Oktoobri uudiste ülevaade
Miks Maris Lauri elatisreform diskrimineerib vanemaid?
Pikemas perspektiivis võiks uue, läbipaistva ja õiglase valemi alusel seadusse kirjutatud miinimumelatis ja selle arvutamiseks loodav elatiskalkulaatori kasutuselevõtt kohtusse pöördumiste hulka vähendada. Vanemad saavad kalkulaatori abil ise välja arvutada, millises summas kohus tõenäoliselt nende juhtumi puhul elatise välja mõistaks. Loodetavasti aitab see neil lihtsamini lapsele makstavates summades omavahel kohtuväliselt kokkuleppele jõuda.
Lapse elatusraha on kavas vähendada keerulise valemiga
Uue perekonnaseaduse alusel arvestatakse elatise arvutamisel baassummat, mida korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Praegu on see 200 eurot kuus. Sellele lisatakse kolm protsenti Eesti keskmisest brutopalgast. Summast lahutatakse omakorda peretoetus 30 eurot. Veel saab elatise maksumust korrigeerida elatist saavate laste arvu ja lapsega koos veedetava aja võrra.
Riina Solman: elatisraha seaduseelnõul on ükskõik laste huvidest
Eelnõu vaatab täiesti mööda sellest, et omavahelisi tülisid tuleb lahendada kohtu kaudu, mis nõuab eelkõige last kasvatavalt üksikvanemalt võlgu jäetud elatisraha kättesaamiseks palju vaeva ja ressurssi. Kehtiva süsteemi järgi on üksikvanemal vaid lootus, et elatisraha tulevikus kätte saada. Selle lootusega on igapäevases elus vähe teha, sest lapsel pidevalt vaja süüa, riideid ning võimalust tegeleda oma huvialadega.
Erkki Laaneoks: mõlema vanema osalust lapse kasvatamises ei asenda mingi rahaga
Ei ole kindlasti laste huvides see, kui ministeerium hakkab ühelt vanemalt elatist sisse nõudma. Laste parimates huvides on see, kui suudaksime lähtuda sellest, kuidas lahku läinud vanemad saaksid laste üleskasvatamise vastutust omavahel jagada kõige paremini – nõnda, et see toetaks nii lapsi kui ka mõlemat vanemat.
Menetlusse võeti eelnõu alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korra kohta
Eelnõuga luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik. Eelnõus määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes. Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.
Miinimumelatis seotakse alampalgast lahti ja elatise maksmine muutub paindlikumaks
Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, laps veedab teise vanemaga koos vähem kui 7 ööpäeva kuus ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 213 eurot kuus ühe lapse kohta.
Kas pean elatist edasi maksma, kui kohtumäärusega on kompromiss määratud lapse täisealiseks saamiseni?
Kui kohtulahendiga on elatis väljamõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, lõppeb kohtulahendi alusel elatise maksmine lapse täisealiseks saamisel ja edaspidi kohalduvad ülalpidamiskohustuse täitmisele perekonnaseaduse vastavad sätted.
Riina Solman: elatusraha seaduseelnõu eirab lapsi
Eesti elatusraha määramise kord vajab süsteemiuuendust ja rohkem paindlikkust. Valitsus hakkas süsteemi muutma, kuid täiesti valest otsast. Esiplaanile seati elatusraha võlgnike huvid, kuid tähelepanuta jäid lapsed ja neid kasvatavad üksikvanemad. Sellisel kujul on seadusemuudatus üksikvanemale tarbetu ning lastele isegi kahjulik – vaja on palju suuremat reformi.
Pikalt lihvitud elatisereform ei ole lastekaitse liidu hinnangul õiglane
2018. aastal alanud vaidlused, kui palju peaks lahku läinud lapsevanemad lastele elatist maksma, on jõudnud järjekordsesse vaheetappi – valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu. Kuid eelnõu riigikokku liikumise ajal poliitilise tasandi vaidlused alles algavad.
