Elatise uudised aprillis 2025
Ülalpidamiskohustuse alus
Ülalpidamiskohustuse juures ei ole oluline kas last sooviti ja millised olid lapse eostamise asjaolud. Oluline on, et laps on sündinud, põlvneb oma vanematest, vajab ülalpidamiseks rahalisi vahendeid ja neid vahendeid peavad andma tema vanemad.
Täisealise isiku abivajadus
Alla 21-aastane õppiv laps on õigustatud ülalpidamist saama õpingute ajal. Muu täisealise isiku õigus saada ülalpidamist sõltub tema abivajadusest. Kui täisealine inimene ei ole võimeline ise ennast ülal pidama, see tähendab, et tema sissetulekust ja vara realiseerimisest ei piisa tema igapäevase toimetuleku tagamiseks ning tal puudub abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes teda aidata suudaks, tekib tema esimese astme sugulastel (vanematel ja lastel) kohustus teda ülal pidada. Muudel sugulastel ülalpidamiskohustust ei ole.
See, kui suures summas peaks ülalpidamist andma, sõltub täisealise õppiva lapse või muu abi vajava sugulase puhul nii tema vajadustest ja tavalisest elulaadist kui ka kohustatud isiku võimalustest.
Pere hülgamisega jäetakse laps tihti vaesusesse
2024. aastal tõusis elatisabi 100-lt eurolt 200 euroni nendele üksikvanematele, kelle lapse teine vanem ei täida ülalpidamiskohustust ja ei toeta oma last. Võrreldes elatisvõlgnike arvuga saab elatisabi vaid 30% nendest, kes seda tegelikult võiksid saada.
Kas lapse isa võib maha arvata enammakstud elatise summa, mida ta kuni kohtuotsuseni rohkem maksis?
Üldjoontes peaks elatisvõlgnevuse tasumisel arvestama kõiki summasid, mis on elatisena tasutud. Tasaarvestamisele ei kuulu summad, mis on kunagi makstud ja mille arvelt soovitakse edasiulatuvalt vähem maksta, kuid juba tekkinud võla mõttes peaks minu hinnangul makstud summad siiski võlga nö kustutama.
Perehüvitiste maksmine peatub akadeemilise puhkuse ajaks
Kui üle 19-aastane õppiv laps jääb akadeemilisele puhkusele, peatab sotsiaalkindlustusamet peretoetuste maksmise kuust, mis järgneb akadeemilisele puhkusele jäämisele. Hüvitiste maksmine jätkub pärast seda, kui laps jätkab õppimist.
Peretoetuste ja elatisabi maksmise üks eesmärk on pärast lapse 19. eluaastat toetada tema aktiivseid õpinguid. Akadeemilisel puhkusel viibimine tähendab, et õppimine on peatatud, mistõttu ei ole toetuse maksmine sel ajal põhjendatud. Samasugust põhimõtet rakendatakse ka õppetoetuste ja stipendiumite puhul.
Sotsiaalkindlustusamet saab lapse akadeemilise puhkuse ja selle lõppemise kohta vajalikud andmed otse Eesti hariduse infosüsteemist. Inimesel endal ei ole vaja ametit teavitada, välja arvatud juhul, kui laps õpib välisriigis. Hüvitiste maksmine peatub olenemata sellest, miks laps akadeemilisele puhkusele jäi.
