Elatise uudised jaanuaris
2023. aasta alguses jõustub rida olulisi muudatusi
Kui on algatatud täitemenetlus lapse perioodilise elatise sissenõudmiseks ning kohtutäituril ei õnnestu selle menetluse finantseerimiseks saada raha võlgnikult, hakkab riik alates 2023. aastast selliseid menetlusi osaliselt finantseerima. Eesmärgiks on tagada, et lapse elatise nõuete täitmine toimiks korrapäraselt ja efektiivselt.
Elatisvõlglaste arv kahaneb tulevikus märkimisväärselt
Ühendus Isade Eest MTÜ juhatuse liige Marko Mõttus jätkab arutelu Postimehes avaldatud artikli "Esimene aasta väiksema elatisega: võlgnike arv kasvab" üle ning toob esile mõned mainimata jäänud kitsaskohad.
Muutus lapse elatisraha sissenõudmise kord
Uus kord loob senisest suuremad eeldused selleks, et laps saab äraelamiseks vajalikud vahendid kätte igal kuul ja korrapäraselt. Samuti välistatakse edaspidi olukord, kus võlgnik küll täidab elatise perioodilise tasumise kohustust täitemenetluse väliselt, kuid vaatamata sellele rakendab kohtutäitur rangeid meetmeid, näiteks arestib varasema võlgnevuse katteks eluasemelaenu makseid. Kehtestatakse põhimõte, et elatisnõude sundtäitmise tõhustamiseks mõeldud erimeetmete rakendamine on lubatud üksnes siis, kui sundtäitmisele on esitatud perioodilise elatise nõue.
Vaata, millised toetused ja hüvitised hakkavad uuest aastast kehtima ning milliseid teenuseid on võimalik riigilt saada
Aasta alguses tõusevad perehüvitised ning jõustuvad toetuste maksmise muudatused. Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.
Kolme lapse ema: Isamaa peretoetusest võidab vaid mu eksmees
1. veebruarist jõustuvad ka muudatused perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses.
