Riigi elatisabi tõusis kaks korda

1. jaanuarist maksab Sotsiaalkindlustusamet Eestis elavatele lastele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust, elatisabi senise 100 euro asemel 200 eurot.

Elatis täisealisele lapsele

Last ei pea täisealiseks saamise järgselt ülal pidama igal juhul ja samadel alustel alaealise lapsega vaid ülalpidamise kohustus sõltub sellest, kas lapsel on võimalik, arvestades tema õpingutega, endale ise ülalpidamist hankida.

Isegi juhul, kui õpingute tõttu sissetulekut teenida võimalik ei ole, sõltub ülalpidamiskohustuse suurus lapse vajadustest, mitte seadusjärgsest miinimumist, nagu alaealise lapse puhul.

Kellele on mõeldud elatisabi ja kuidas seda taotleda?

Elatisabi makstakse juhtudel, kui vanem ei maksa lapsele elatist või on vanemad sõlminud notariaalse lepingu elatise maksmiseks, ent üks vanematest ei täida seda.

Toetust on võimalik taotleda nii kohtu-, täite- kui ka pankrotimenetluse ajal.

Elatisabi

Elatisabi on hüvitis, mille riik sisse nõuab.

Seetõttu tuleb välja makstud elatisabi riigile tagasi maksta. Olenevalt olukorrast peab seda tegema elatisabi saaja või see vanem, kes on kohustatud last ülal pidama. Elatisabile on õigus Eestis elaval alaealisel lapsel või kuni 21-aastasel lapsel, kui ta õpib.

Elatis: teekond kokkuleppest riigi abini

Kui lapsevanem aga ei täida ülalpidamiskohustust või ei ole kättesaadav mainitud küsimuse lahendamiseks, tuleb lapse esindajal pöörduda kohtu poole.

Kuna lapsed on kuni 18-aastaseks saamiseni alaealised, lasuvad lapsega koos elaval lapsevanemal või eestkostjal elatisega seotud toimingud: läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete sõlmimine; kohtult elatise väljamõistmise taotlemine; elatise kohtulahendiga kohtutäituri poole pöördumine ja elatisabi taotlemine.

Kuidas saada kätte kohtu poolt välja mõistetud elatis, kui vanem seda maksmast keeldub?

Täitemenetluse algatamiseks tuleb pöörduda avaldusega kohtutäituri poole.

Kohtutäiturid on jaotatud tööpiirkondade järgi, seega tuleks sobiv täitur valida võlgniku elukoha järgi. Kui täitmisele esitatakse elatusraha nõue, kannab menetlusega seotud kulud võlgnik. Mõnikord võib juhtuda, et elatist ei ole võimalik kätte saada ka täitemenetluses ja elatist ei maksta üldse. Selliseks olukorraks, toetamaks üksinda last ülal pidavat vanemat, on riik loonud elatisabifondi. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse vanemale täitedokumendi alusel täitemenetluse ajal.

Elatis kui laps ei ela kummagi vanemaga

Perekonnaseaduses on kirjas: Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Kui laps ei ela kummagi vanemaga, on kohustus elatist tasuda mõlemal vanemal.

Elatisabi taotlemine kohtumenetluse ajal

Kohtumenetlusaegset elatisabi saab taotleda alaealise lapse seaduslik esindaja või täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, kes on esitanud kohtule avalduse elatise väljamõistmiseks ja olemas on kohtu makseettepaneku määrus (maksekäsu kiirmenetluse korral) või hagi tagamise määrus (hagimenetluse korral).

Kui pikalt tagantjärgi on vaja koguda kuludokumente, et gümnaasiumis õppivale 19-aastasele nõuda teiselt vanemalt elatist?

Reeglina esitatakse kohtumenetluses lapse ülalpidamiskulude suuruse tõendamiseks 3-6 kalendrikuu keskmised kulud, väga hea ülevaate annavad kulutused 12 kalendrikuu kohta arvestatuna.

Arusaadavalt päris kõiki kulusid tagasiulatuvalt tõendada ei olegi võimalik, siis tuleb esitada kohtule põhjalik selgitus kulu suuruse ja vajalikkuse osas.

Elatisasja sundtäitmine

Kui on olemas kehtiv kohtulahend elatise asjas, mida ei täideta, saate pöörduda kohtutäituri poole elatise sisse nõudmiseks täitemenetluses.

Lisaks soovitan esitada koos täitmisavaldusele kohtutäiturile ka avalduse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Sellisel juhul tagab riik lapsele kuni 200 eurose igakuise sissetuleku, kui elatist ka kohtutäituri vahendusel sisse nõuda ei õnnestu.