Elatise uudised detsembris
Põlvnemise tuvastamine ja elatis
Et isal tekiks kohustus elatist maksta, tuleb esmalt teha kindlaks lapse põlvnemine. Seda saate teha kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või kui isa sellega nõus ei ole, esitada kohtusse kaks nõuet:
1. Lapse põlvnemise tuvastamiseks isast.
2. Elatis alates põlvnemise kindlaks tegemisest.
Riigikohtu lahend nr 2-23-8691/35
Kohtulahend käsitles seda, kuidas arvestada lapse eluasemevajadust elatise määramisel. Kohus selgitas, et lapse eluaseme kasutamine on osa ülalpidamisest ka siis, kui laps elab vanema omandis, üüril või liisinguga eluruumis, ning mõlemad vanemad peavad selles vastavalt oma võimalustele osalema. Seejuures ei piisa eluaseme väärtuse jagamisest lihtsalt elanike arvuga, vaid hinnata tuleb ka seda, milline osa eluruumist on lapse ainukasutuses ja milline ühiskasutuses. Kui täpset kasutuseelist on keeruline välja selgitada, võib kohus selle suuruse määrata kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse järgi. Lisaks märkis kohus, et ebaregulaarse sissetuleku korral võib vanema keskmise sissetuleku hindamiseks piisata ühe aasta vaatlemisest.
Elatis taisealiseks saanud lapsele
Elatise suurus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Seega on vaja tõendada nii lapse õppimist kui ka tema vajadusi. Lisaks tuleb arvestada lapse toetuste- ja hüvitistega, mis loetakse lapse sissetulekuks, millega on võimalik vajadusi osaliselt katta. Ülejäänud summa osas on vanematel võrdsed kohustused ehk summa jagatakse kahega.
Suhtluskorra arvestamine seadusjärgses elatise nõudes
Seadusjärgse elatise nõudmisel tuleb võtta arvesse kohustatud vanemaga suhtluskorra alusel viibitavate ööpäevade 24-tunnised ajavahemikud (näiteks reede õhtust pühapäeva õhtuni on 2 ööpäeva ehk 2×24 tundi) aasta jooksul. Kogusumma tuleb jagada 12-ga. Nii saate keskmise ööpäevade arvu, mida elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvesse võtta.
Eesti perepoliitiliste meetmete süsteem
Riigi kulud perehüvitistele on viimase kahekümne aastaga märgatavalt kasvanud. Kui 2004. aastal kulus peretoetustele ja vanemahüvitisele kokku umbes 160 miljonit eurot, siis 2023. aastaks oli summa tõusnud 840 miljonini. Suurim osa kuludest läheb lapsetoetustele ja lasterikka pere toetusele ning vanemahüvitisele.
