Elatise uudised novembris
Elatis kui laps elab välismaal
Elatist seadusjärgses määras edasi maksma ei pea, kuna lapse täisealiseks saamisega on muutunud elatise suuruse kindlaks määramise alused. Nüüd tuleks lapsega läbi rääkida, millised on tema vajadused, kas ja kui suured on tema sissetulekud ja milline osa vajadustest jääb tal enda sissetulekute arvelt katmata. Seejärel tuleb pidada silmas, et kumbki vanem peaks katma katmata vajadustest poole ning seda kuni õpingute lõppemiseni või lapse 21-aasta vanuseks saamiseni.
Kas saan elatisele lisaks küsida lapse isalt raha, et osta lapsele telefon või arvuti?
Kohtupraktikas on leitud, et gümnaasiumis õppiva lapse puhul on sülearvuti ja nutitelefon esmavajadus, ilma milleta on õppetöö takistatud. Põhjendatuks on peetud nutiseadmete väljavahetamise vajadust maksimaalselt 5-6 aasta järel ja mõistlikuks lahenduseks on kohtupraktikas peetud nutiseadmete fondi loomist. See tähendab, et nutiseadme eelduslik (ja mõistlik) ostuhind jagatakse 4-5-6 aasta peale ning arvutatakse välja igakuine kulu.
olukorra lahendamiseks võib kaaluda erinevaid variante. Kui õnnestub teisele vanemale ära põhjendada arvutite soetamise vajadus, võib igakuine elatise summa jääda samaks ja arvutid soetatakse võrdselt kulusid jagades. Teine variant on elatist suurendada n-ö nutiseadmete fondi arvelt ehk siis jaotada arvutite kulu näiteks 4-5 aasta peale ja suurendada vastavalt sellele igakuise elatisraha suurust. Kui omavahel kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik piisavas suuruses elatisraha väljamõistmiseks ka hagiga kohtu poole pöörduda.
Aeg tändada päris isasid
Eestis kirjutatakse sageli isadest, kes ei osale oma laste kasvatamises. Nad ei maksa elatisraha ja peidavad oma sissetulekuid. Nende elu keerleb iseenda ümber. Nad on truud oma hedonismile. Aga Eestis on ka isasid, kes jäävad lapse kõrvale ka siis, kui elu muutub raskeks, laps vajab suuremat tuge või maailm pole veel tema jaoks valmis. Isa aitab luua selle koha, kus laps saab end tunda turvaliselt ja elada iseseisvalt.
Selle hinnaks võib olla väsimus silmis. Abielu, mis puruneb. Töö, millest tuleb loobuda, sest laps vajab tuge. Töökorraldus, mis tuleb ümber teha, sest terapeudi ajad on vaid hommikuti. Need isad ei tee lärmi, ei otsi aplausi ega küsi tänu. Neist ei kirjutata nii palju kui neist, kes kaovad.
Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla miinimumsumma
Elatisest on saanud üks Eesti pereõiguse kuumimaid teemasid. Ühel pool on lapsevanemad, kes ei suuda kehtestatud summasid maksta, teisel need, kes on sunnitud iga kuu toime tulema poole väiksemate kuludega, kui laps tegelikult vajaks. Kuidas siis elatist arvutatakse ja kuidas lahendada olukord, kus üks vanem oma kohustust ei täida? Kas kehtiv kord teenib last või koormab vanemaid? Neid teemasid avab vandeadvokaat Kristina Sööt.
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuring
Viimase 10 aasta jooksul on esimese astme kohtutesse saabunud keskmiselt 1141 vanemate õiguseid ja lapsega suhtlemist reguleerivat kohtuasja aastas. Elatise nõudmise asju on saabunud keskmiselt 2 383 aastas. Võrreldes 2023. a näitajaid sellele eelneva aasta näitajatega nähtub, et suhtlusõiguse asjade arv on vähenenud 2,6% ja elatise nõudmise asjade arv 4,7% võrra. Kuna perelepitusteenust on Eestis osutatud 2022. a teisest poolest, siis on hetkel üsna keeruline anda hinnangut, kui palju on ikkagi lepitusteenus mõjutanud kohtute tööd, sest mõju avaldumine toimub pikema aja jooksul, kuid mõlema nõude liigi asjade arvu vähenemine võib olla mõjutatud muuhulgas ka riikliku lepitusteenuse osutamisest.
