Elatise uudised mais 2025
Elatisabi
Elatisabi kuni 200 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi on võimalik taotleda kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal.
Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud üks täiskuu. Kui pärast ühekuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud vanem lapsele võlgnevust likvideerinud, hakkab kohtutäitur pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele iga kuu elatist laekub.
Kui ühekuulisele ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab Sotsiaalkindlustusamet kohtutäituri esitatud andmete alusel lapsele maksma elatisabi kuni 200 eurot kalendrikuus. Kui kohtulahendiga on välja mõistetud väiksem elatis, siis on maksmise aluseks kohtulahendis märgitud summa. Elatisabi väljamaksed tehakse tagantjärele eelmise kuu eest järgmisel kuul.
Üle 19-aastase lapse akadeemiline puhkus peatab perehüvitise maksmise
Kui üle 19-aastane lapse vanem jääb akadeemilisele puhkusele, peatab sotsiaalkindlustusamet peretoetuste maksmise kuust, mis järgneb akadeemilisele puhkusele jäämisele. Hüvitiste maksmine jätkub pärast seda, kui laps jätkab õppimist.
Peretoetuste ja elatisabi maksmise üks eesmärk on pärast lapse 19. eluaastat toetada tema aktiivseid õpinguid. Akadeemilisel puhkusel viibimine tähendab, et õppimine on peatatud, mistõttu ei ole toetuse maksmine sel ajal põhjendatud. Samasugust põhimõtet rakendatakse ka õppetoetuste ja stipendiumite puhul.
Sotsiaalkindlustusamet saab lapse akadeemilise puhkuse ja selle lõppemise kohta vajalikud andmed otse Eesti hariduse infosüsteemist. Inimesel endal ei ole vaja ametit teavitada, välja arvatud juhul, kui laps õpib välisriigis. Hüvitiste maksmine peatub olenemata sellest, miks laps akadeemilisele puhkusele jäi.
Elatis lapsele
Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
Mida teha, kui teine vanem ei maksa elatist?
Kui lapsega koos mitte elav vanem ei kasvata last vahetult, on võimalik nõuda elatise maksmist.
Esmalt esita teisele vanemale kirjalik kohtuväline nõue (nt SMS-iga, e-kirja või suhtlusvõrgustiku kaudu).
Kui makset ei saabu, pöördu kohtusse. Elatist saab nõuda ka kuni aasta tagasiulatuvalt, kui oled teiselt vanemalt elatist kirjalikult küsinud.
2025. aastal on elatise miinimum ühe lapse kohta 301,74 eurot kuus, kuid tulenevalt elulistest asjaoludest, võib kohus välja mõistetavat elatist ka vähendada, nt kui kohustatud vanemal esineb selleks tõendatult mõjuv põhjus. Paljud ei tea, et elatise määramisel arvestatakse ka riiklike peretoetustega.
Oluline on meeles pidada, et ülalpidamist vajab laps, mitte lapsevanem. Seega elatis ei pea katma teise vanema enda elamiskulusid, vaid võimaldama lapsel vastavalt enda huvidele ja võimetele ennast realiseerida.
Elatise määramisel tuleb arvestada, et säilitada tuleb ka ülalpidamist andva vanema minimaalselt vajalik elustandard.
Kui ka kohtuotsuse järel raha ei laeku, saab taotleda elatisabi riigilt kuni 200 eurot kuus lapse kohta.
Enamiku elatisvaidluste otsustest langetab edaspidi tehisaru
Me vähendaks seda nii-öelda kaalutluse osa ja teeksime rohkem andmepõhiseid otsuseid. Vanemad saaks kohtusse vaidlema minna ainult siis, kui tehisaru poolt kokku kogutud andmed on valed ehk kui seal on faktilisi vigu, mida tuleks parandada. Seda võib ka juhtuda. Aga muidu teeb andmepõhise otsuse projekti tehisaru, kohtunik kinnitab selle, kui tal tundub, et see on täitsa okei.
Lapse ülalpidamiskulud
Kui elatist makstakse piisavalt (vähemalt seadusjärgses määras) peaks sellega olema kaetud kõik lapse vajadused. Kui makstakse vähem, tuleb omavahel kokku leppida, millised kulud kantakse kahasse lisaks elatise tasumisele. Kui elatis on välja mõistetud kohtus, saab selle suurust muuta ainult kohtus. Millistest vahenditest elatist tasutakse, ei ole oluline.
