Elatise uudised aprillis
Tagasiulatuv elatis
Kui lahuselav vanem ei ole ülalpidamiskohustust täitnud on lapsega kooselaval vanemal lapse seadusliku esindajana lapse eest ja nimel õigus nõuda elatise tasumist.
Tagasiulatuva elatise nõudmisel on seejuures ajaline piirang. Nimelt on võimalik tagasiulatuvalt elatist nõuda maksimaalselt 1 aasta eest alates nõude kohtusse esitamist.
Elatis pankrotimenetluse ajal
Eraisiku pankrot ei muuda vanema kohustust tasuda elatist oma alaealisele lapsele.
Kohtulahend tuleb edastada isiku pankrotihaldurile. Alaealisele lapsele makstakse elatist pankrotivarast või selle puudumisel on võimalik saada pankrotimenetluseaegset elatisbi riigilt. Elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus lapse kohta ja seda makstakse kogu pankrotimenetluse vältel.
Kuidas on lood elatise maksmisega, kui laps elab võrdse aja mõlema vanemaga?
50-50 elukorraldus toimib hästi vaid teatud tingimustel.
Eeskätt peab lapsel olema lähedane side mõlema vanemaga ja ühtmoodi mugav käia lasteaias või koolis mõlema juurest. Ei ole ju mõeldav, et üks kooliskäiva lapse vanematest elab teises Eesti otsas ja laps peab kahel nädalal kuus mitmesaja kilomeetri kauguselt kooli sõitma. Arvestama peab, et osa asju tuleb lapsele paratamatult topelt soetada. Kui laps veedab mõlema vanema juures võrdse osa ajast, tuleb õiglase lahenduse huvides välja selgitada, kas vanemad teevad lapse ülalpidamiseks umbkaudselt võrdselt kulutusi. Kui see nii on, tekib tõesti olukord, kus kummalgi vanemal ei teki elatise maksmise kohustust, sest lapse ees lasuvat ülalpidamiskohustust täidetakse vahetult kulutusi tehes. Kui aga selgub, et ühe vanema kanda on tunduvalt suurem osa kulutustest, tuleks vähem kulutusi tegeval vanemal siiski mingis osas elatist maksta. Vabalt võib sõlmidagi kokkuleppe, et vaatamata võrdsele ajajaotusele on näiteks kõik huviringid ja kooliga seotud kulutused ühe vanema kanda ning teine vanem hüvitab tema panustatu elatise teel. Seega ei tähenda vahelduva elukoha põhimõttel lahendatud elukorraldus alati, et elatist ei maksta.
