Elatisraha miinimumi nõude sätestab perekonnaseadus alljärgnevas sõnastuses:

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kuupalga alammäära sätestab valitsuse määrus:

Kehtestada alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot.

Seega on seadusjärgne miinimumelatis pool töötasu alammäärast ehk 2021. aastal on elatisraha miinimum 292 eurot kuus.

Tegemist on summaga, mis koos teise vanema poolt lapsele antava ülalpidamisega peaks tagama selle, et lapse vajadused saaksid minimaalses ulatuses rahuldatud.

Kuna viimastel aastatel on aga töötasu alammäär ja sellega seotud elatisraha miinimum märkimisväärselt tõusnud, siis juhtis Riigikohus juba 2017. aastal tähelepanu, et seadusjärgne miinimumelatis on muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning selle tasumine ei pruugi olla enam suurele osale vanematest jõukohane.

Sellest tulenevalt otsustas Justiitsministeerium 2020. aastal elatise arvutamise süsteemi muuta. Viidi läbi uuring "Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs" ning koostati uus elatisraha arvutamise süsteem. Muudatuste kohaselt kaob senine alampalgast sõltuv miinimumelatis ning selle asemel hakkab elatisraha suurus sõltuma vanemate sissetulekust, laste arvust, peretoetustest ja lapsega koos veedetavast ajast.

Hetkel on seaduseelnõu veel kooskõlastamisel, kuid plaanide kohaselt hakkab uus elatisraha arvutamise süsteem kehtima alates 1. maist 2021.