Elatise uudised märtsis 2025
Elatis täiskasvanud õppivale lapsele
Elatis täisealisele lapsele erineb mõningal määral elatisest alaealisele lapsele. Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatusvahendeid teenida.
Elatist saab nõuda kõigi eluvajaduste katmiseks (peaksid olema tõendatavad) kui täisealine laps õpingute tõttu ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Vanemad vastutavad lapse toimetuleku eest üldjuhul võrdselt, seega saab ühelt vanemalt nõuda poole lapse vajaduste katmist.
Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.
Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse kohustatud isiku võimalusi. Kui vanema ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui vanem peaks sellele menetluses tuginema. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele.
Elatise nõudmine kohtus
Elatist on võimalik nõuda nii maksekäsukiirmenetluses kui hagimenetluses, kusjuures hagiavalduse vorm on leitav kohtute veebilehel. Rohkem elatise nõudmisest kohtus saate lugeda siit.
Laenu võtmine füüsilise isiku pankrotimenetluses
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, välja arvatud lapsele või vanemale elatise maksmise kohustusest. .
Suhete korraldamine abielu lõppedes
Lapse sünnist ja tema põlvnemise kindlaks tegemisest alates on vanematel ühine hooldusõigus, kui ei ole sündi registreerides kokku lepitud teisiti. Hooldusõiguse kuuluvust ei muuda vanemate lahutus ega lahuselu. Kui ühise hooldusõiguse teostamisel probleeme ei esine, ei ole ka põhjust hooldusõigusesse muudatusi teha. Lastega suhtlemise korra ja laste ülalpidamiskulude katmise jaotuse võivad vanemad kokku leppida omavahel suuliselt või lihtkirjalikult ning selle järgi toimida.
Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleks esmalt pöörduda Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenusse ja kui ka siis vanemaluskokkulepet ei sünni, laste elukohajärgsesse maakohtusse.
Kahe lapse isa saadeti vangi, sest ta ei maksa elatist
Eestis on praegu 15 000 algatatud täiteasja elatisega seotud nõuete sissenõudmiseks. Kõik ei ole pahatahtlikud viilijad, paljudel ongi tööd ja raha vähe.
Kui elatise maksmiseks kohustatud vanem ei täida oma kohustust või täidab seda osaliselt, võtab riik piiratud ulatuses elatise maksmise kohustuse üle.
Kõige levinum on täitemenetluseaegne elatisabi. Selle saamise eelduseks on, et võlgniku suhtes on elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlus. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 200 eurot kalendrikuus.
Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. Täitemenetlusaegset elatisabi ei maksta, kui võlgniku makstud summa on võrdne 200 euroga või suurem.
Kuidas saada kätte kohtu poolt välja mõistetud elatis, kui vanem seda maksmast keeldub?
Täitemenetluse algatamiseks tuleb pöörduda avaldusega kohtutäituri poole. Kohtutäiturid on jaotatud tööpiirkondade järgi, seega tuleks sobiv täitur valida võlgniku elukoha järgi. Kui täitmisele esitatakse elatusraha nõue, kannab menetlusega seotud kulud võlgnik.
Mõnikord võib juhtuda, et elatist ei ole võimalik kätte saada ka täitemenetluses ja elatist ei maksta üldse. Selliseks olukorraks, toetamaks üksinda last ülal pidavat vanemat, on riik loonud elatisabifondi. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse vanemale täitedokumendi alusel täitemenetluse ajal. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on see, et täitemenetlus on kestnud ühe kalendrikuu. Kui pärast ühe kuu pikkust ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud vanem lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 200 euro ulatuses. See tähendab siis seda, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 200 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt täite-dokumendis välja mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on aga suurem kui 200 eurot kuus, maksab riik elatist 200 euro ulatuses.
Laste elukorraldus ja elatise maksmine lastele pärast vanema kaotust
Lapsevanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja last, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamise kohustus on kehtestatud lapse huvides ja seda näeb ette põhiseadus. Alaealine laps ei ole ise võimeline endale toimetulekuks vajalikke vahendeid kindlustama, mistõttu peavad teda ülal pidama tema vanemad. Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui ta ei ela lapsega koos. Sellisel juhul peab vanem lapse ülalpidamiseks maksma talle elatist. Kui vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus ulatuses, lahendab vaidluse kohus.
Elatis pole lahutuse trahv! Paljud isad küll maksavad, ent ei adu, miks
Kuni enamik peresid ei adu, et laps on kahe vanema ühine vastutus, ei muutu ka elatiste maksmisel midagi. Ja kui me päriselt suudame võrdse vanemluseni jõuda, ei ole ehk elatist vajagi – kasvatades ja panustades ka pärast lahutust ühiselt, pole ülekandeid endisele kaaslasele tingimata tarvis.
Seni aga – kuni me riiklikult pole suutnud oma inimesi õpetada ja päriseluks ette valmistada, on vastutus vaja võtta justnimelt riigil. Kui kaua me lubame kesta sellel, et 120 miljonit jääb lastel saamata, söömata, kandmata? Riik peab siin tegema selgeid otsuseid – nõudma lastele elatise välja karmilt ja tõsiselt. Isegi, kui see tähendab elatisvõlglaste vangi mõistmist.
Riigikohtu otsus nr 2-17-6713/196
Kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest
