agenda on külas Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk, kes räägib vastu võetud perehüvitise seadusest."

Riigikogu kiitis heaks elatisabifondi loomise

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse poolt hääletasid kõik kohal olnud 90 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. See tähendab, et perehüvitiste seadus on vastu võetud ja jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril.

Elatisabifondi loomine sai riigikogult heakskiidu

Riigikogu võttis täna vastu perehüvitiste seaduse, mis koondab senised peretoetuste ja vanemahüvitiste seadused ning hõlmab ka täiesti uut elatisabifondi skeemi. Viimase eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning rongavanematelt elatisvõlgade karm sissenõudmine.

Margus Tsahkna: riik kui superbeebi

Eestis kasvatab üksi last pea sama palju inimesi, kui elab Pärnu linnas (Pärnu 41 100, üksikvanemaid 42 000). Justiitsministeeriumi andmetel käis 2015. aasta lõpu seisuga Eestis täitemenetlus enam kui 8 000 elatisvõlglase suhtes. Seda on pea sama palju, kui elanikke Paide linnas (Paides elanikke ca 8 200). Need võlgnikud olid 2015. aasta detsembri seisuga elatisraha võlgu enam kui 14,5 miljonit eurot. See summa on mõne Eesti linna terve aasta eelarve. 56 000 last ehk iga neljas Eesti laps kasvab üksikvanemaga perekonnas (Narvas elanikke 58 400). Nendest omakorda pea iga neljas ei saa oma ühelt vanemalt elatist.

Reisikeeld ja sõiduki arestimine: justiitsministeerium tahab elatisvõlgnikke jõulisemalt survestada

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatsetakse elatisvõlglastele kehtestada veel täiendavaid piiranguid ning seeläbi tõhustada elatisvõlgade sissenõudmist.Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatsetakse elatisvõlglastele kehtestada veel täiendavaid piiranguid ning seeläbi tõhustada elatisvõlgade sissenõudmist.

Kohtutäiturid soovivad elatisvõlglased jõulisemalt pihtide vahele võtta

Kohtutäiturite eesmärk on anda igale Eesti lapsele talle kuuluv elatis, mille kohus on vanemalt välja nõudnud. Toetame igati ministri ettepanekuid suurendada kohtutäiturite volituspiire, et elatisvõlglane enda kohustusi täidaks," ütles kohtutäitur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindaja, kohtutäitur Arvi Pink.

Õigusteadlane elatisvõlglaste survemeetmetest: rikkumised peavad olema tõendatud

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter leiab, et elatisraha võlglastele kehtestatavate piirangute seadmine, sealjuures nende reisimise piiramine ja passi kehtivuse peatamine saab olla põhjendatud praktiliselt samadel alustel nagu praegu juba olemas olev kriminaalvastutus ehk peaks olema tõendatud, et tegemist on teadvalt ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvalehoidumisega.

Rongaisad-emad võivad peagi oma pensionifondi kogutud rahast ilma jääda

Justiitsministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatsetakse elatisvõlglastele kehtestada veel täiendavaid piiranguid ning seeläbi tõhustada elatisvõlgade sissenõudmist, näiteks võib võlgnik tulevikus ilma jääda oma pensionifondi kogunenud rahast.

VIDEO: Elatisvõlglased võivad jääda ilma passist ja pensionist!

Kui Justiitsminister Urmas Reinsalu ideed huvirühmade heakskiidu leiavad ja asi seadustatakse, siis võidakse võlgnikult ära võtta pass ning keelata reisida välismaale. Samuti laiendatakse võimalusi arestida võlgniku vara.

Riigikontroll: Kohalikud omavalitsused peaksid olema aktiivsemad nende eestkostel olevate laste elatisraha sissenõudmisel

Üldjuhul peab igakuine elatis olema vähemalt pool kuupalga alammäärast (praegu 215 eurot), kuid kohus võib vanema (või vanavanema) majanduslikku olukorda arvestades määrata elatiseks ka väiksema summa. On näiteid, kus see on ligikaudu 10 korda väiksem. Kehtib põhimõte, et ükskõik millises summas panus on oluline.

Sven Sester: Eesti elu areneb koos majanduskasvuga

Valitsuse prioriteet on pered. Emadele kindlustunde andmiseks rakendame alates järgmisest aastast elatisraha fondi, mis maksab perele välja võlgu jäädud elatisraha ja nõuab selle ise võlgnikult sisse. Peretoetuste eelarve suureneb 2020. aastaks 266 miljoni euroni. Koalitsioonilepinguga otsustati tõsta lapsetoetuse määra 45 eurolt 60 eurole. Tänavu aasta algusest on lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 2018. aasta algusest 55 eurot ning 2019. aastast 60 eurot.

Elatisabifond aitab lapsed vaesusest välja

Juhiksin tähelepanu sellele, et riigilt hakkavad korrapärast abi saama ikka vaid need lapsed, kelle lahuselav vanem ei maksa talle kohtu poolt välja mõistetud elatist, ja tõstaksin siin esile sõna „kohus”. Tegelikkuses on teise vanema toest ilma jäänud lapsi hulka rohkem kui kohtumenetlusse jõudnud nõudeid, aga täit ülevaadet ei ole sest kellelgi ja riik kohvipaksu pealt vaadata ei oska.

Bürokraatia tõukab elatisraha nõudest loobuma

Pärnuski tasuta õigusabi andva sihtasutuse Õigusteenuste Büroo juristi Evelyn Bachi sõnutsi ongi hooldusõiguse ja suhtlemiskorra vaidlused keerulised, sest need on ühelt poolt juriidilised, teisalt emotsionaalsed. Bachi väitel osutub õigusnõu vahel vajalikuks ka miinimumelatise nõude korral, kuna seadus näeb ette võimaluse teatud juhtudel mõista välja elatis alla miinimumi. “Kindlasti ei tohiks vanem jääda ootama, vaid tuleks otsida õigusabi, et lapse huvid ja õigused saaks kaitstud,” soovitas ta.

Lastest, vanematest ja elatisabist

Minult on küsitud, kas elatisabi saamise tingimuseks on vanemate abielu ja selle lahutus. Vastus on “ei”! Lapse ülalpidamiskohustus tuleneb ainult ja ainult vanemaks olemisest ning ei sõltu vanemate omavahelistest suhetest. Elatisabi saaja on laps, keda tema täisealiseks saamiseni esindab vanem.

Jevgeni Ossinovski: laste võrdsed võimalused on tuleviku võti

Juba 2017. aastast luuakse üksikvanemate toetamiseks elatisabifond, mille kaudu toetatakse 100 euroga kuus igat last, kelle ees jätab vanem elatise maksmise kohustuse täitmata. Lisaks kehtestasime ka täiendavad meetmed elatisabivõlglaste survestamiseks.

Et üksikvanem võiks kergemalt hingata

Täitemenetlusaegse ela­tisabi saamiseks ei pea üksikvanem enam kuhugi taotlusi ega andmeid esitama. Elatisabi arvutamine toimub automaatselt ning kogu suhtlemine käib kohtutäituri kaudu, kellel on ülevaade võlgnikult laekunud rahast, talle kohaldatud sunnimeetoditest ja muust sellisest. Kohtutäiturite ja sotsiaalkaitseameti infosüsteemide vahel pannakse toimima automaatne andmevahetus.

Perehüvitise seadus astus inimestele sammu lähemale

Oleme selle seadusega reguleerinud ka uue infosüsteemi rakendamise poolt ja meie eesmärk on see, et noored emad ja isad saavad peale lapse sündi teavitusi, milliseid toetusi on neil õigus saada," sõnas Tsahkna.

Perehüvitise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Täitemenetluses on elatisabinõudeid ehk võlglaste vastu suunatud nõudeid nüüdseks üle 8000. See summa, mis ollakse oma lastele võlgu – elatistoetused, elatisabi – on praeguseks juba üle 15 miljoni euro /…/" ütles Tsahkna.

Heljo Pikhof: Riik on parem võlgade sissenõudja kui üksikvanem

Tulevast aastast hakkab riik maksma ühe vanemaga kasvavale lapsele avanssi 100 euro ulatuses kuus, kui teine vanem hoidub oma kohustustest kõrvale, nõnda et tema käest pole nelja kuu jooksul õnnestunud lapseraha kätte saada. Elatisabi makstakse lapsele-noorukile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral aga kuni 21. eluaastani.

Keskerakonna Naiskogu KENA kutsub!

Esmaspäeval, 2. mail kell 17–19 Pärnu Keskraamatukogu saalis aruteluõhtu "Loodav elatisabifond". Esineb Joanna Karu, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik.

Laste ja vähekindlustatud inimeste toetamine saab lisaraha

Riiklike peretoetuse seaduse muudatusega kehtestatud lapsetoetuse tõus järgnevaks neljaks aastaks: 7,2 miljonit eurot aastas elatisabifondi rakendamiseks.

Uus elatisabiskeem võtab kuju – elatisvõlgniku lapsele kuni 100 eurot kuus

Elatisvõlglane on võlgu oma lapsele. Uus elatisabiskeem võimaldab elatisabi võlglaste lastel saada iga kuu vähemalt 100 eurot elatist kätte, mis leevendab nende vaesust," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.

Sotsiaalkomisjon toetas uue elatisabiskeemi loomist võimaldavat perehüvitiste eelnõu

Sotsiaalkomisjon otsustas täna saata perehüvitiste seaduse eelnõu riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 4. mail.

Elatisvõlgniku lapsed hakkavad saama kuni 100 eurot kuus

Iga neljas Eesti laps ehk umbes 56 000 last kasvab üksikvanemaga perekonnas. Nendest omakorda pea iga neljas ei saa oma ühelt vanemalt elatist. Justiitsministeeriumi andmetel oli 2015. aasta lõpu seisuga Eestis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgniku suhtes, kes olid elatisraha võlgu enam kui 14,5 miljonit eurot.

Pillak: sunniviisiline meeste lastega kojujätmine ei ole mõistlik

Riigikogu võttis neljapäeval menetlusse valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu, mis koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Eelnõu sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Vastavalt valitsuse otsusele on ühe lapse kohta elatisabi suuruseks määratud kuni 100 eurot.

Elatisvõlglase aitamine tõi karistuse

Tahtes elukaaslast majanduslikult aidata, lasi naine mehe töötasu kanda enda pangaarvele, et kohtutäitur rahale jaole ei saaks. Selline heategu tõi kuriteokahtlustuse ka naisele endale.

MARIKA TUUS-LAUL: Peaminister pole lakkamatute väliskomandereeringute tõttu enam Eesti eluga kursis

Peaminister Taavi Rõivas ei jaganud Tuus-Lauli seisukohta, loetledes üksteise järel põhjuseid, mis Eesti elu üha paremaks läheb. Ühe valitsusepoolse elukvaliteeti parandava muutusena tõi Rõivas välja ka elatisabifondi, hoolimata sellest, et see siiani veel valminud pole. “Meil on loomisel ka elatisabifond ja kõik vajalikud otsused selleks on tehtud,” sõnas peaminister. Elatisabifondi valmimise algtähtaeg oli paraku aga juba 1. jaanuaril 2016. aastal.

Heljo Pikhof: üksikvanem võib kergemalt hingata

Ei napp sissetulek, uus perekond, vimm endise kaasa vastu ega ükski muu põhjendus vabasta vanemat kohustusest toetada oma poega või tütart.

Heljo Pikhof: auvõlg tahab tasumist

Tuleval aastal peaks jõustuma seadus, mille alusel hakkab riik ühe vanemaga kasvavale lapsele, kelle teine vanem on talle elatisraha võlgu, maksma igakuist elatist. Võlglastel on viimane aeg end parandada ja hakata oma lapsi toetama.

Rase politseinik pandi ebaseaduslikult vangi

Tallinna ringkonnakohus vabasas kolm nädalat vangis hoitud naispolitseiniku, kes võlgneb oma lapsele ligi 7 500 eurot elatisraha.

Õigusnõunik teeb puust ja punaseks: mida peab tegema üksikvanem, kes lapsele elatisabi soovib?

Elatisabile on õigus alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda perekonnaseaduses nõutavas ulatuses. Laste õigusnõunik Joanna Karu selgitab, kuidas taotlemise protsess käib.

Tsahkna: suurim väljakutse on majanduse käimatõmbamine

Oleme oma sõna pidanud ning aasta jooksul valitsuses teoks teinud kõik oma suurimad valimislubadused – haldusreformi, lasterikaste perede poliitika, elatisabi fond /…/" ütles [IRLi esimees Margus] Tsahkna.

Küsitlus: pooled lahuselavad lapsevanemad on oma lastele elatisraha võlgu

50% lahuselavatel lapsevanematel on oma lapse ees elatise võlgnevus. Keskmine võlgnevus oma lapse ees viimase aasta jooksul on 2 160 eurot ning keskmine võlgnevus kokku 10 364 eurot.

Uuring: kohtusse pöördumine elatisvõlgnikku maksma ei pane

Kohtuotsust ei täida üldse 55 protsenti elatisvõlgnikest, osaliselt täidab 27 protsenti, täielikult täidab vaid 18 protsenti.

Graafik: pooled lahuselavad lapsevanemad on oma lastele elatise võlgu

Kaks peamist põhjust, mis üksikvanemate hinnangul elatise maksmist takistavad, on tegeliku sissetuleku puudumine ehk töötus (9%) ja/või piisava sissetuleku puudumine, mille tõttu käib lapse toetamine teisel lapsevanemal üle jõu (20%).

AJALUGU: Lastele elatisraha maksmata jätnud mehi ootas arestikamber

Elatisraha vajadus, suurus ja kohustus on olnud arutluse all juba iidsetes juriidilistes tekstides, kaasa arvatud Babüloonia Hammurapi seadustes 1754 eKr, mis ütlevad, et mees peab võimaldama ülalpidamist naisele, kes on talle lapsi sünnitanud, et naine saaks need lapsed üles kasvatada. See põhimõte kehtib tänapäevani.

Kohus võib elatise maksmisest hoiduva võlglase õiguse autot juhtida peatada

Maksmisest hoiduva võlglase puhul saab kohus õiguse peatada juhiloa, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relvasoetamise loa, väikelaeva juhtimise õiguse ning kalastuskaardi. Samas tuleb arvestada sellega, et kui autojuhtimisõigus on inimesel vajalik sissetuleku teenimiseks, siis sellisel juhul seda peatada ei tohiks.

Reporteritund: Elatisvõlglased ja laste olukord

Vikerraadio Reporteritunnis arutlevad elatise ja elatisvõlglaste teemal kohtutäitur Arvi Pink, Indrek Niklus Justiitsministeeriumist ning Kristel Jürna ja Kaarel Veike üksikvanemaid koondavast ühendusest.

Elatisvõlgnike piirangutele on ettevalmistamisel täiendavad meetmed

Mõnede näidetena võimalikest piirangutest saab välja tuua näiteks elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramise, kohtutäiturile elatisvõlgnike pangakontode vaatamiseks õiguse andmise ning kui on kahtlus, et võlgniku töötasu makstakse mustalt, siis on kohtutäituril võimalus hinnata, kui suur peaks olema õiglane töötasu ning seejärel saab ta selle võla katteks tööandjalt sisse nõuda.

Elatisvõlgnikke ähvardab juhilubadest ilma jäämine

Kindlasti aga ei piisa täna kehtima hakanud meetmetest veel täielikult, et elatisvõlgu paremini kätte saada. Seetõttu on Justiitsministeerium välja töötamas veel täiendavaid meetmeid elatisvõlgnike elu kibedamaks muutmiseks.

Esimesed elatisvõlajuhtumid jõuavad kohtusse tänavu

Eile kehtima hakanud uued survemeetmed teevad elatisvõlgnike elu ebamugavamaks ning esimesed uuest määrusest tulenevad juhtumid jõuavad kohtusse veel sel aastal.

Riik kavatseb pitsitada rongavanemaid veelgi

Justiitsministeeriumi teatel on lisaks eile jõustunud elatisvõlglaste korralekutsumiseks mõeldud survemeetmetele väljatöötamisel uued kitsendused.

Homsest saab hakata oma lapsele elatisraha võlgu olijatelt autojuhilube ära võtma

Homsest, 1. märtsist astuvad jõusse seadusesätted, mis lubavad kohtul jätta oma lapsele elatisraha võlgu jäänud inimese juhiloata või peatada võlgniku jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivus.

Ivar Soopan: Lapsed, võlg ja kohtutee

Kui lapse vanemad elavad lahus ja üks vanemaist ei täida oma kohust ega maksa lapsele elatisraha, saab teine vanem seda nõuda kohtu kaudu. Kohtuskäik võib võtta teadagi mitu kuud. Riik on selleks välja mõelnud süsteemi, mis aitab last kuni viie kuu jooksul. Samal ajal, kui käib kohtumenetlus või juba ka täitemenetlus, maksab riik lapsele elatisraha. Kui kohtutee on lõpuni käidud, nõuab riik võlgnikult raha tagasi.

Elatisevõlglaste elu läheb karmimaks

Elatisabifondi skeem on välja töötatud ja hiljemalt aprillis on perehüvitiste seaduse eelnõuga plaan jõuda valitsusse. Vastavalt valitsuse tegevusprogrammile on elatisabifond planeeritud jõustuma alates 2017. aastast.

Lapsele elatisraha maksmise eest pole pääsu isegi Austraalias

Alates 1. jaanuarist 2017 kasvab elatisabi summa vanemate omavahelise kohtuvaidluse ajal maksimaalselt 500 euroni, mida võib saada kuni 150 päeva jooksul.

Sotsiaalministeeriumi plaan: riik hakkab rongavanemate asemel elatisraha maksma

Uue perehüvitise seaduse eelnõu järgi pikendatakse kohtumenetluse ajal makstavat elatisabi seniselt 90 päevalt 150 päevani. Lisaks asendatakse senine päevamäär 100 euroga kuus lapse kohta. See tähendab, et kohtumenetluse ajal võib vanem saada kuni 500 eurot elatisabi.

Juhtkiri: maksa elatusraha ära, või muidu…

Järk-järgult jõustuvad seadusemuudatused teevad aga Eestist riigi, millest kibedam on elatusrahavõlglaste elu vaid vähestes Euroopa riikides. Õigupoolest on kaua räägitud ka sellest, et riik võiks lastele mõeldud elatusraha esmalt välja maksta ja siis selle võlglasest vanemalt sisse nõuda.

Rongavanemale koidavad kibedad päevad

Märtsist muutuvad Eesti seadused elatisvõlgnike osas üheks Euroopa karmimaks. Riik loodab edulugu, kohtutäiturid on aga skeptilised. Paadunud võlglased ähvardavad surve kasvades sootuks välismaale pageda ja elatispagulaseks hakata.

Elatisabi lubamine aasta hiljem uuel ringil ja üle poole väiksem

Riigikogu valimiseelne otsus tänavu elatisabifond luua ja lastele 215-eurost toetust maksta ei teostunud.

Valitsus kiitis heaks perehüvitiste seaduse eelnõu

Eelnõuga sätestatakse ka uued elatisabi maksmise põhimõtted eesmärgiga parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust.

Elatisevõlglased saadetakse vangi

Rohkem kui kümnendi kehtinud seadusega on seni aastas vangi saadetud keskmiselt 30 elatisrahavõlglast. Seadus, mis võimaldab laste elatisraha võlglastele määrata kriminaalkaristuse ja saata nad sellega reaalselt vangi, karmistus tänavu 1. jaanuarist veelgi. Märtsis rakenduvad ka tõhusamad meetodid võlglastelt raha kätte saamiseks.

Kui kaua menetletakse apellatsiooni elatise asjus?

Seadusega ei ole sätestatud konkreetset aega, mille jooksul peab kohus otsuse tegema, vaid kohus teeb otsuse siis, kui asjaolud on selleks kohtu hinnangul piisavalt selged.

Kas vanem võib lapse elatisrahast tasuda eluasemelaenu?

Riigikohus on 16.10.2013. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 öelnud, et vanemal on kohustus hoolitseda lapse eest mis hõlmab muu hulgas ka lapsele eluruumi pakkumist, kuna lapsel peab olema kodu kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seega hõlmab lapse elatis lisaks eluruumi kasutuskuludele ka tasu eluruumi eest sõltumata sellest kas eluruumi üüritakse, liisitakse või see on omandatud laenu eest.

Tagantjärele on väga raske maksta!

2015. aasta lõpus oli elatusvõlgnikke 8043, neist 7594 meest. Maksmata jäänud alimentide kogusumma on ilma täituri­tasudeta 14 514 357,3 ­eurot. Riik tahab rongavanemate tõttu reegleid karmistada.

Elatisraha 18-aastasele

Elatise hagi kohtusse peab ja saab esitama alati laps (lapsevanem on tema seaduslik esindaja). [Täisealise lapse] puhul peaks laps tõesti ise hagiavalduse kohtusse koostama.

Elatis täiskasvanud lapsele

Täiskasvanud laps, kes õpib päevases õppevormis kõrgkoolis võib ja saab esitada kohustatud lapsevanema vastu hagiavalduse kohtusse ja nõuda elatist, kuid tõesti, seda kuni 21 aastaseks saamiseni. Samuti saab teie täisealne laps nõuda tagantjärele elatist, kuid mitte rohkem kui 1 aasta järgi.

Vangla ja alimendid lastele

Kui elatis on välja mõistetud aga ei laeku st on võlg, siis pöördud kohtutäituri poole ja palud nõude pöörata võlgniku palga, pangaarvete ja kinnisvara vastu. Edasi oleneb kohtutäiturist ja isa olukorrast, kas midagi on võimalik saada. Kui pole pangaarvet ega vara siis koguneb võlg ja koguneb...kuni midagi võtta saab: kui vangist tuleb ja tööle asub saab ära võtta võlga nii, et isale jääb kuus ära elamiseks 1/2 miinimumpalka.

Kui vanem ei maksa elatist…

Eestis on võimalik elatist nõuda kohtu kaudu kahel viisil: maksekäsu kiirmenetluse korras, täites vastava avalduse e-toimikus ning esitades kohtule hagiavalduse elatise nõudes.

TOP: 600 suuremat elatisevõlglast

Äripäev avaldab nimekirja üle 600 mehe-naisega, kes võlgnevad oma lastele kokku enam kui viis miljonit eurot.

Nelja lapse ema alandav kohtutee isa vastu

Alimente saab ametlikult nõuda vaid nendelt rongaisadelt, kelle laste emad suudavad end kulukast ja alandavast kohtukadalipust läbi murda, rääkis riigikohtuni välja läinud juristist nelja lapsega üksikema.

Notar selgitab: lapsed vanemate lepingus

Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.